Júma, 23 Aqpan 2024
Abay múrasy 1696 3 pikir 26 Qyrkýiek, 2023 saghat 14:12

Úly jazushy Abay úrpaqtarynyng qamqory edi

Múhtar Áuezovting tughanyna 126 jyl!

Múhtar Áuezov tuylghan, kindik qany tamghan jer – Bórilige Abay úldarynyng qystaulary (Tyshqan, Araltóbe, Qasqabúlaq) jaqyn tústa ornalasty. Zamanynda búl aumaq túrghyndary «óz aldyna bir eldin» adamdary sanalghan. Sondyqtan Múhang Aqylbaydyng (Álimqúl men Áubәkir), Túraghúldyng (Aqyliya men Jebrәiil), Maghauiyanyng (Jaghypar men Kәmila) balalarymen tay-qúlynday tebisip ósti, birge tәlim-tәrbie aldy. Tómende Múhang Abay tuysyna qalay qamqorlyq jasaghanyna az-kem toqtalmaqpyn.

Mәseleni sóz etuden búryn Abay kindiginen taraghan úrpaqtar shejiresin keltire keteyin. Birinshi әieli Dildәdan tórt úl: Aqylbay, Ákimbay, Ábdirahman, Maghauiya, eki qyz: Rayhan, Kýlbadan. Aqylbaydan ýsh úl: Álimqúl, Áubәkir (әieli Kәmәliya), Israiyl, ýsh qyz: Saghadat, Bәkizat, Ruhiya. Álimqúldan Baghyfur, odan Aydar (1948 jyly tughan, Aqtau qalasynda túrghan). Maghauiyanyng әieli Dәmegóiden ýsh úl: Qútayba, Babyr, Jaghypar, eki qyz: Uәsiylә,  Kәmiylә. Jaghypardyng Joshyhany soghysta opat boldy, qyzdary Ishaghy, Ghazel Almatyda túrghan (ekeuine de Múhang kóp kómektesken). Maghauiyaqyzy Kәmilagha Múhtar Áuezov ýilenip, 1926-27 jyldary ajyrasyp ketedi. Kәmila 1932 jyly aghasy Jaghypardyng qolynda qaytys boldy.

Abaydyng ekinshi әieli Áygerimnen ýsh úl: Túraghúl, Mekaiyl, Izkaiyl. Túraghúldyng túnghyshy Aqyliya, kenjesi Mәken (Maghripa). Jalghyz úly Jәbirәiil (Jebesh) Tomskide injenerding oquyn oqyp jatqan jerinen qudalanyp, aqyry 1930 jyly Tashkende dýniyeden ótti.  1931 jyly Semeyding týrmesinde inisi Mekayl de opat boldy (Mekaylding Ghúzayyr jәne Álisher degen eki balasy Otan soghysynda qaza tapty). Túraghúldyng kishi inisi Izkәiil 1929 jyly kәmpeske zobalany kezinde baqilyq bolghan (Izkәiilding jalghyz úly Toqtamys ta soghystan qaytpady).

Keltirilgen shejireden Abaydan taraghan úrpaqtar ayausyz taghdyr talqysyna tap bolghanyn andau qiyngha soqpaydy. Tipti týgelge juyq joyyla jazdaghan desek te shyndyq. Mine, Múhtar Áuezovting qoldan kelgen qamqorlyghyn jasap baqqany – sol  HH-shy ghasyrdyng qanqúily tozaghynan tiri shyqqan sanauly jandar bolatyn.

Semey-Qarauyl tas joly boyyndaghy «Bórili» degen әigili jer. Qazirgi tanda onda Múhtar Áuezovting muzeyi ornalasqan. Ony әu basta Qúnanbay qajy men kishi bәibishesi Núrghanym meken etken edi. Abay  1886-shy jyly osy qystaugha Shynghystau qoynauyndaghy Qojalar auylyn kóshirip әkeldi. Múhtardyng atasy Áuez ben Abay arasyndaghy syilastyq osylay bastalghan. On jyl keyinde, 1896 jyly Jiydebay auylynda bolghan bir jiynda Abay bylay degen ghoy:

Myna ýide otyr Razaq,
Elding jónin aitar ma,
Shaqyryp alyp súrasaq.
Ýlken qoja – ortan qol,
Ózgeleri – aty joq pen shynashaq.

Búl jerde «ýlken qoja – ortan qol» dep Abay Áuezdi aitqan. Ol óz auylynyng ghana emes, sol aumaqtaghy býkil elding egesi – ortan qoly bolghan adam (shumaqta Abay «elding jónin súrasaq» degende – Bórili aumaghy túrghyndaryn menzegen). Áuez aqsaqaldyng Abay poeziyasyna ghajaptanyp, keleshek klassik aqynnyng syrlasy, ólenderin alghashqy tyndaushynyng biri bolghany talassyz aqiqat. Abay ólenderine (keyinde qara sózderine de) jany sýisinip, óle-ólgenshe nasihattap ótkeni jaqsy mәlim. Aytayyn degenim, eki túlghanyng dostyghy men  keremet qarym-qatynasy barshagha ýlgi, ónege bolghan.

Sóitip, Bórili aumaghy jastarynyng tatulyghy men syilastyghy – Áuez ben Abaydyng dostyghynan bastauyn alady. Atalmysh aumaq túrghyndarynyng bir-birimen qyz alysyp, qyz berisip myng jyldyq qúdandaly bolghandyghy jayly da osyny aitamyz.

Tómendegi suretke kóz salayyq. Onda Abaydyng Túraghúly janúyasymen jәne dosy Ómirtay Aqberdiúlymen (Qúnanbaydan keyin qajygha barghan, «Abay joly» epopeyasynyng keyipkeri, yrghyzbay Aqberdining balasy) birge Qojalar auylynyng azamattary, yaghny qúdalarynyng ortasynda otyr.

Túraghúl otbasymen týsken suret. Soldan ongha qaray: jerde jayghasqandar Zúbayyr Túraghúlúly, Qabysh Orazbayúly; otyrghandar: Jebrәiil Túraghúlúly, Ahmet Áuezúly, Ómirtay Aqberdiúly, Túraghúl, aldynda qyzy Mәken, janynda әieli Saqypjamal, onyng aldyndaghy nemeresi Alpash (Jebirәiilding úly), Jebirәiilding әieli Rayhan; týregep túrghandar: Qabysh Túmabayúly, Qúsayyn Ákimbayúly, Aghzam Áuezúly, Úlyqbek Múqametjanúly. Suret Semeyde 1924 jyly týsirilgen.

«Bala Múhtar» kitabynda Múhana teteles Ahmet Áuezov bylay dep jazady: «Mening qaryndasym Rayhandy  Abayúly Túraghúldyng Jebeshine bergen. Aghamyz Arynbekting alghany Qúnanbaydyng tuysy Rysayqyzy Aytansyq. Al, Qasymbekting júbayy Ghaliya Ysqaqtyng Ahmetbegining qyzy. Ekinshi agham Aghzamnyng júbayy Ghaziza bolsa, Aqylbaydyng Álimqúlynyng qyzy. Múhtardyng әieli Maghauiyanyng qyzy – Kәmiylә. Mening júbayym Halima bolsa, Túraghúldyng qyzy». Qúdandalyq ýzilmey osylay jalghasa bergen eken.

Múhandy jetelep jýrip, ghylym-bilim jolyna týsirgen Qasymbek aghasy ekeni ayan. Qasymbek pen júbayy Ghaliya Ahmetbekqyzynyng ghashyqtyghy anyzgha bergisiz bolghan. Qasymbek kenetten qaytys bolghanda, Ghaliya da kóp úzamay jaryq dýniyemen qoshtasady (ekeui de Bórlidegi kesenede jerlengen). Qos múnlyqty Valentina Nikolaevna da esine alyp, bylay deydi: «Chasto govoril Muhtar Omarhanovich o tom, kak lubily drug druga Kasymbek y ego jena. On umer sovsem molodym, a ona perejila ego toliko na neskoliko mesyasev».

Endi taqyrypqa oiysyp, Múhang jasaghan qamqorlyqtargha kóz salayyq. 1945 jyldyng 15 tamyzynda Qazaq SSR Halyq komissarlar Kenesining tóraghasy Núrtas Ondasynov bekitken «Abay úrpaqtaryna derbes zeynetaqy taghayyndau turaly» Ýkimetting №547 Qaulysy jaryq kórdi. Búl Múhannyng qareketi men bedel-abyroyy arqasynda qabyldanghan Qaulytúghyn.

Qaulydaghy tizimdi attary atalghan retinde keltire ketelik:

  1. Aqylbayúly Israyl, Abaydyng nemeresi.
  2. Jaghyparova Ghazel, Abaydyng shóberesi.
  3. Jaqypova Uәsiylә, Abaydyng nemeresi.
  4. Orazbaeva Aqyliya (Aqysh), Abaydyng nemeresi.
  5. Ospanova Kәmila Abay kelini, Aqylbaydyng Áubәkirining әieli.
  6. Ysqaqova Biybi Abay kelini, nemere inisi Kәkitaydyng әieli.

Mineki, alty adamgha ómir boyyna 500 rubliden pensiya taghayyndalghan.

1995 jyly úly Abaydyng 150-jyldyq mereytoyy qarsanynda jәne dýbirli toy ótken kýnderi  Jaghypardyng qyzdary Ishaghy, Ghazel apaylarmen súhbattasqan edik. Olar әrqashanda úly jazushygha degen alghysyn jaudyryp otyratyn. Bay-feodaldyng túqymy retinde qatty qysym kórdik. Sol kezderde bizderdi oqugha týsirgen de, júmysqa ornalastyrghan da Múhang jaryqtyq edi dep. Tipti pәter alugha da kómegin ayaghan joq deytin.

Abaydyng ýsh shóberesi: Maghauiyanyng Jaghyparynyng qyzdary Ghazel jәne Ishaghy; Mәken Túraghúlqyzy (ortada). Almaty qalasy.

Túraghúldyng kenje qyzy Mәken apay әkesi kәmpeskege ilingen 1928 jyly óz auylynyng oqyghan jigiti Múqametjannyng Úlyqbegine (1971 jyly Saryaghashta qaytys boldy) túrmysqa shyghyp ketedi. Zang qyzmetkeri Úlyqbek Ýrjargha prokuror bolyp barghan, biraz uaqyt ótkende «baydyng qyzyn alghan» degen aiyppen tergeuge jabylyp, biraq óz shyqqan tegi kedey әri sauatty, sheshen bolghan song eki aidan keyin aqtalyp, bosap shyghady.  1933 jyldyng sonynda Úlyqbek Shymkentke auysady. Keler jyldyng nauryz aiynda Túraghúl Mәkenning kóz aldynda, sonyng kýtimin kórip dýnie saldy.

Osy jyldyng kýzinde demalys alyp elge barghan Mәken men Úlyqbek aidaudan qaytqan Ábdighaly Aldajarúly men Shәkәrim balasy Ahatqa jolyqsyn. Shәkerimning әnshisi bolghan Ábdighali: «Maghan qaraylamandar, al Ahatty alyp ketinder. Óitkeni, qolynda bir qújaty joq, ózi oisoqty bolyp әbden jýdep bitti, tek jylay beredi» degen eken. Mәken Ahatty Shymkentke ala ketip, óz ýiinde bir jarym jyl baghady, onan song bir eskishe sabaq beretin mektepke múghalimdikke ornalastyrady. Amal ne, Ahat 1937 jyly qaytadan ústalyp qamaqqa týsken. Aty beymәlim bireuding jaqsylyghy arqasynda lagerden  1939 jyly bostandyqqa shyqqan. Onan song Almatygha jetip Múhandy tapqan, onyng kómegimen Almaty manynda mektepke qyzmetke túrghan.  Mine, osy qamqorlyq bolmaghanda Shәkәrim múrasy býginge jetui neghaybil edi. 1936 jyly Mәken Túraghúlqyzy Múhannyng kómegimen radiokomiytetke әnshi bolyp ornalasqanyn da aita otyrayyq.

Jogharyda keltirilgen Qaulydaghy tizimde Kәkitaydyng әieli Ysqaqova Biybi de bar. Biybi әjeyding Abaygha tikeley jaqyndyghy joq. Olay bolsa, tizimge enui qalay? Búl jan dosy – Daniyal (Dәku) Kәkitayúlynyng әruaghy ýshin jasalghan Múhang qareketi demekpin. Daniyal Múhannyng qúrdasy, studenttik ómiri, shygharmashylyq soqpaghy da birge ótken eng ayauly dosy bolghan (qyzyl qyrghynnyng qúrbany Dәku jazushylyq, audarmashylyq qabilet iyesi edi).

Múhtar Áuezovpen Biybi shesheyding (Kәkitaydyng kishi әieli, Abaydyng әdeby hatshysy Mýrseyit Bikiúlynyng qaryndasy) saghynyshpen jýzdesu sәti. Suret 1957 jyly Qarauyl selosynda týsirilgen.

Endi Daniyaldyng aghasy Árham Kәkitayúly Ysqaqov jayly birer sóz. Onyng «Abaydyng ómir joly» atty estelik kitaby kezinde jaryqqa shyqpay, tek 1995 jyly ghana alghash ret baspa betin kórdi. Múhang sayasy jaghdaygha baylanysty búl kitapty jaryqqa shygharudy shegere túrudy qalaghan.   Minәsh Árhamqyzy (1926-2008) jazghan «Ákem turaly estelik» (Semey, 2005) atty enbekke kóz alayyq. 1960 jyldyng sony. Syrqattanyp qalghan meni dәrigerlerge qaratugha әkem Almatygha әkeldi, so joly Áuezovting jana ýiine de ertip apardy deydi Minәsh apay.

Árham ózining qoljazba kitaby jayly әngime qozghaghan eken.  Múhtar agha: «Keyin, keyin dedim ghoy, Árham agha!» degende  әkem: «...Aytqanym aitqan, senen «pikir» almay ketpeymin. Ne dep jazsang da jazyp, 2-3 kýnnen qaldyrmay ber!» – dep qasarysa ornynan túrdy.  Ákem tezdep basyp qaqpagha tayaghanda artyna búryldy, men de qarasam, Múhtar agha eki qolyn eki jaqqa jayyp, óte jaysyz kýide túr eken. Ákem tezdep bardy da, ekeui qúshaqtasa ketti. Ónderi jylyp, birine-biri «jolyng bolsyn» desip, dúrys qoshtasty».

Múhang ýiinen biraz úzaghan son: «Múhtar qatty syrqat eken, sol ýshin Mәskeuge jýrmekshi» dey kele, Árhamnyng qyzyna aitqany: «Múhtar – óte aqyldy, ghalym adam, aldyn boljay biletin sayasatker. Óz ómiri qyl ýstinde jýrip, maghan ólsheusiz qamqorlyq jasap, tozaq otynan qútqarghan «oq qagharym» bolghan, qay týkpirde jýrsem de baylanysyn ýzbegen aqylshym, inim! Mening jazbamdy «baspagha úsynba» dese, onyng da bir sebebi bar shyghar. Osyny Halit bastatqan agha-bauyryna aityp týsindir. Osyny saghan qatty tapsyramyn». Múhang dosy Dәkuding aghasyn óz aghasynday kórgen. Keltirilgen  epizod sonyng bir tamshyday kuәsi.

Jazushy tarapynan Abay kindiginen taraghan úrpaqtargha jasalghan qamqorlyqtargha bir maqala kólemi azdyq etedi, biz keybirin ghana terip aldyq.

«Abay joly» jәne Abay beynesi – iysi týrki qauymynyng ortaq pasporty, – dep jazady  Múhannyng shәkirti, qyrghyz halqynyng úly perzenti Shynghys Aytmatov. – Sol ýshin de múqym týrki halqy Áuezovke mәngi qaryzdar».

IYә, әigili epopeya – últtyq brendimiz. Shygharmanyng týrkilik órkeniyetke qosylghan ýles, әlemdik әdebiyet shedevri degen biyik dengeyde jazyluyna sebepting biri – klassik bala kezinen Abay ruhymen susyndap, Abay baulyghan ortada ósip jetildi. Sóz bolghan taqyryp osyghan kózimizdi jetkize týsetin siyaqty.

Asan Omarov  

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1542
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1602
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1304