Resey halqynyng arasynda eki ýlken әleumettik topty aiqyn ajyratugha bolady. Áuelgi top Putin Reseydi 1990 jyldardaghy haostan qútqardy, eldegi maqtanysh sezimin qalpyna keltirdi, qaruly kýshterdi jandandyrdy, Qyrymdy anneksiyalady jәne arnayy operasiyany «jenispen» bastady dep sanaydy. Al keyingileri Putin eldi býldirdi, budjetti úrlap, dostaryn bayytty, Ukrainada aghayyndyq qaqtyghys tudyrdy dep esepteydi. Áriyne, ekinshi toptyng uәji dúrys-aq.

Putin belgili bir iydeologiyany ústanghan joq. Ol biyligin nyghaytu hәm úzartu ýshin qoghamdy aldausyratatyn úrandardy, radikaldy últshyldyqty qozdyratyn pikirin ýnemi ortagha salyp otyrdy, aityp qana qoymay, sonday qadamdargha bardy da. Ol birde «stalin jýiesining múrageri», birde liyberal bolyp kórinuge tyrysty. Demek, Putin ýshin de, onyng ainalasyndaghy KGB klandary ýshin de iydeologiyanyng mәn-manyzy bolmady. Olardyng kóksegeni – baylyq pen biylik qana. Sol sebepti Reseyding resmy partiyalarynyng týgeli derlik «Putin – ornyn eshkim basa almaytyn kóshbasshy» degendi qaytalaumen keledi.

Búlay bolatyny, Kremliding ainalasynda budjet aqshasyna qol jetkizu ýshin kýresip jatqan klandardan basqa, naqty sayasy partiyalar joq. Putin ózin kez kelgen jemqor sheneunik siyaqty ústaydy. Ol orystyng qadirli oryn-taghyna qonjighanynan bastap halqyn memlekettik budjetke, ónerkәsip alpauyttaryna, jalpy, ózi qúrghan jýiege júmys isteytin mekemelerge baylap tastady.

Jeke jәne memlekettik barlyq iri biznesting mәni – «múragha qalghan» ónerkәsip qaldyqtarynan «aqsha aghynyn» jasau nemese memleketten «Platon» siyaqty alym týrinde «aqyly kópir» alu. Tipti, keyingi jyldary, «Platondy» budjet aqshasyna memlekettik bankter satyp aldy. Reseyde kәsipkerlerding nólden bastap qúrghan kәsipteri óte az. Shaghyn jәne orta jeke biznesti qazir koronavirus pen AÁO nemese SVO naqty әkimshilik shekteulermen tyidy.

Qazir Reseyde sheneunikterding eshqaysysy eksportqa qosymsha qún tólemeydi. Olar búl turaly eshtene bilmeydi de, bilgisi de kelmeydi. Al qazir, múnay baghasy qúldyrap jatqan shaqta, olar bir ghana sayasatty ústanyp otyr. Onysy – alym-salyqty kóteru, týsken qarjyny Putinge adal elitagha jәne ara-túra bolatyn saylau nauqanynda saylaushylargha taratyp beru.

Reseyding shiykizat satyp tapqan qarjysy týgesiluge jaqyn, jaqyn bolashaqta da satushylyqpen bayymaytyny anyq. Biraq Kremli klandary qanday da bir keremetting kýshimen «tabighy rentadan» aqsha týsedi dep әli ýmittenedi. Múnay satyp semirgen kremlidegilerding múnaygha tәueldilikti azaytu qajettigi turaly uәjderi óte әserli. Olardyng jiyrma jyldyq ekonomikalyq kýireu fonyndaghy jyldam serpilis, qayta profilideu jәne basqa da janalyqtar turaly әngimeleri qazirding ózinde kýlkili.

Putin ózi preziydent bolghaly beri 20 jyldan astam uaqyt boyy saylaushylardy ótken ghasyrdyng 90-jyldaryndaghy qiyn túrmyspen «qorqytyp» kelgen. Qazirgi tanda Resey Putin propagandasy dúghaday auzynan tastamaytyn 90-jyldargha qarys qadam jaqyn túr. Resmy statistika enbek naryghyndaghy jaghdaydyng kýrt nasharlauyn jәne júmyssyzdyq pen halyqtyng kedeyligining birdey qarqyndy ósuin kórsetedi. Búl – Reseyding negizgi sheshilmegen mәselesi.

Adamzat ózining kóp mynjyldyq tarihynda Putin rejiymindegidey synaq pen ólim qaupine eshqashan tap bolghan emes. Europa elderdi yghystyryp, halyqtardy joyyp jibergen shyghystan kelgen әskerlerding shapqynshylyghyna úshyrady, biraq Batystyng zәresin alghan joyqyn kýsh adamzat balasyn joyyp jiberudi kózdemedi. Ótken ghasyrdyng birinshi jartysynda Europanyng qaq ortasynda býkil әlemdi jaulap alyp, keybir halyqtardy tolyghymen joydy kózdegen súmdyq rejim payda boldy.

Utopiyagha negizdelgen taghy bir rejim osydan 60 jyl búryn Batyspen betpe-bet kelip, әlemdi aqyrzamannyng shegine jetkizip sala jazdady. Adamzat osy qaterding bәrine tótep berdi. Alayda Putin rejiymi – jer jýzi betpe-bet kelgen búrynghy qasaqy jýielerden de qorqynyshty jana qauip. Búdan da ótken qauip bar, ol – «mystan-jýienin» «Kýn astyndaghy Kýnikey qyzday» sipattaluy. Múnday sipattaular qauipke adekvatty jauap bermeuge әkep soghady. Generaldar, ózderiniz biletindey, әrqashan songhy soghysqa dayyndalady.

Al býginde putinizmmen betpe-bet kelgen әlem búl qauipti «nasihat», «jemqorlyq», «soghys», «anneksiya» jәne t.b. terminder arqyly baghalaugha tyrysyp jatyr. Búl terminderding eshqaysysy Putin rejiymin sipattaugha jaramaydy. Resey – eng songhy imperiya. Memleketting imperiyalyq týri sananyng imperiyalyq týrine sәikes keledi. Al imperiya ólgen kezde imperiyalyq sana keybir sayasatkerler men halyqtyng bir bóliginin, keyde kópshilikting sanasynda ómir sýre beredi. Búrynghy imperiyalarda imperiyalyq sana manyzdy sayasy faktorgha ainalghan.

Qoghamnyng jәne sayasy elitanyng manyzdy bóligi «fantomdyq auyrsynudy» bastan keshiredi. Kesilgen koloniyalar «auyryp», joghalghan imperiyalyq úlylyq kemidi. Nәtiyjesinde imperiyany qalpyna keltiruge ashyq nemese janama týrde uәde beretin imperiyalyq sananyng tasymaldaushylary biylikke keledi. Putinning biylikke kelui – imperiyanyng «ólgennen keyingi ómirine» jarqyn mysal. Putinning zomby imperiyasy aldymen imperiyalyq sananyng ýstemdigin verbaldy dengeyde bekitti.

Putin KSRO-nyng ydyrauyn HH ghasyrdaghy eng ýlken geosayasy apat degen sәtte-aq imperiyany qalpyna keltiruge bir qadam basqan. Al kelesi qadamdy 2014 jyly Qyrym men Donbasstyng bir bóligin basyp aluymen jasady. 1980 jyldardyng ayaghynda ghana qalyptasa bastaghan qoghamdyq sanadaghy antiimperiyalyq kepildikter 1990 jyldardyng birinshi jartysynda tym әlsiz tartyp, imperiyalyq shovinizmning «qyrymfashistik» kóshkinimen әp-sәtte joyyldy. Putinizm degenimiz – «qayta tirilgen» stalinizm.

Kerimsal Júbatqanov,

Abai.kz