Resey oibaygha basuda: Qazaqtar tarihtaryn qayta jazyp jatyr
Reseydegi ýsh tarihy institut basshylary men at tóbelindey az ghana tarihshylar: «Resey memleketi qúramynda bolghan әrtýrli halyqtar men aimaqtar ýshin Resey otarlyq imperiya bolghan joq, sondyqtan, olardyng tarihynda «otarlyq dәuir» de bolghan joq» dep uaghyzdaudan jalyqpay kele jatqany jasyryn emes.
Tap osy mәsele mәsele patshalyq dәuirde de, kenestik dәuirde de esh talas tudyrmay, endi óz jalghastyghyn Putindik rejim dәuirinde tipti, kókke kóterip jiberdi. Qazir Reseyding geosayasatyna baylanysty, búrynghy Resey imperiyasy men Kenes Odaghy qúramynda bolghan, qazirgi tәuelsiz últtyq memleketter men aimaqtardy Resey tóniregine jinau maqsatynda osynday ghylymy jalghan tújyrym oryn alyp otyrghany bәrimizge belgili. Osy ghylymy jalghan tújyrymnyng qazaq eline etek jaymauy ýshin Qazaqstan әreketke kóshti.
IYә, Putindik Reseyding tarihy ambisiyasyn eskergen Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev 2021 jyldyng qantar aiynda «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasynda «Qazaqstan tarihy boyynsha jana ghylymy kózqarastar men tújyrymdardy eskere otyra, jana akademiyalyq basylymdy dayyndau kerektigin» sóz etken bolatyn.
Odan әri Memleket basshysy atalghan enbek elimizdegi barsha oqulyqtardyng týp negizine ainalugha tiyistigin basa aitqan-tyn. Sonymen osy baghyttaghy ghylymy izdenister men talpynastyrdyng negizinde Qazaq tarihynyng 7 tomdyghy 2024 jyldan bastap jaryq kóre bastaytyny Resey tarapynan qyzu aiqay-shu tughyza bastady.
Olargha únamaghany baspasóz konferensiyasy kezindegi «Erteden bizding zamanymyzgha deyingi Qazaqstan Tarihynyn» jana akademiyalyq basylymyn dayyndau ortalyghynyng basshysy Altyn Ualtaevanyn: «Ashtyq 1917 jyldan bastalghan» jәne «V jәne VI tomdarda otarlau kezenine aiyryqsha mәn beriledi. ...Qazaqstannyng KSRO qúramyna qosyluyn biz óz erkimen jasalghan qadam dep keldik. Búl kezde biyliktegiler kórsetilgen qarsylyqtardyng jigin jatqyzyp, týrli halyqtardyng assimilyasiyagha úshyrauyn óz erkimen qosylu dep sipattady», - degen sózi boldy.
Kenestik dәuirge kýie jaqpaqshy dep úlarday shulady. Shynymen solay ma!?
Úlarday shulaghan Resey ghalymdary men ziyalaryna jaqpay qalghany – 1980 jyldyng ayaghynan bastap, әsirese, tәuelsizdik kezeninde Otan tarihy salalarynda kóptegen problemalar jana kózqaraspen qayta qaralyp, jana tújyrymdar jasaldy. Jana tarihy últtyq sana qalyptasa bastady. Solardyng bastylaryn Abai.kz oqyrmandaryna taramdap aitar bolsaq:
- Qazaq memleketining negizi terennen, ejelgi týrkilerden, әsirese, Altyn Orda ydyraghannan bastau alatyny;
- Qazaq handarynyn, batyr, biylerining el tәuelsizdigi ýshin kýresining mәni men mazmúny;
- Reseyge bodan boludyng әrtýrli jaqtary men zardaptary; últ-azattyq qozghalysynyng bastaluy, barysy men nәtiyjeleri, әsirese, Kenesary kóterilisining manyzy;
- Alash qayratkerlerining is-әreketteri men taghylymy;
- Kenestik dәuirdegi qazaq kórgen zorlyq-zombylyq, jappay asharshylyq, qughyn-sýrgin;
- Kenes ókimetine qarsylyq; óz otanynda qazaqtardyng az últqa ainaluy;
- Semey, Aral siyaqty el qasireti jәne t.b. bolyp tizbektelip kete beredi.
Osylar tomdarda kórinis tapsa, Resey imperiyasynyng izbasary KSRO-nyng qúny besh tiyn bolady.
Dәl qazirgi tanda Qazaqstan tarihy ghylymynda da sheshilmey jatqan problemalar, dau-damay tughyzyp otyrghan mәseleler jetkilikti bolyp otyr. Ásirese, tarih ghylymyna syrttay aralasyp, kóp mәseleler jóninde qisynsyz oi-pikir aityp, sony dәriptep jýrgender az emes. Otan tarihyn últtyq mýdde negizinen, jana kózqaraspen taldap, obektivti, shynayy zerdeleu jetispey kelegen shaqta 2024 jyldan bastap 7 tomdyq El Tarihynyng baspa jýzin kóretindgi últymyz ýshin zor quanysh bolsa da, Resey ýshin qazaqqa qarsy kezekti iydeologiyalyq-aqparattyq shabuylgha úlasty...
«Bizding tarih búl da bir qalyng tariyh, oqulyghy júp-júqa biraq taghy»
Qazaq últynyng «Myng ólip, myng tirilgen» tól tarihy Bodandyq kezde de, tap býgingi tәuelsizdik dәuirinde de óz basynan kóptegen kedergiler men qiynshylyqtardy ótkizip kele jatyr. KSRO dәuirinde alghashqy buyn tarihshylar S.Asfendiyarov, T.Rysqúlov jәne taghy basqalary burjuaziyashyl últshyl delinip, 30-jyldary qughyn-sýrginge úshyrap oqqa baylandy. Olardyng ókshesin basqan ekinshi buyn – B.Sýleymenov, E.Bekmahanov bastaghan top 1948 jyldyng ayaghy men 1953 jyldyng basynda Kenesary Qasymov kóterilisine baylanysty sottalyp, itjekenge aidaldy. Tek Stalin óliminen keyin núrly sanylau bolyp, azghana jylgha sozylghan «Hrushev jylymyghy» ghana kóp úzamay tarihshylarymyzdyng elge oralyp, sýiikti isterin partiya syzyp bergen kólemde ghana zerttep-zerdeleuge sәl ghana mýmkindik berdi. Tap osy kezden bastap, orta mektepte Kenes Odaghy tarihynyng bir bóligi retinde, az ghana saghat kóleminde shaghyn oqulyq týrindegi Qazaqstan tarihy oqytyla bastady. Sol tústa osy bir qaraulyqqa kýiingen klassik aqynymyz Qadyrdyn: «Bizding tarih búl da bir qalyng tariyh, oqulyghy júp-júqa biraq taghy», - dep jazghany әli esimizde.
Mektepte basy býtin Resey men әlem tarihy ghana oqytylyp, qazaq tarihy jetim balanyng kýiin keshti.
Ghylym akademiyasynyng ayaq astynan jabyluy joghary oqu oryndarynda Otan tarihyn oqytu mәselesi kýrdeli, týrli baghyttaghy ózgeristerge úshyrap, búl saladaghy jaghday shiyelenise bastady. Shyndyghyn aitqanda, joghary oqu oryndarynda Qazaqstan tarihy kafedralarynyng saghattary qysqaryp, oqytushylar men ghylymy qyzmetkerlerdi dayyndau da jyl sayyn tómendep ketti. Eng ókinishtisi Otan tarihy boyynsha jazylghan oqulyqtardyng da kemshilikteri jetkilikti bolyp, qozghalghan taqyryptardyng kóbi tarihshylar arasynda týsinbestik tudyryp, ala qoydy bóle qyrqu nauqany etek ala bastady. Taghy bir soraqylyq orta mektepte tapsyratyn Birynghay últtyq test oqushylardy bilimdi sanaly týrde mengeruden alshaqtatyp, jattaugha ýirettin sanagha mәngýrttik úryghyn egetin kesirli qúbylysqa ainaldy.
«Kenes dәuirindegi myna mәselelerdi anyqtap aluymyz qajet siyaqty: qazaq kommunisteri men Alash par-tiyasy arasyndaghy jergilikti kýres, onyng sebepteri, zardaptary men nәtiyjeleri; 19yb31-1933 jyldardaghy asharshylyqtyng sebepteri, nәtiyjeleri men saldary; 1941-1945 jyldardaghy Úly Otan soghysyndaghy әskery tútqyngha týsken qazaqtardyng taghdyry; tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeruding nәtiyjesi men saldary; Qazaqstan ekonomikasynda toqyrau boldy ma, bolsa nәtiyjesi men saldary; Qazaqstan halqynyng demografiyalyq damuy, jergilikti últtyng damu erekshelikteri, ózining tabighy territoriyasynda (1959 j. – 29,8%-gha) azshylyqqa ainaluy; Kenes ókimetining kóshi-qon sayasatynyng saldary, Qazaqstangha jer audarylghan kóptegen halyqtyng jaghdayy, lageriler qúryluy, qonys audarushylardyng júmys kýshi retinde kóptep kelui jәne t.b. jeterlik. Osy kóptegen mәselelerge biz dúrys tújyrym jasauymyz, ony on tomdyqta kórsete otyryp, búl onyng ishinde jergilikti kommunister men «Alash» qozghalysynyng qayratkerleri arasyndaghy kýresti anyqtap aludy taghy da qajet etedi. Tarih ghylymy tóniregindegi keybir adamdar Áliby Jangeldindi, Sәken Seyfullindi, Baqytjan Qarataevty, Túrar Rysqúlovty, Múhamediyar Túnghanshindi jәne de basqa kenes biyliginde bolghan qayratkerlerdi «әshkereleydi». 1917-1930 jyldardaghy qarqyndy sayasy qarama-qayshylyqtar arasyndaghy jaghdaydy tyng túrghydan qarastyrmay, tarihymyzdy iygere almaymyz. Últ kommunisteri de, «Alash» qayratkerleri de, olardyng barlyghy ózderinshe qazaq halqynyng әleumettik-mәdeny jәne sayasy damuy ýshin, jarqyn bolashaghy ýshin enbek etti jәne kýresti. Búl mәselede RKFSR Halkomnyng tóraghasynyng orynbasary T.Rysqúlov pen Qoqan avtonomiya ýkimetining tóraghasy, Uaqytsha ýkimetting Jetisudaghy komissary M.Tynyshbaevtyng Týrkistan-Sibir temir jolyn saludaghy birlesip atqarghan qyzmeti jarqyn ýlgi bola alady.
Qazaq elitasynyng osy eki tobynyng qasiretti taghdyry tek birin-biri joyghanynda ghana emes, «bólip al da, biyley ber» degen ortalyq sayasattyng iske asuynda da jatyr. Jogharydaghy jayt – ortalyqtyng últtyq respublikalardy basqarudaghy synaqtan ótken әdisi, әr 5-10 jyl sayyn qazaqtyng últtyq qaymaghy – qazaq intelliygensiyasy ókilderin joyyp otyruy. Dәl osy jaghday Kenes Odaghynyng basqa últtyq respublikalarynda da, oblystary men okrugterinde de oryn alghan edi. Kóp tomdyq «Qazaqstan tarihynda» búl mәseleler ózining obektivti baghasyn tabuy qajet. Osy enbekte M.Shoqay da layyqty ornyn aluy kerek. Bizge Kenes kezinde Músa Jәlildi ardaqtay alghan tatar tarihshylarynyng qyzmeti ýlgi boluy kerek. Jalpy soghysta jau qolyna tútqyngha týsken óz azamattaryna kórsetken qughyn-sýrgini boyynsha Kenes ókimeti shekten shyqqan qatygezdik kórsetkenin arnayy zerttegen de jón», - degen edi tarih ghylymdarynyng doktory, professor Mәlik-Aydar Asylbek.
Jana 7 tomdyq tәuelsiz Qazaqstan halqyn, әsirese, jastardy patriottyq ruhta, óz Otanyn, tughan últy men jerin, onyng ótkeni men qazirgisin sýiip, bolashaghyna adal enbek etip, ýlken senimmen qaraugha tәrbiyelep, baulityn eng bir kýshti qúral men ghylymgha ainalmaqshy. Búryn bizding qoghamdaghy Otan tarihyna degen kózqaras әli de óz dengeyinde emes bolsa, endi sol joghymyzdyng orny toldy desek qatelespeymiz.
Últ tarihynyng qoghamymyzdaghy mәni men manyzyn joghary kóteruge baghyttalghan 7 tomdyq tarih ghylymy men ony oqytu jýiesining óskeleng damuyna ýlken ýles qosady degenge býkil qazaq halqy senedi.
Ábil-Serik Áliakbar
Abai.kz