8

Úly Otan soghysynyng alghashqy auyr kezeninde kenes kósemi «úmytqan qúdayyn» esine týsirip, әr últ ókilderining namysyn oyatu ýshin kәdimgidey әruaq shaqyryp, úran tastady. Qazaqtar da Qobylandy men Alpamysty, Abylay men Kenesarynyng әruaqtarynan qoldau izdedi. Osynday namysty tústa M.Áuezov te «eski taqyrybyn eske týsirip» «Nauan» atty piesa jazugha ynta qoyady. Teatrgha berilgen tapsyrystyng týsiniktemesinde:

«M.Áuezov. «Nauan». Tarihiy-erlik ruhty taqyryp etip alghan «Nauan» piesasynda Nauannyng (HIH ghasyrdyng 40-jyldary súltandargha qarsy úiymdastyrylghan halyq kóterilisining kósemi Sarynyng (Kenesarynyng – T.J.) kenje bauyry) sonyna týsken óz tuysy otyz súltanmen jәne baylarmen kýresi beynelenedi. Nauannyng dúshpandary oghan tútqiyldan – jalyndy da ójet, әri batyr, әri aqyn jas bozbala ózining sýiiktisi Qanshayymnyng auylynda sauyq qúryp jatqan kezinde shabuyl jasaydy. Alayda erjýrek Nauan sheshushi sәtte asa shiyelenisken rulyq tartysta da, qaruly shayqasta da jenip shyghady. Nauan men onyng jasauyl serikteri ózderining kýresteri arqyly satqyndardan, zorlyqshylardan jәne halyqtyng kәnigi dúshpandarynan otandy qorghau kerek – degen jarqyn iydeyany pash etedi. M.Áuezovting «Nauan» piesasy ózining jazylu mәneri jaghynan romantikalyq-erlik ruhtaghy muzykalyq tuyndy bolyp tabylady»,– dep kórsetilgen.

8

Úly Otan soghysynyng alghashqy auyr kezeninde kenes kósemi «úmytqan qúdayyn» esine týsirip, әr últ ókilderining namysyn oyatu ýshin kәdimgidey әruaq shaqyryp, úran tastady. Qazaqtar da Qobylandy men Alpamysty, Abylay men Kenesarynyng әruaqtarynan qoldau izdedi. Osynday namysty tústa M.Áuezov te «eski taqyrybyn eske týsirip» «Nauan» atty piesa jazugha ynta qoyady. Teatrgha berilgen tapsyrystyng týsiniktemesinde:

«M.Áuezov. «Nauan». Tarihiy-erlik ruhty taqyryp etip alghan «Nauan» piesasynda Nauannyng (HIH ghasyrdyng 40-jyldary súltandargha qarsy úiymdastyrylghan halyq kóterilisining kósemi Sarynyng (Kenesarynyng – T.J.) kenje bauyry) sonyna týsken óz tuysy otyz súltanmen jәne baylarmen kýresi beynelenedi. Nauannyng dúshpandary oghan tútqiyldan – jalyndy da ójet, әri batyr, әri aqyn jas bozbala ózining sýiiktisi Qanshayymnyng auylynda sauyq qúryp jatqan kezinde shabuyl jasaydy. Alayda erjýrek Nauan sheshushi sәtte asa shiyelenisken rulyq tartysta da, qaruly shayqasta da jenip shyghady. Nauan men onyng jasauyl serikteri ózderining kýresteri arqyly satqyndardan, zorlyqshylardan jәne halyqtyng kәnigi dúshpandarynan otandy qorghau kerek – degen jarqyn iydeyany pash etedi. M.Áuezovting «Nauan» piesasy ózining jazylu mәneri jaghynan romantikalyq-erlik ruhtaghy muzykalyq tuyndy bolyp tabylady»,– dep kórsetilgen.

Alayda búl tuyndy tolyq ayaqtalmay «tapsyrysty oryndaugha úmtylghan» niyet kýiinde qalghan siyaqty. Onyng orynyn Á.Ábishevpen birigip jazghan «Namys gvardiyasy» tolyqtyrdy. Shyndyghyna kóshkende, «Nauannyn» jazylmay qalghanyna da tәubә. Óitkeni 1943 jyly kenes shekarasy jaudan azat etilgen song kenes iydeologtary últtyq sananyng kýshenginen seskenip, әdebiyet pen mәdeniyet salasyna baghyttalghan jana jazalau sayasatyn oilastyra bastady. Odan qapersiz SSSR Ghylym akademiyasynyng qazaq bólimshesi «Kenesary Qasymov bastaghan qazaq halqynyng kóterilisi turaly» kenes ótkizdi (bayandamashy B.Sýleymenov). M.Áuezov E.Ysmayylovtyng Kenesary kóterilisining әdebiyettegi kórinisi jónindegi dissertasiyasy turaly:

«Kenesary Qasymovtyng kóterilisining alghysharttary turaly tarau tym shúbalanqy, Kenesary Qasymovtyng kóterilisine tikeley qatysy joq, taqyryptan tysqary mәseleni qamtyghan úzaq siltemeler keltirilgen. Qazaq halqyn patshalyq otarlyq qanauynan bastau kerek edi. Negizgi mәtindi shekten tys basy artyq qalmaqtar men ekspedisiyanyng jasaqtaluy turaly derektermen qampitudyng qajeti joq edi, sonday-aq Aleksey Mihaylovichting patshalyq qúruynyng tarihynyng da keregi joq, olardy basty ózekti taqyrypty iygeruge bóget jasaydy...»,– dey kelip, kandidattyq miniumdy tapsyrmastan qorghaugha jiberilsin degen úsynys aitty.

Úsynys qabyldandy. E.Ysmayylov kandaidat atandy. Alayda onyng qyzyghyn tolyq kórip ýlgermedi. 1944 jyly «Edige» jyry» men Shambek Nakinning «Edige» piesasy turaly SOKP-nyng Ortalyq Komiytetining qaulysy shyghyp, әdebiyet pen ónerdegi últshyl-patriottar әshkerelendi. Tipti Bauyrjan Momyshúly men Mәlik Ghabdullin siyaqty maydandaghy batyrlardyng hattaryna deyin qarghygha ilindi.

Múnday nauqannan shygharmashylyq odaqtar tys qala almaytyn. Erikti-eriksiz Sәbit Múqanov 1944 jyly 9 qyrkýiek kýni ótken jazushylar odaghynyng plenumynda «Qazaq әdebiyetinde kórinis bergen keybir mәseleler turaly» bayandama jasady. «Edige» dastany turaly Q.Júmaliyevting zertteulerindegi «tarihy qatelikterdi» synay kelip, L.Sobolev pen M.Áuezovting «Qazaq әdebiyeti men foliklory» turaly birigip jazghan qyrqynshy jylghy maqalasyna basa toqtalyp, әdettegisindey «sayasy aiyp taghumen» ayaqtady. B.Kenjebaev – handardyng qorghaushysy, E.Ismaiylov – S.Toryayghyrov, Gh.Qarashev, B.Kýleev siyaqty alashordashyl aqyndardyng aqtaushysy, M.Áuezov – solardyng dem berushisi retinde «jarlyq» shyghardy. Endi ghana «qarghystyng qarghybauynan» qútylghan M.Áuezovke búl qatty soqqy bop tiydi, aldynghy jaqsylyqtyng izin kómeskilep jiberdi әri aldaghy kýdikti kýnderding kómeski kýmәnin elestetti.

S.Múqanovtyng búl bayandamasynyng qoljazba núsqasy arhiv sóresinde qalghandyqtan da, taqyrypqa qatysty jerlerinen barynsha tolyq ýzindiler keltiremiz:

S.Múqanov «...Biz orys halqyn ózimizding agha tuysqanymyz retinde esepteymiz. Sondyqtan da BK(b)P OK-ning qaulysyn bizding odaghymyzdyng halyqtarynyng qasiyetti mýddesi retinde qabyldaymyz jәne odaqtyng basqa da jazushylaryn osynday ziyandy qatelikterden der kezinde saqtandyrghan shara dep qabyldaymyz.

Edige beynesin kórsetude bizding qazaq әdebiyetimizde de qatelikter bar. Ótken jyly jazushy joldas Qajym Júmaliyev «Edige» atty piesa jazdy. Búl piesany jazushylar odaghy men óner komiyteti qoldady. BK(b)P OK-ning atalghan qaulysy búl piesagha qoldau kórsetuding qate ekendigin ashyp berdi. Joldas Qajym Júmaliyev ózining «Edigesin» jazuda óte jaqsy maqsatty jetekshilikke aldy. Jazushynyng maqsaty: tamyry sonau HIV ghasyrdan bastalatyn qazaq pen orys halyqtarynyng dostyghyn kórsetu, olardyng sol dәuirdegi yntymaghyn beyneleuge úmtylu jәne orys pen qazaq halyqtarynyng búl dostyghy arqyly olardyng nemis basqynshylaryna qarsy kýresin ashu bolyp tabylatyn. Qajym Júmaliyev ózining osynday jaqsy niyetin jýzege asyru barysynda mynaday tarihy jәne sayasy qatelikter jiberdi:

1.Onyng birinshi qateligi: Altyn Ordany qazaq ordasy retinde kórsetu. Ol qazaq ordasy emes, qazaq jerin jaulap alghan jәne olardy qúldyqtyng qúrsauynda ústaghan Monghol-Tatar ordasy.

2.Tarihtaghy Edige qazaq batyry emes, Altyn Ordanyng batyry.

3.Altyn Orda memleketi – orys halqyn eshqashanda jaudan qorghaghan joq, kersinshe orys halqyn qúldyqta ústaghan memleket.

4.Orystar nemisterding tefton ordenin Altyn Ordanyng kómegimen jengen joq, olar (orystar) iyt-nemisterdi ózderining kýshimen jendi. Búl shayqasta orystardy basqarghan Edige emes, oghan Aleksandr Nevskiy basshylyq etken bolatyn.

Qajym ózining «Edige» atty piesasynda Edigeni tarihy shyndyqqa qarama-qayshy, orystardyng odaqtasy men qorghaushysy etip suretteydi. Onyng obrazyn osynday jaqsy maqsatta kórsetui – sayasy qatelik.

Jazushylar odaghy men óner komiyteti búl piesany qoldau arqyly sayasy qatelik jibergen. Qajym Júmaliyevting búl sayasy qateligin Álkey Marghúlan da qaytalady. Joldas Marghúlan Edige men Altyn Ordany madaqtap maqala jazdy. Múnday kózqarastarmen ayanbay kýresu qajet, olardyng qaytalanuyna jol beruge bolmaydy.

«Edige batyr» turaly shygharylghan qazaq eposy turaly da aita keteyik. Búl eposty osydan 103 jyl búryn qazaqtyng belgili ghalymy Shoqan Uәlihanov Júmaghúl aqynnyng auzynan jazyp alghan jәne ony ózi orys tiline audardy. Epostyng mazmúny Altyn Ordany maqtaugha emes, Altyn Ordany qoldau turaly da emes, kerisinshe oghan qarsy kýres pen ony qúlatugha úmtylghan qúlshynysty bayandaydy. Búl eposta halyq jaghyna shyqqan Edige Altyn Ordagha qarsy kýresedi. Qazaq halqynyng Altyn Ordagha qarsy kýresining sebepterin men 1939 jyly jaryq kórgen «Batyrlar jyrynyn» I tomdyghynda ashyp kórsetken bolatynmyn. Búl arada ony qaytalap jatpaymyn. Búl eposta Edige halyq mýddesin qorghaydy jәne Altyn Orda men Toqtamys hannyng qarsylasy retinde kórsetiledi! Men dәl qazir epostaghy Edige tarihy túlgha ma, әlde halyq qiyalynyng jemisi me degenge, naqty jauap aita almaymyn. Búl mәsele ter tógip zertteudi qajet etedi.

Úly Otan soghysyn beyneleude jiberilgen tatar әdebiyetshilerining últshyldyq qatelikeri qaulyda mynaday derekpen atalyp ótken: tatardyng bir jazushysy Úly Otan soghysy kezindegi bizding aq findermen kýresimizdi kórsetuge arnalghan piesa jazypty. Piesada bizding halqymyz jeniske jetken búl maydanda tek tatarlar ghana kórsetilipti. Piesadaghy 23 keyipkerding 22-i tatar. Al onda jalghyz ghana orys bar. Al ondaghy jalghyz orystyng ózi satqyn bolyp shyqqan.

Úly Otan soghysyn búlay kórsetu, әriyne, dúrys emes. Búl soghysta tatar halqy jәne bizding odaghymyzdyng ózge de tuysqan halyqtary ózining kenestik otanyn shyn jýregimen qorghady. Dúshpanmen kýreste bar kýsh-quatyn, bar aqyl-oyyn júmsady. Búl shyndyq jәne tatar men ózge de tuysqan halyqtardyng arasynan kenes odaghynyng batyry ataghyna ie bolghan danyqty erlerding de shyqqany shyndyq. Alayda, soghan qaramastan soghystyng negizgi auyrtpashylyghynyng úly orys halqyna týskenin kórsetpeu, әriyne, qatelik!...».

Osydan keyin Sәbit Múqanov ózining bayandamasynda auyz әdebiyeti múralaryna toqtala kelip, ýirenshikti jәne qalauyna qolayly avtor – Múhtar Áuezovke kóshedi.

Sәbit Múqanov: «… Men ózimning býgingi bayandamamdaghy foliklor turaly mәselege qatysty pikirimde Múhtar Áuezov pen Leonid Sergeevich Sobolevting orys tilinde jazylghan jәne «Liyteratura y isskustvo» jurnalynyng 1939 jylghy tamyz jәne qyrkýikek ailaryndaghy sandarynda jariyalanghan «Epos jәne foliklor» atty enbegine toqtalghym keledi. Sodan keyin Moskvadan shyghatyn «Liyteraturnyy kritiyk» jurnalynyng №10-11 sandarynda jaryq kórdi. Keyingi basylym núsqasynyng aldynghysynan aiyrmashylyghy sol, múnda biraz kórkem shygharmalardan mysaldar keltirilgen.

Búl enbekting jaghymdy jaghy, múnda ózge de halyqtar siyaqty qazaq halqynda da foliklordyng bar ekendigining kórsetilgendigi, ózge halyqtardyng foliklory siyaqty qazaq halqynyng foliklorynyng da әrtýrli sypatta damyghandyghynyng dәleldene bayandaluy. Búl sypattar atalghan avtorlardyng ghana sinirgen enbegi emes. Qazaq folikloryna qatysty múnday oilardy olargha deyin de Radlov, Potanin jәne basqalar aitqan bolatyn. Áuezov pen Sobolev joldastar ózderining birigip jazghan enbekterinde aldynghylargha qaraghanda foliklor turaly birshama keng pikir bildirgen. Biraq mәsele, osy taldaulardyng qalay jýrgizilgendiginde.

Alayda búl súraqqa jauap bermes búryn foliklordyng qalay dýniyege kelu tarihyna qysqasha da bolsa tolqtalyp ótken jón dep esepteymin. Búl mening sizderding aldarynyzda ózimning bilimpazdyghymdy kórsetu emes, foliklordy zertteu barysyndaghy qatelikterdi esterinizge sala otyryp, osy qatelikterdi týzetuge kómektesuden tughan úmtylys bolyp tabylady...».

Búdan keyin foliklor men onyng shyghu tarihyna baylanysty, foliklor men kórkem әdebiyetting ara qatynasyna jәne foliklordyng taptyq tegine qatysty úzaq tolghay kelip, qaytadan Áuezov pen Sobolevke qaray oiysady.

Sәbit Múqanov: «Bizding agha bauyrymyz bolyp sanalatyn orys halqynyng folikloryn zertteude olar marksizmning әdis-tәsilderine sýiendi. Qazaq folikloryn zertteu barysynda Áuezov pen Sobolev joldastar osy tәsilge sýiendi me, joq pa? Búl mәselege toqtalmas búryn Áuezov joldas pen Sobolev joldastyng arasyndaghy aiyrmashylyqty ajyrata ketkim keledi. Leonid Sobolev joldas ózining qazaq әdebiyetining dosy ekenin ispen kórsetti. Ózining qazaq halqyna, onyng mәdeniyetine jәne onyng әdeby mamandaryna degen shynayy yqylasyna bizding kózimizdi jetkizdi. Qazaq halqynyng memlekettigin, onyng mәdeniyetin, sonyng ishinde bizdi býkil kenes odaghynyng halqyna tanystyru isine ol ýlken enbek sinirdi. Múnyng bәri de dúrys, alayda qazaq foliklorynyng nәzik mәselelerin týsinude Sobolevti Áuezovpen qatar qoya almaymyz. Egerde biz qazaq foliklory salasynda Áuezov bilgenning jýzden birin ghana biledi desek, búl L.Sobolevting bedelin týsirgendik emes, óitkeni bizding foliklorlyq múralarymyzdyng jýzden biri ghana orys tiline audaryldy desek, qatelespeymiz. Sobolev joldas qazaq tilin bilmeydi. Ol qazaq foliklorynyng orys tiline audarylghan bólimin ghana biledi. Osyghan oray qazaq halqynyng múqym foliklory turaly naqty pikir bildirui óte qiyngha soghady.

Al Áuezovting jaghdayy mýldem basqa. Ol qazaq folikloryn Sobolev joldas siyaqty orys tiline audarylghan materialdardyng dengeyinde ghana bilmeydi, Áuezov qazaq folikloryn qazaq folikloristterding kóbinen jaqsy biledi, qazaq foliklorynyng qaynarynan tikeley susynday alady. Sondyqtan da Áuezovting kemshilikteri men qatelikteri onyng materialdarmen jetkiliksiz tanystyghynan tuyndap otyr dep eshkimde aita almaydy. Sondyqtan da Áuezovting qateligi material men tildi bilmeuinen tuyndap otyrghan joq, kerisinshe onyng qatelikteri materialdy zertteu kezinde bizding zamanymyzdyng talabynan tuyndap otyrghan markstik әdisti qoldanbauynan tuyndap otyr. Foliklor materialdaryn iygeru jóninen Áuezov pen Sobolev joldastardyng arasynda ýlken aiyrmashylyq bar ekenin jogharyda aityp ótsek te, «Epos jәne foliklor» atty atalghan ocherkke ekeuining qoly qatar qoyylghandyqtan da, búl mәsele jónindegi búdan keyingi pikirimizde olardyng familiyalaryn qatar ataymyz. Áuezov pen Sobolev joldastar jurnaldyng 24 betin alghan, yaghny 52 baghangha berilgen kólemdi ocherkinde qazaq foliklorynda bayandalatyn tap tartysy turaly bir auyz sóz aitylmaghan, egerde jurnaldyng 92-betinde: qazaq foliklory sosialistik mәdeniyet túsynda ghana layyqty bagha aldy, ózge tilge audarylyp, býkil әlemge belgili boldy (qazaq tilinen orys tiline audarylu arqyly) – degen audarmashynyng eskertpesin esepke almasaq, búl ocherkti kimning jazghany turaly derekti kenes tarihshylarynyng bilui qiyngha soghar edi. Búl ocherkti basqa bireu jazdy dep te joramaldaugha bolatyn edi. Óitkeni ocherkte foliklorgha qatysty markistik kózqaras jóninde eshtene aitylmaghan, avtordyng ózderi de marksizmge jýginbegen. Eger de osy ocherktegi taldaulargha sensek, avtorlar taldap otyrghan foliklorlyq múralardyng týrleri tap tartysynan tys jaghdayda ómirge kelgen, ótken dәuirdegi qazaqtardyng ómiri birjaqty jәne romantikalyq tanghajayyp kýide ótken.

Ómirde shynymen de osylay bolyp pa edi?

Áriyne olay emes, olay boluy mýmkin de emes. Óitkeni barlyq últtardyng tarihy tap kýresining tarihy. Demek, qazaq tarihy da – tap kýresining tarihy bolyp esepteledi. Egerde barlyq últtardyng foliklory tap tartysynyng ainasy bolsa, onda qazaq foliklory da tap tartysynyng ainasy bolyp tabylady. Birneshe mysal keltireyik:

Qúdandalyq jyrlyry atty 1 – 13 tarauda Áuezov pen Sobolev joldastar (taptyq kórinisti) tómendegidey joldarda jalpylama jәne eshqanday maghynasyz tirkestermen bayandap óte shyqqan: «Qalyng mal, kóp әiel alu, tenine úzatpau, besik qúda bolu, әmengerlik siyaqty salt-dәstýrlerding nәtiyjesinde әielder qiyn jaghdaygha tap boldy». Áuezov pen Sobolev joldastar baylardyng qalyng maldy qozdyrushy dert ekeni, onyng qazaq әielderining baqytsyzdyghynyng basty sebebi bolyp tabylatyndyghy jәne olardyng kóp әiel alatyndyghy, osy taptan shyqqan kәri shaldardyng qalyng mal berip jas qyzgha ýilenetindigi turaly bir auyz sóz aitpaydy. Ocherkting avtorlary jar-jar, synsu, betashar siyaqty halyqtyng ózi shygharghan jyrlarda әielder ózderine kórsetilip otyrghan qorlyqqa ishki qarsylyghyn bildiredi.

2. Ertegilerde enbekshi halyqtyng qanaushy tapqa degen kózqarasy men qarym-qatynasy Aldar kóse, Jiyrenshe, Tazsha t.b. keyipkerlerding isi arqyly bildiriledi. Olardyng aty atalghan ertegilerding barlyghynda da baylar men biyler, handar mazaq etiledi. Halyqqa qasiret әkeletin qanaudy, zorlyqty, óktemdikti ayausyz synaydy jәne olargha tәn zúlymdyqty әshkereleydi. Áuezov pen Sobolev joldastar ertegige tәn múnday erekshelik turaly ýndemeydi. Tek olardyng mazmúndaryn sydyrtyp qana bayandap ótedi. Tek Aldarkósege kelgende ghana «әleumettik» manyzy bar», «naghyz halyqtyq» degen sózderdi ýstirt qoldanady. Olar ózderining zertteulerinde shynayy halyqtyq keyipkerding tegi men alghysharttaryna toqtalmaydy.

3. Taptyq qayshylyqtar ashyq kórinetin foliklorlyq janrdyng biri – maqaldar men mәtelder bolyp tabylady. Mysaly: «Bay men bay qúda bolsa – arasynda jorgha jýredi, kedey men kedey qúda bolsa – arasynda dorba jýredi, bay men kedey qúda bolsa – zorgha jýredi». Taghy bir maqaldy alayyq. Mysaly: «Maldynyng beti jaryq, malsyzdyng beti sharyq», sonday-aq: «Auzy sasyq bolsa da baydyng úly sóilesin». Taghy da bir mysal keltireyik: «Aqshang bolsa qaltanda, taltandasang taltanda». Taghy da: «Baydyng әieli ólse – tósegi janghyrady, kedeyding әielshi ólse – basy qanghyrady», «Baygha – mal qayghy, kedeyge – jan qayghy». Osydan asyryp taptyq qayshylyq turaly aitu mýmkin be? Áuezov pen Sobolev joldastar búl mәseleni de ainalyp ótedi.

4. Batyrlar jyrynda otandy qorghau jelisimen qosa taptar arasyndaghy qayshylyq ta jýrip otyrady. «Qambar batyr» dastanynda taptar kýresi tikeley beynelenedi. Dastan boyynsha, Qambar eng aldymen «toqsan ýili tobyrdyn» batyry. «Er Taghyn» dastanynda hannyng it tileui men Targhynnyng joghary adamgershiligi bayandalady. Ózge dastandarda da tap qayshylyghy úmyt qalmaghan. Áuezov pen Sobolev joldastar búl mәseleni de ashyp kórsetpeydi.

5. Aytys óneri – taptyq qayshylyq pen taptyq kýres erekshe kózge týsetin foliklor janrynyng biri. Aytystyng manyzy turaly baspasóz betinde ózimning oiymdy tiyanaqty týrde bayandaghanmyn, sondyqtan da búl arada qaytalap jatpaymyn. Áuezov pen Sobolev joldastar búl janrgha ózge janrlar siyaqty romantikalyq kózqaraspen ghana qaraghan.

Qysqasyn aitqanda, qaytalap aitsam, egerde Áuezov pen Sobolev joldastardyng pikirine senetin bolsaq, onda qazaq foliklory taptyq kýresten derbes, odan tys jaghdayda qalyptasqan. Búl joldy orys folikloristikasy osydan jýz jyl búryn basynan ótkergenin men ózimning bayandamamnyng basynda aitqan bolatynmyn.

Qazaq folikloryn taldau barysynda Áuezov pen Sobolev joldastar marksizmning dengeyi týgili synshyl realizmnyng dengeyine de kóterile almaghan. Sobolevpen birge júmys istegen Áuezov joldas múny oghan eskertui tiyis edi...»,– dep olardyng enbegine «markstik synshyl realizm» túrghysynan bagha beredi.

Ózining әleumetshil synshyl kózqarasyn dәleldeuge kelgende, ózin Múhtar Áuezovting oryndy ústazy dәrejesinde sezinetin Sәbit Múqanov, búl arada әdeby kózqarasy mýldem basqa dengeyde qalyptasqan L.Sobolevti de qosaq arasyna qystyryp jiberdi. Al qazaq әdebiyettanushylaryna kelgende onsha iymenbesten tipti erkin kósildi. Qiynnan qiystyryp, olardy Áuezovke әkep kógendeu S.Múqanovqa onsha qiyndyqqa soqpaytyn.

S.Múqanov: « ... Al Ismaiylov joldastyng qazaq foliklory turaly zertteui Áuezov pen Sobolev joldastardyng ocherkining konspektisi ghana. Tek Esmaghambet Ismaiylov joldastyng janynan qosqany «aqyndar qanaushylardy synaghan» degen bir auyz sóz ghana. Esmaghambet Ismaiylov joldas foliklordyng ózge janrlary jóninde nege osynday tújyrymdar jasamaydy? Mektep baghdarlamasy óte jauapty qújat. Bizding qazaq mektepterining oqushylary, әsirese, joghary synyp oqushylary Ismaiylovtyng foliklor turaly baghdarlamasyn paydalansa, onda Áuezov pen Sobolev joldastardyng teoriyalyq materialdaryna sýiengen bolar edi, mәselening shii sonda shyqpay ma?

Shyqqanda da shy emes, tiken bolyp shyghar edi! Foliklor tarihyna qatysty zertteulerinde ghana emes, jazba әdebiyeti ókilderining ómiri men shygharmashylyghy jónindegi enbekterinde de Áuezov joldas marksizmmen onsha janasa bermeydi. 1934 jyly qúrastyrghan HIH ghasyrdaghy qazaq әdebiyetining hrestomatiyasynda Áuezov ótken dәuirdi ýnsiz ainalyp ótip, Mahambetti, Shortanbaydy, Sherniyazdy, taghy da basqa HIH ghasyrdaghy barlyq aqyndardy kiriktirip, «feodaldyq taptyng jyrshylary» dep jariyalap, әdebiyetting bir jaghalauynan ekinshi jaghalauyna baryp soqtyqqan. Múnday boyamanyng orynsyz ekendigi turaly kezinde baspasóz betinde aitqan bolatynbyz, ony qazir qaytalap jatpaymyn.

Songhy jyldary Múhtar Áuezov joldas HIH ghasyrdaghy aqyndardyng ishinde Abaymen kóbirek ainalysyp jýr. Ádildikten attap ketuge bolmaydy, keybir kemshilikterine qaramastan, M.Áuezovting Abay turaly kórkem shygharmalary bizding kenes әdebiyetine qosylghan baghaly ýles bolyp tabylady.

Men búl joly tek Múhtar Áuezov jazghan Abaydyng ómirbayanyna ghana toqtalyp ótemin. Búl ómirbayan 1940 jyly jaryq kórgen Abaydyng II tomdyq shygharmalar jinaghynda basyldy. Búl enbekte kezdesetin M.Áuezovting kemshilkteri mynalar:

1. Abaydyng ómiri men shygharmashylyq qayratkerligi bite qaynasyp ótken zamandaghy ekonomikalyq jәne sayasy alghy sharttar qamtylmaghan. Búl alghysharttardy anyqtamayynsha markstik kózqaras túrghysynan aqyndy tanu mýmkin emes.

2. M.Áuezov jazghan ómirbayannan biz aldyna ýlken últtyq maqsat qoyghan alyp Abaydy kóre almaymyz, kerisinshe, jigitekpen kýresken, birde jengen, birde odan jenilgen Aydos tabynyng ru jetekshisin kóremiz.

3.Ár últta qanaushy jәne qanalushy tap bar. Qazaqta da múnday taptyng baryn Abay jaqsy týsingen, ol ezushi tapqa qarsy kýres jariyalay otyryp, olardy qanaushylardan qorghady:

Tamaghy toqtyq,

Júmysy joqtyq,

Azdyrar adam balasyn, – deydi Abay.

Ol ózgening enbegin iyemdenu arqyly bayyghan, adammen emes, malmen dos bolghan toghyshar, әreketsiz baylardy:

Mal jiyady maqtanyp, bildirmekke,

Kózge shúqyp, malmenen kýidirmekke.

Ózi shoshqa, ózgeni it dep oilar,

Sorpa-sumen, sýiekpen sýidirmekke;

hhh

Enbek qylmay tapqan mal dәulet bolmas,

Qardyng suy syqyldy tez sualar, –

dep sipattaydy.

Osy arqyly ol qanaumen bayyghan baylardyng baylyghynyng bayansyzdyghyn bayandaydy. Múnday baylardy «shoshqa» dey otyryp, naghyz adamdy enbekshilerding ortasynan tabady, ózi de enbekshilerding jyrshysyna ainalady. M.Áuezovting jazghan ómirbayanynda Abaydyng osynday halyqshyl demokratizmi jóninde eshtene aitylmaydy.

4. Abaydyng ózimen zamandas qazaq aqyndarynan ozyp ketip, Europanyng klassikterimen qatar túruynyng bir sebebi, onyng orys әdebiyetimen susyndauy. Ómirbayanda búl mәselege jauap berilmegen.

Kezinde Abaydyng ómirbayanyn qúrastyrghan túsynda búl kemshilikterding barlyghy M.Áuezov joldasqa atap kórsetilip, týzetu úsynylghan bolatyn. Onyng bir týzetuin Abay komissiyasy qabyldamaghan bolatyn. Ol qazir de sony týzetu ýstinde. Óndelgen songhy núsqadan aitylghan synnyng qanshalyqty oryndalghanyn bayqaugha bolady. Alayda әdebiyet tarihyn jazuda jibergen Múhtar Áuezovting eng basty qateligin ýnsiz ainalyp ótuge bolmaydy. Onyng әsire әleumetshildikten qanshama alshaqtap ketkenin bilmeymin, biraq ta dialektikalyq materializmmen qarulanghan markstik әleumetshildikten at tonyn ala qashyp jýrgeni anyq, bir sózben aitqanda, taptyq qarama-qayshylyq, taptyq kýres degen t.b. sózderdi әdebiyet tarihy jónindegi bir de bir enbeginde atap kórgen emes. Búl kemshilikterdi atay otyryp, M.Áuezov joldasty әdebiyet tarihyn jazu maydanynan quyp shyghu kerek degen oidan aulaqpyn. Áriyne, qazaq әdebiyeti payda bolghannan bergi onyng tarihy turaly barlyq derekterdi jaqsy biletini dausyz, alayda ózining bilimdarlyghyna markstik sosiologiyany qosa qoldansa, onda ol qazaq kenes әdebiyetining tarihyn jasauda ýlken ýles qosqan bolar edi.

Men ózimning bayandamamdaghy M.Áuezov joldastyng kemshilikterin kórsetuge arnalghan túsyn ayaqtay kele, endi basqa joldastardyng qateligine toqtalmaqpyn»,– degenimen de aragha tórt-bes bet salyp baryp M.Áuezovti basqa qyrynan alyp, qayyra shýiiledi.

Búghan qaraghanda M.Áuezovting últshyldyghyn әshkereleu ýshin arnayy bayandama jasaugha Ortalyq Partiya Komiyteti men Baqylau komissiyasynan tikeley pәrmendi tapsyrma alghan siyaqty, yaghni, Qajym Júmaliyevti «uaqytsha almastyrghan» ispetti. Óitkeni bayandamasynyng kelesi túsynda baspada terilip, týptelse de kópshilikke taralmaghan, atausyz qalyp kele jatqan «Qily zaman» tarihy әfsanasyna barynsha keng toqtalady.

S.Múqanov: «Bizding qatarymyzda kenes әdebiyetining kadry bolyp sanalatyn, biraq sayasattyng ala arqanyn attaghan jazushylar da bar, ol jazushylardyng bizding kenestik shyndyqqa qarsy keletin shygharmalary da bar. Olardyng ala arqandy attaghandyghyn jasyryp qalugha bolmaydy, olardyng bizge jat tuyndylaryn talqylaudyng da qajettigi joq. Mysal ýshin Múhtar Áuezovting «Qily zaman» hikayatyn alayyq. Esmaghambet Ismaiylov joldas ózining oqulyqtargha jasaghan baghdarlamasynda osy «Qily zamandy» «kenes povesterinin» qataryna jatqyzady. Búl dúrys pa? Áriyne, qatelik!

Degenmen de, «Qily zaman» kórkem jazylghan povesti, biraq ol shygharma burjuaziyalyq-últshyldyq ruhynda jazylghan. Búl tuyndyda avtordyng auyldaghy taptyq tartysty jasyryp qalghanyn aitpaghannyng ózinde, onda qazaqtardy orysqa qarsy qong saryny basym surettelgen. 175 betten túratyn kitaptyng ón boyynda avtor orystardy tek jaman jaghynan jәne jaman adamdardy beyneleu arqyly kórsetedi. Últtar dostyghy ystyq yqylaspen nasihattalyp jatqan kezde múnday shygharmalardy oqushylargha: «Osyny oqy» – dep tapsyrma beruge bola ma? Áriyne, bolmaydy. Esmaghambet Ismaiylov joldas, «Qily zaman» siyaqty bir qatar shygharmalargha, mine, osynday orynsyz jomarttyq kórsetip otyr.

3. E.Ismaiylov joldastyng «Baghdarlamasyndaghy» qosymsha qúraldy oqugha úsynghan tapsyrysy óte qyzyq. Mysaly, ol 1944 jylghy oqu qúralynda Abaydyng shygharmalaryn týsindire kelip, Bójeevting «Abaydyng audarmalary» atty maqalasyn oqudy úsynady, al Bójeevting ózi bolsa 1941 jyly sayasy túrghydan qughyndalghan bolatyn. Múnday qajetsiz, orynsyz úsynystar Esmaghambet Ismaiylov joldastyng «Baghdarlamasynan» biraz oryn alghan.

Esmaghambet Ismaiylov turaly óz oilarymdy qorytyndylay kele aitarym, ol әdebiyet tarihy jónindegi ózining kózqarasyn bildirgende ýnemi oghan taptyq túrghydan kelu qajettigin basa kórsetip otyrady. Alayda әdeby zertteulerinde onyng ózi osy talapty oryndamaydy: jap-jaqsy oidy damytyp kele jatady da, ayaq astynan joldan janylysyp, marksizmge qatysy joq bylamyqqa marksizmdi qosyp aralastyryp jiberedi. Esmaghambet Ismaiylov joldas kenestik tәrbie aldy, kenes mektebinen bilim aldy, soghan qaramastan (shatasady da jýredi), onyng búl daghdysy jaqsylyqqa әkelmeydi. Bir mezgilde barlyq tap ataulygha jaqsy kórinip, bir mezgilde bәrine birdey jaqsy atanugha bolmaydy. Egerde marksizmge jýginging kelse, onda búl iydeyany qabyldamaytyndardyng janyn auyrtasyn. Óitkeni, marksizm-leninizm degenimiz әldebir jekelegen ózimshildikting jiyntyghy emes, ol – enbekshi halyqtyng enshisi, ol – enbekshi halyqtyng iydeologiyasy» (sonda, №264 ).

Sonyng nәtiyjesi retinde «Qazaq SSR tarihy» kitabynyng ekinshi basyluyn әzirleu turaly» Qazaqstan K(b)P Ortalyq Komiytetining 1945 jylghy 14 tamyzdaghy qarary shyqty (Kenesary kóterilisi men «Han Kene» piesasyna qatysty «Búzylghan besik!..» atty әfsanamyzda arnayy toqtalghandyqtan da búl mәselege ayaldap jatpaymyz).

Soghan qaramastan sol jyly qalalyq partiya komiyteti M.Áuezov pen S.Múqanovtyng shygharmalaryn býkilodaqtyq stalindik syilyqqa úsynyp, Ortalyq Komiytetting partkollegiyasyna minezdeme joldady. Gh.Mústafin men K.Hasanovtyng qoly qoyylghan osy bir iygi tilek M.Áuezov pen S.Múqanovtyng arasyndaghy jana bir baqtalastyqqa arna ashty. Óitkeni osydan bastap on bes jyl boyy S.Múqanov pen M.Áuezovting shygharmalary qasaqana úiymdastyrylghanday bop (mýmkin solay da shyghar) qatarlasa әueli stalindik, keyinnen lenindik siylyqqa jarysa úsynyldy. Sóitip, Almaty men Mәskeuding arasyndaghy tausylmaytyn «ýstirikke» jol salyndy. Ol ýstirik eki túlghanyng jýikesin jondy da otyrdy, jondy da otyrdy. Búl janyghudyng nәtiyjesinde – Qazaqstandaghy kenesshil iydeyanyng kósemi S.Múqanov Mәskeude últshyl jazushy atandy, al Qazaqstandaghy әigili alashordanyng kósemi M.Áuezov Mәskeude qazaq últynan shyqqan naghyz internasionalist retinde túlghalandy. Búl joly «Abay» romany orys tiline audarylmaghandyqtan da keyinge ysyryldy. 1945 jyly Abaydyng tughanyna jýz jyl toluyna oray orys tilinde jariyalandy. 1946 jyly 18 nauryz kýni Jazushylar odaghynyng tóraghasy S.Múqanov stalindik syilyqqa úsynylghan Á.Ábishevting «Jas týlekter», Q.Amanjolvtyng «Aqyn turaly anyz», Gh.Mýsirepovting «Qazaq soldaty» shygharmalarynyng hattamasyn jolday otyryp, oghan qosymsha komissiyanyng tóraghasy N.Tihonovqa:

«Mәskeu. Jazushylar odaghy. Tihonovqa. Qazaqstan Ortalyq partiya komiytetining kelisimimen Qazaqstan jazushylar odaghy tóralqasynyng sheshimi boyynsha 45 jyly orys tilinde basylyp shyqqan Múhtar Áuezovting «Abay» romany syilyqqa úsynyldy. Qújattary Mәskeudegi komissiyanyng qarauynda. «Abay» romanyn ayaqtalghan jәne qazaq kenes әdebiyetining proza salasyndaghy songhy jyldardaghy jetistigi retinde komissiyadan ótkizuinizdi ótinemin. Búdan basqa úsynylghandardyng tizimin (nauryzdyn) jiyrmasyna deyin joldaymyz.

Qazaqstan jazushylar basqarmasynyng tóraghasy S.Múqanov. Almaty. Proletar kóshesi, 3. 18 nauryz, 1946 jyl»,– degen jedelhat joldady.

Jedelhattyng mazmúnyna qaraghanda «Abay» romanynyng audarmasynyng «sýiinshi» danasy sol kýnderi qolgha tiyip, Mәskeuding baspasy tikeley silyqqa úsynghan. S.Múqanov ony respublika atynan maqúldap otyr. Áriyne, syltauratyp keshiktiruine bolatyn edi, biraq onday pendeshilikke barmaghan. Eng bastysy «Abay» romanyn  – ayaqtalghan shygharma retinde atap ótui edi.

Áriyne, bәri de jaqsy niyet. Alayda romannyng orys tilinde jariyalanuyna baylanysty M.Áuezovti taghy bir talqy kýtip túrdy. Odaqtyq oqyrmandar tamsandy, al qazaqstandyq orys iydeologtarynyng tóbe shashy tik túryp, «qazaq últshyldyghy men feodalizmdi ansau saryny etek alyp barady» dep óre týregeldi. Onyng ýstine sayasat maydanynyng «qara dýleyi» taghy da kóterilip, «Zvezda» jurnaly, A.Ahmatova men M.Zoshenkonyng shygharmalaryndaghy iydeyasyzdyq, V.Sosuranyng «Ukrainany sýi» atty ólenindegi últshyldyq sezim, Marrdyng til ghylymyndaghy «oy aghymy», «Drama teatrlarynyng repertuarlary» mansúqtalghan qauly-qararlar art-artynan shyghyp, iydeologiyalyq jazalau nauqany bastaldy da ketti. Búl qaulylargha sayasy ekpin berilgeni sonday, olargha arnalghan jinalystardyng bayandamalaryn Ortalyq Komiytetting bólim mengerushileri men qalalyq partiya komiytetining hatshylarynyng ózi jasady.

(Jalghasy bar)

Abai.kz