Daghystandyq avar últynan shyqqan kórnekti aqyn Rasul Ghamzatovtyng «Mening Daghystanym» atty әlemge әigili kitaby halyq aqyny Abutalib Ghafurovtyng «Ótkenge tapansha kezesen, keleshek saghan zenbirik atady» degen sózimen bastalady. Rasynda, ótkendi orynsyz mansúqtau, onyng ózinde tughan halqy ýshin qaltqysyz qyzmet etip, el-júrtynyng ayauly perzentteri bolghan, býgingi kýni ómirden ótken aituly aqyn, jazushylargha jala jauyp, tildeudi qalay týsinuge bolady?

Birtútas qazaq әdebiyetining ajyramas bir bólshegi Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetining kórnekti ókilderin maskýnem etip mansúqtaghan kim? 

         Juyqta Mongholiyanyng әdeby ortalyq basylymy «Utga zohiol, urlag» gazetininbirinshi betinde(№016. 2013j) Múnghylhan Bestayúlynyng «Qúrmanhan men Kәkeyding araqty kóp iship, jastay ómirden ozghany ókinishti» degen súhbaty jariyalanypty.

         Oqyrman qauymgha týsinikti boluy ýshin aldymen Mongholiyadaghy qazaq diasporasy arasynan shyqqan aqyn-jazushylar Qúrmanhan Múqamәdiyúly men Kәkey Janjúnúly turaly maghúlmat bere ketken jón.

Daghystandyq avar últynan shyqqan kórnekti aqyn Rasul Ghamzatovtyng «Mening Daghystanym» atty әlemge әigili kitaby halyq aqyny Abutalib Ghafurovtyng «Ótkenge tapansha kezesen, keleshek saghan zenbirik atady» degen sózimen bastalady. Rasynda, ótkendi orynsyz mansúqtau, onyng ózinde tughan halqy ýshin qaltqysyz qyzmet etip, el-júrtynyng ayauly perzentteri bolghan, býgingi kýni ómirden ótken aituly aqyn, jazushylargha jala jauyp, tildeudi qalay týsinuge bolady?

Birtútas qazaq әdebiyetining ajyramas bir bólshegi Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetining kórnekti ókilderin maskýnem etip mansúqtaghan kim? 

         Juyqta Mongholiyanyng әdeby ortalyq basylymy «Utga zohiol, urlag» gazetininbirinshi betinde(№016. 2013j) Múnghylhan Bestayúlynyng «Qúrmanhan men Kәkeyding araqty kóp iship, jastay ómirden ozghany ókinishti» degen súhbaty jariyalanypty.

         Oqyrman qauymgha týsinikti boluy ýshin aldymen Mongholiyadaghy qazaq diasporasy arasynan shyqqan aqyn-jazushylar Qúrmanhan Múqamәdiyúly men Kәkey Janjúnúly turaly maghúlmat bere ketken jón.

         Kórnekti jazushy, qogham qayratkeri Qúrmanhan Múqamәdiyúly (1923-1964) Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetining negizin qalaushylardyng biri.Múghalimder mektebin bitirgennen keyin 1948-1950 jyldary aralyghynda Mәskeude әskery joghary bilim alghan ol,osy uaqyt ishinde orys tilin jetik mengerdi. Sonyng arqasynda úly orys әdebiyeti men әlem әdebiyetining ýzdik tuyndylarymen jiti tanysty. Keyin Bayan-Ólgiy aimaghyna oralghan song el basqaryp, resmy organdarda jauapty qyzmetter atqaryp,  sayasy túlghagha ainaldy. Sonymen qatar kórkem әdebiyet salasynda qajyrly enbek etip, artynda óshpes iz qaldyrghan ýlken jazushy dengeyine kóterildi.Onyng «Jút ala ma, júrt ala ma?» degen kórkem ocherki osy eldegi qazaq baspasózindegi dәstýrli malsharuashylyghynyng ózzekti mәselelerin arqau etken alghashqy sýbeli enbek ekendigin kezinde ghylymy dissertasiyamda arqau etken edim.

Qúrmanhan agha dramaturg, audarmashy retinde de Mongholiya әdebiyetine kóp enbek sinirdi. 1956 jyly monghol jerinde shanyraq kótergen qazaq últtyq teatrynyng sahnasy alghash ret osy aghamyzdyng «Kezeng ýstinde» atty piesamen ashylghan edi. Jazushy retinde Q.Múqamәdúlynyng qalamynan tughan shygharmalar aty anyzgha ainalghan shyghystanushy, akademik B.Rinchenning audaruymen tuva, orys tilderinde jaryqqa shyghuynyng ózi onyng qarymdy qalamger ekendigin anghartady.Al, Qúrmanhan aghanyng ózi Mongholdyng jana zaman әdebiyetining negizin salushysy D.Nasagdorjynyng әigili «Júmbaq tóbeler» operasynyng liyberattosy men birneshe әngime, ólenderin qazaq tilinde sóiletti. Búl da onyng suretker retindegi talghamy men tabyndylyghynyng dengeyin kórsetse kerek.

         Kórnekti jazushy, Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetining negizin salushy Qúrmanhan Múqamәdiyúlynyng tandauly shygharmalarynyng jeke jinaqtary monghol tilinde Úlanbatyrda, qazaq tilinde Ólgiy qalasynda birneshe ret basylyp, oqyrman qauymnyng yqylasyna bólengen bolatyn.

         Sol sekildi Mongholiya qazaqtary arasynan shyqqan lirik aqyn, satirik jazushy Kәkey Janjúnúly Almatydaghy Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutynyn1971 jylghy týlegi. Óte bilimdi әri daryndy qalamger qazaq әdebiyetning jana sipatta damyp, qalyptasuyna zor ýles qosty. 1982–1993 jyly Mongholiyadaghy qazaq әdebiyeti kenesin basqardy. Ádeby «Shúghyla» jurnalynyng bas redaktory bolyp qyzmet etti. Osy jyldarda әdebiyet auylyna bet búrghan kóptegen jastardyng ishinde Kәkey Janjúnúlynyng tәrbiyesin kórmegeni kem de kem. Ol qalamynyng jeli bar talay jasty  әdebiyet degen kiyeli әlemge tartyp, onyng qyr syryna baulyghan edi. Solardyng biri retinde men Kәkey aghany kórkem әdebiyetting satira salasyndaghy ózimning úlaghatty ústazym dep bilemin. Bir salada qyzmettes bolyp, el ishindegi talay issaparlarda birge jýrip, Reseyding Altay ólkesin, Tuva elining Qyzyl qalasyn birge aralaghan úzaq joldarda ýzengi joldas bolghan sәtterimde men ol kisining til, әdebiyet, tariyh, etnografiya, óner salasyndaghy bilimining telegey teniz terendigine talay tәnti bolghan edim.

         Kәkey Janjúnúly- Mongholiyadaghy qazaq orta mektepterine arnap әdebiyet oqulyghyn dayyndaghan әdisker ghalym da edi. Monghol jerinde aitys ónerining qanat jangyna ólsheusiz ýles qosty, etno әn ónerining tobyn qúryp, halyqqa nasihattady. Qazaq  auyz әdebiyetining ýlgilerin, asyl qazynasyn jinap, birneshe kitapty jaryqqa shyghardy.Óz qalamynan tughan onshaqty jyr jinaqtary men әzil-syqaq әngimeleri qazaq jәne monghol tilderinde jariyalandy.Osy bir asa talantty aqyn әri úlaghatty ústazdyng birqatar әngimilerin monghol tiline audaryp, әdebiy-kórkem «Sog», satiralyq «Tonshuul» jurnaldaryna osydan jiyrmashaqty jyl búryn marqúmnyng kózi tirisinde jaryqqa shygharyp, batasyn alghanymdy óz basym әrdayym maqtanysh etemin.

         IYә, taghdyrdyng mandaylaryna jazghany sol shyghar, tughan halqynyng maqtanyshyna ainalghan osy eki aituly túlghanyng ghúmyrlary tym qysqa boldy, ómirden erte ketti. Alayda, jogharydaghy Múnghylhan sekildi nigilisting sandyraqtaghanynday ajaldary araqtan kelmegeni aiday aqiqat.

         Qúrmanhan Múqamәdiyúly qaytys bolghanda men nebary tórt jasta ghana ekenmin. Ol kisining ózin kórmesek te, kózindey bolghan jaqyn janashyr dosy, qyzmettes әriptesi Qobdahan Sebetúlynyng tughan jiyeni retinde Qúrekenning ónegeli ómirinen tolyq habardar bolyp óstik. Jalpy, ol kisining talanty men iskerligin jyr etip aityp, maqtan tútatyndar ainalamyzda kóp boldy. Kórnekti jazushynyng tughan úly Baman Qúrmanhanúlymen qalamdas әriptes әri agha-ini bolyp syilasyp jýrdik. Sondyqtan, ol kisining ajaly araqtan bolmaghanyna kepildik beruge de barmyn. Ózining qysqa ghana ghúmyrynda ýkimettik jauapty lauazymdardy atqara jýrip, artynda mol әdeby múra qaldyrghan jannyng «araq iship, lәilip jýruine»uaqyttyng da, jazushylyq tabighaty men tәrtibining de, halyq aldyndaghy abyroyly mindetining de, óz jeke basynyng biyik mәdeniyetining de  múrsha bermesi belgili.

         Al, Kәkey Janjúnúlyna kelsek, araq ataulynyng it basyna tógilip jatatyn «brejnevtik toqyrau» zamanynda da ol kisi ishimdik auylynan alys jýretin jan bolatyn. Toqsanynshy jyldardan bastap elde qúrylghan «Mongholiya músylmandar qoghamynyn» bas uaghyzshysy bolghan, әdeby tuyndylarynda da, bylayghy ómirde de imandylyqty, islam qaghidalaryn nasihattap kelgen adamdy «araqty kóp iship, jastay ómirden ozdy» deui kópe-kórneu jala.

         Shyn mәninde, Kәkey marqúm 1993 jyly 23 sәuirde Mongholiyada bolghan úshaq apatynan qaza tapqan. Sol qasiretti kýni joghalghan úshaq bir aptadan keyin tabylyp, sýiegi Ólgiy qalasyna jetkizilgende býkil el bolyp qayghyryp, jer qoynyna tapsyrghanbyz. Sol sәtte Kәkey ústaz emes, kerisinshe, Mongholhannyng ózi «araqty kóp iship, esinen tanyp» jatqandyqtan monghol әdebiyetining kórnekti ókilderi qol qoyghan, ózi súhbat berip otyrghan tap osy «Utga zohiol, urlag» gazetinde jariyalanghan qazanamany oqugha shamasy kelmegen bolar.

         Monghol gazetinde óz qandas bauyrlaryn qaralap jýrgen Bestayúly Múnghylhan degen kim? Endi, ony da tanystyra ketken jón bolar. Ony Mongholiyada osy aty-jónimen súrastyrsa eshkim bilmeydi. Monghol әdebiyetinde ol «Behtiyn Mongolhýý», jurnalistikada jay ghana «B.Mongolhýý» degen ataularymen tanymaldylyghy bar. Tughan jeri: qazaqtyng búzylmaghan qaymaghy - Bayan-Ólgiy aimaghy! Solay bola túra nege azan shaqyryp qoyghan esiminen bezip, әkesi qazaq Bestaydy, monghol Behteyge aiyrbastap jýr?! «Han» sózin «hýý» (bala) atauyna aiyrbastauy aqyry sol últqa әmir jýrgize almaytyn әlsizdigin erte bilip, qolbala әri qúl bolayyn dep sheshkeni bolar. Búl endi, ózine syn, erik ózinde!

         Student kezimde praktikagha barghanymda satiralyq «Tonshuul» jurnalynda Mongolhýý degen hat tirkeushi boldy. Alghashqy kýnderi oghan mәn bergen jan joq. Kelesi aptada ekeuimiz úrsysyp qaldyq. Sebebi, mening tәjiriybe jetekshisi tekserip, bas redaktor bekitken felietondarym  hat tirkeushige berilgen kezde joghalyp ketti. Úrys-keris osydan shyqty. Biraz jerge barystyq. Jigitter basu aityp jatyr. Sol kezde jurnaldyng jauapty hatshysy, ataqty satirik M. Gýrsed: «Mә, mynalardy qara! Qaptaghan mongholdyng ortasynda eki qazaq birin biri týtip jegeli jatyr» demesi bar ma. Júrt kýlip jatyr. Múnghylhan qyp-qyzyl bop shyghyp ketti.

         Onyng mongholgha sinip ketken qazaq ekenin keyin әriptesteri týsindirdi. Úlanbatyrgha oqugha barghan kezinen bastap, tughan auylyna at izin salmay kóp jyl «joghalyp» ketken kórinedi. Uniyversiytette birge oqyghan monghol qyzymen shanyraq kóteredi. Aty-jónin, últymen qosa ózgertip «jónge keltiredi». Estuimizshe, onyng qazaq ekenin kesh bilgen monghol jengemiz songhy jyldary Bayan-Ólgiydegi tuystaryn tauyp qayta tabystyrghan kórinedi.

         Al, endigi tirligi mynau. Ózining qazaq ekendigi әshkere bolghan song endi eldegi azghana qandastarynyng manday aldy tandauly túlghalaryna jala jauyp, ayausyz qaralaytyn biregey «shejireshige» ainalypty. Meyli, qalay ómir sýrudi, kim boludy әrkim ózi biler. Bәlkim, qazaq diasporasynyng iygi jaqsylaryna osylay til tiygizsem, ózge últ arasynda ózim keremet danyshpan bolyp kórinemin dep oilaytyn shyghar.

Osydan otyz jyl búryn studentting tәuirleu jazghan felietonyn joghaltyp jiberetin «qyzghanyshtyng qyzyl iyti» jasy jetpiske kelsede әli «ishinde ólip»jatyr ma eken, kim bilsin. Oghan aqyl aityp, jón silteuden aulaqpyz. Biraq, qazirgi tanda ómirden ozsa da, artynda óshpes iz qaldyrghan elge syily, halyqqa qadirli jandargha jala jauyp qaralau Múnghylhan sekildi qalam ústaghan aqsaqalgha jarasatyn is emes.

Jalpy últyn satqan adamgha qazaqy ar-úyat, imandylyq turaly aityp auyz auyrtudyng qajeti de shamaly. Óitkeni, ondaylar «kezegen tapanshagha keleshekting zenbirigi» jauap bereri anyq.

Degenmen, solay eken dep jyly jauyp qoya salugha taghy bolmaydy. Sebebi, «irigenning auzynan shyqqan» dәl osynday «shirigen sózder» keyingi jastardyng arasynda teris týsinik tudyrady. Mongholiyanyng әdeby ortalyq basylymy, kóp jyldyq tarihy bar, jýzdegen taralymmen shyghatyn dәstýrli gazetining ózi ony «shirigen sóz» dep qaramay birinshi betine, bas taqyryp etip aighaylatyp berui –qazaqtyng óz qolymen ózine oq atqyzu demeske shara joq.

Endeshe, eng әueli, abay bolayyq, bәrinen búryn ardyng isi – әdebiyetke adaldyq tanytayyq, onyng ýlkendi-kishili maytalmandaryna qara kýie jaghatyn dýbәra-dýmbilezderding orynsyz shabuyldarynan, negizsiz pәle-jalalarynan saqtanayyq jәne әrdayym aqqa jaq bolugha tyrysayyq!

Quandyq ShAMAHAYÚLY,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty,

dosent, QR mәdeniyet qayratkeri.

Abai.kz