Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3102 3 pikir 9 Qazan, 2023 saghat 15:15

Qazaq - jiyrma, tenge - otyz. 2030 numerologiyasy

Data Hub kalikulyasiyasyna sensek Qazaqstan halqy kýn sanap 732 adamgha kóbeyip keledi. Últtyq statistika burosynyng deregi boyynsha, jyldyng basynda biz 19 766 807 adam bolsaq, birinshi qyrkýiekte 19 944 700 jettik.

Sonda 8 aida 177 900 adamgha óskenbiz. Shamamen 15 qarasha kýni bizding halyq sany 20 milliongha jetui tiyis. Búl tól tengemizding 30 jyldyq mereytoyyna túspa-tús keledi. Tipti 20 millionynshy Qazaqstan azamatyna Tengebek әlde Tengegýl dep esim berilui de ghajap emes.

Al 2030 jyly Qazaqstan halqy 21,8 million boluy tiyis.
Maghan osy ósimning ónirlik balansy óte qyzyq. Mysaly, jyl basynan beri halyq sany eng kóbeygen ónir – Astana qalasy. Ol 8 aida 3,5 payyzgha ósken.

Yaghni, 1 354 556 adamnan elorda 1 402 002 adamgha deyin jetti. Alayda, búl ósim tabighy tuudyng esebinen emes, Astanagha kóship kelgen dayyn adamdardyng arqasynda bolyp otyr. Astanagha jyl basynan beri 31 294 adam kóship barghan, 16 152 adam tughan. Eng kóp bala tughan Týrkistan oblysy. Onda 30 myng nәreste dýniyege kelgen. Biraq qas qylghanda, jyl basynan beri 13 700 adam kóship ketip, statistikasy búzylyp qalghan.

Bizde tuu boyynsha tek Soltýstik-Qazaqstan oblysy minusta otyr. Qalghan ónirlerde tabighy ósim jaghymdy salido kórsetti. Al migrasiyada óte qauipti tendensiya oryn alghanyn bayqaymyz: Qazaqstan halqy tek bes ónirge kóship baratyn bolghan. Olar Astana, Almaty, Manghystau, Shymkent pen Almaty oblysy. Qalghan ónirlerding barlyghynan adamdar ketip jatyr.

Qazaqstan Euraziyalyq ekonomikalyq odaq aumaghy boyynsha 1991 jyldan beri halyq sany ósken eki memleketting biri bolyp otyr. Resey, Belarusi, Armeniyada songhy 32 jylda halyq sany azayghan. Al Qazaqstan men Qyrghyzstanda kerisinshe kóbeygen. Biz 32 jylda 3,55 million adamgha óstik. Yaghni, 16,45 millionnan 20 milliongha jettik.

Adam sany jәne ekonomika

Adam sany kóp jәne tez ósip jatqan elder ýshin tayaqtyng eki úshy bar. Birinshisi – kedeylik qaqpany. Áleumettik kómek pen júmys orny bәrine birdey jetpeytindikten, halqy kedeylik qaqpanyna týsip qalghan memleketter az emes. Biz de, jetpey jatqan mektep, emhana, balabaqsha, auyz sugha qarap, halyq sanynyng ósip kele jatqanyn jәne osyghan qatysty qiyndyqtargha tap bola bastaghanymyzdy kórip otyrmyz. Halyqtyng ósui jaghdayynda kedeyshilikpen kýres baghdarlamasyn sәtti jýzege asyryp, sonyng arqasynda ekonomikasyn eselep ósirgen elder de bar. Bizge osy modelidi qazirden bastap zerttey beru qajet. Kedeylikti jengen elder osy mәselelerdi ishki óndiris, ishki tútynym men shaghyn kәsipkerlik arqyly sheshe aldy. Bizding de osy jolmen jýretinimiz anyq.

Foto:ashyq derekkózden

Aybar Oljaev

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371