Mekemtas agha, sizdi halyq birinshi kezekte abaytanushy retinde biledi. Aytynyzshy, Abaydyng basty ókinishi ne edi?

Mekemtas agha, sizdi halyq birinshi kezekte abaytanushy retinde biledi. Aytynyzshy, Abaydyng basty ókinishi ne edi?
– Abay ózining sayasiy-lirikalyq óleninde «Molasynday baqsynyn, Jalghyz qaldym, tap shynym» dep uayymgha salynady. Búl – Patshalyq Resey sayasatynyng negizinde qazaq dalasynda aumaqtyq bolys saylauy instituty engizilgen shaq. Búl sayasat qazaq bolmysy ýshin asa ziyandy boldy. Sebebi, aghayyn arasyn býldirudi, el tynyshtyghyn búzudy kózdegen sayasat edi. Solay boldy da. Qazaq minez-qúlqy búzyldy, eldi alakózdik pen paraqorlyq jaylady. Abay syndy kózi ashyq bolystar sol kezde aumaqtyq emes, әulettik saylaudy qoldaghan. Biraq oghan patsha ýkimeti kónbedi. Patsha ýkimetine qazaqtyng ydyraghany kerek boldy. Birneshe rudan túratyn aumaqty bir saylau okrugine biriktiru – әdeyi jasalghan qúityrqy әreket edi. Múny – jabayylardy jabayynyng qolymen túnshyqtyru deydi. Yaghni, jana bolystyq jýie qazaqty qazaqqa aidap saldy. Auyldar ózimen-ózi it bolyp talasty da ketti. Partiya-partiya, auyl-auyl bolyp talasty. Al, patshanyng adamdary ortada parany alyp otyra berdi. Abay osyghan ókindi. Tóbeles ýlken rulardyng arasynda emes, qoyy qoralas, ózen-búlaghy jaghalas tómengi rular men aghayyn arasynda boldy. Olardy shaghystyryp qoydy. Qazaqtyng psihologiyasy, minez-qúlqy Abaydyng túsynda búzyldy. Abay osyny kórdi, ózining ólenderi men qara sózderinde aitty. Halqynyng qay jaqqa qaray ketip bara jatqanyn kórip, qatty uayymdady. Qazaq sodan beri onalmay keledi. Rugha bólinushilik, paraqorlyq, minezding týzelmeui osy kýnge deyin qalar emes. Ótkenning osynday salqyny barlyq jerde saqtalghan. Múnday sayasatty búghan deyin qytaylar men arabtar da qoldanysqa engizgen bolatyn.
– Kenestik iydeologiyanyng Abay múrasyna salqyny tiydi dep jatady.
– Tiygende de qatty tiydi. Ghylymnyn, dýniyetanymnyng zertteushisi Abay boldy. Al kenestik dәuirdegi iydeologiya oghan baghany jalghan úghymmen berdi. Óitkeni, Abay turaly ilim Batystyn, Reseyding әdebiyeti negizinde ghana qalyptasty. Sayasattyng yrqymen osylay boldy. Abay dýniyetanymynyng Shyghys mәdeniyetimen, әdebiyetimen jәne tarihymen baylanysty jaghy mýlde sóz etilmedi. Oghan kenestik iydeologiya kónbedi. Nәtiyjesinde Múhtar Áuezovting Abaydyng qalyptasuy jayly tújyrymy búzyldy. M.Áuezovting payymynsha, Abaygha tughan jerding ruhaniyaty men mәdeniyeti, Shyghys dýniyesi jәne Batys dýniyesi әser etken. Biraq, KOKP OK 1949 jylghy kosmopolitizm turaly qaulysynyng negizinde Abay dýniyetanymynyng tek Reseyge jәne Batysqa qatysty jaghy ghana dәripteldi. Ol jaghy zertteldi, jaman bolghan joq. Biraq tabighatqa qaranyz. Kez kelgen adam 25 jasynda qalyptasady. Al Abay 30 jasqa deyin orys kitabyn oqyghan joq. Búghan deyin ol Shyghys mәdeniyetimen susyndady. Sondyqtan abaytanu ilimine ýlken ózgeris qajet.
– Atalarymyz kýrdeli kezendi Abaygha deyin de bastan keshken bolar?
–  Resey de, Qytay da qazaqty jaulap ala almaghan. Olarda qalyptasqan jýieli әsker bolghanymen shekaradan kirgen sayyn tayaq jep sheginetin. Sebebi, әskerleri at ýstinde qazaqtar siyaqty soghysa almaytyn. Imperiyalar bizge tie almady, biraq olar kezendi kýtti. Aqyry eki imperiya jasyryn týrde diplomatiyalyq kelisim jasady. Olar jabayylardy jabayynyng qolymen qyru әdisin qoldandy. Ol ýshin eki halyqty – qazaq pen qalmaqty  tandady. Qalmaqty sol kezde ekige bóldi. Birin Resey patshalyghymen aldyn ala kelistirip, Edil-Jayyqqa qonystandyrdy. Olardy eki imperiya da qarulandyryp, qazaqqa, bashqúrtqa, Qyrym tatarlaryna shabuyldatyp otyrdy. Qalmaqtar Kereylerdi quyp, olardyng otyrghan Omby ólkesin patsha ýkimetine syigha tartty. Qazaqtar qalmaqpen soghysyp jýrgende bosaghan jerlerge orystar bekinis salyp jatty. Tatarlar Reseyding bodanynda bolatyn. Biraq, qalmaqtar tatarlardy qyrghanda Resey ýkimeti toqtatpady, «Qyryla bersin, jer ózimizge qalady» degen pighylda boldy. Osylaysha, Resey ayausyz genosidtik sayasat ústandy. Búl jaghdaylar tórt til bilgen, Búhara medresesinen bilim alghan Qojabergen jyraudyng «Elim-ay» jyrynda aitylady. Al  1723 jyly 895 000 әskermen qazaqqa shauyp, halyqtyng ýshten ekisin qyryp saldy. Qazaqtyng bosyp ketetin kezeni – osy. Qazaq ýshin ne ólu, ne óltiru kerek boldy. Sóitip, 1726 jylghy tarihy Ordabasy jiynynan keyin qazaqtar bar kýshin salyp, qalmaqty qyrdy. Elimiz ben jerimizdi saqtap qaldyq. Biraq, Reseyding missionerlik sayasaty toqtamady, ol keshegige deyin jalghasyp keldi. Myna jaghymyzdan Qytay, Qyrghyz elderi, myna jaghymyzdan Qoqan, Hiua, Búhara jerimizge kóz tigip jaghalasumen boldy. Reseyding otarlau sayasatynan 47 týrki halqy zardap shekti. Sonyng 27-si tarihtan ketti, 20-sy ómir sýrip jatyr, al 5-i ghana egemendik aldy.
– Orystildi qazaqtar qalay payda bolady dep oilaysyz?
– Búl da patshalyq Reseyden bastau aldy. Olar týrki halyqtarynyng dinge osaldyghyn jaqsy paydalandy. 1867 jyldan bastap halyqtardy shoqyndyru jәne orystandyru sayasatyn ashyq týrde  bastady. Keyinirekte orys-týzem mektepteri ashyldy.  Onday mektepter kóbeye kele kenes dәuirining basynda beleng alyp, sony myndaghan aralas mektepke úlasty. Nәtiyjesinde halqymyzdyng 30-40 payyzy shala qazaq bolyp shyqty. Shala qazaqtardy jylma-jyl óndirip otyru jýiege qoyylghan ýrdiske ainaldy. Materialdyq bazasy myqty mektepter – aralas mektepter boldy.  Mektepterden jylyna 150-200 myng shala qazaq shyghyp otyrdy. Últtyq sayasattyng basty jauy – osy aralas mektepter. Búl jaghday ýlken strategiyalyq túrghyda kýresetin nәrsemiz. Sol shala qazaqtar bayyp, iygilikting basym bóligin kórude. Jekeshelendiru kezinde memleket mýlkin iyelengen de solar. Olar tistesip, últtyq sayasattyng algha basuyn tejep keledi. Qazirding ózinde 2097 aralas mektep bar. Osy qalpynda kete berse til men salt-dәstýr qojyray beredi. Biz eki ministrlikke saq boluymyz kerek. Búlar – Mәdeniyet ministrligi men Bilim ministrligi. Osylar iydeologiyagha tikeley baylanysty qúrylymdar. Ókinishke qaray, bizde ministrler jii auystyrylady. Bir joly Tarazgha Bilim jәne ghylym ministri keldi. Rektorymyz súraq bermeuimizdi eskertti. «Jaraydy» dep otyrdyq. Sol kezdegi ministr Birghanym Áytimova edi. Bayandamasyn jap-jaqsy jasady. Sodan keyin ózi «Súraq berinizder» dep qayta-qayta aityp, zalgha qarady. Men aldynghy qatarda otyrghan ekenmin. Maghan qarap «Aghay, súraq beriniz» dep qaldy. Men amalsyzdan «Aralas mektepterge degen kózqarasynyz qanday?» dep qoyyp qaldym. Ol bolsa әngimeni basqa arnagha búryp ketti. Men Tarazdaghy 52 mektepti taldap, basym bóligining aralas mektep ekenin kórsetip berdim. Ministr «Oy, aghay, jauap bere almaymyn» dep sózdi bitirdi. Búghan mening qatty qarnym ashty. Sonda ministr «qorasynda qanday qoyy barynan» beyhabar shopan siyaqty kórindi.
– Ilgeride qazaqtar sany jaghynan kóp el bolghan eken. Halqymyzdyng azayyp ketu tarihy qalay bolghan edi ?
– Qazaq halqy 1911 jylghy halyq sanaghynda Reseyge qaraghan týrki halyqtarynyng eng kóbi, yaghny olardyng 57 payyzy bolatyn. 1916 jyly qazaqtardyng sany 6 milliongha jetti. Biraq Qytaydaghy, Mongholiyadaghy qazaqtar esepke alynghan joq. Qazaqtar Úly Otan soghysy bastalghanda bir million toghyz jýzge deyin kemip, nebәri jiyrma bes jyldyng ishinde (1916-1941 jyldarda) tórt million jýz myng qazaq qoldan úiymdastyrylghan asharshylyq pen 1937 jylghy qyzyl qyrghynnyng qúrbanyna ainaldy. 1911 jylghy halyq sanaghynda ózbekter bizden ýsh ese az bolsa (eki million adam), býginde olar otyz milliongha jetip ýlgerdi. Al, bir kezderi týrki halyqtarynan ýsh ese kóp qazaq qazir ózderinen sany az ózbek elinen ýsh ese kem bolyp otyr. Sebebi nede? Búghan sebep – ortalyqtyng qazaqtargha degen erekshe qatygez qatynasy. 1937 jyly «halyq jauy» retinde tәjikterden 1 kisi atylsa, ózbekterden 7 kisi, sany az qyrghyzdardyng ózinen 40 adam (shamasy Alash iydeyasyna ish tartuy sebep bolsa kerek) atylsa, qazaqtardan birden 25 myng adam «halyq jauy» retinde qúrban boldy. Tәjik, ózbek, qyrghyzdardy qosa alghanda, qazaqtar olardan myng ese kóp atyldy. Ortalyq ýkimetting Syrdariya guberniyasynyng general-gubernatorynyng mәlimdemesi boyynsha, orystyng sol kezdegi sayasy elitasy bir sheshimge kelip, qazaqtardy tez arada shoqyndyryp, orystandyru qajet boldy. Kónbese, jer betinen birjolata joi sayasatyn ústandy. Biraq, Qúdaygha shýkir, búl әreketterin ayaghyna deyin jetkize almady.
– Sizdi qazirgi qoghamymyzdaghy qanday jaghdaylar kóbirek alandatady?
– Jogharyda ataghan shala qazaqtar men sybaylas jemqorlyq kónildi qúlazytady. Qolynan is keletin, biliktiligi jetkilikti adamdardyng qyzmetke ornalasuy qiyngha soghatyn boldy. Qúdaygha shýkir, memleket damyp jatyr, baylyghymyz bar. Biraq, osy sybaylas jemqorlyq týbimizge jetpese bolghany. 1997 jyly Shymkentte Elbasynyng qatysuymen ótken jinalysta tórt adam sóiledik. Sonda sybaylas jemqorlyqty memleketting ózegine týsirmey qúrtu kerektigin aittym. «Kadrdy jóndemeseniz bolmaydy» degendi de qostym. Sonymen qatar 1926 jyly Reseyge satylyp ketken Yassauy kesenesindegi qymbat baghalanatyn zattardy qaytaru mәselesin kóterdim. Elbasy «Mәseleni dúrys qoydynyz» dep, sózimdi qoldady.  Jemqorlyq tómennen emes, jogharydan bastalady. Arab әlemi búzyldy. Tarap jatqan teris aghymdardy Europa qarjylandyryp jatyr. Biyl 11 milliard dollar qarjy islamdaghy jәne hristiandaghy diny aghymdargha bólindi. Bilim reformasy óte qate. Múnda da ózgening jýie tәsilderi kirip jatyr. Mysaly, kóshetti otyrghyzu ýshin aua rayy men topyraghyna qarau kerek, sәikes kele me, joq pa? Bilim de sol siyaqty.
–  Latyn әrpine kóshu jayyn qalay qabyldaudasyz?
– Qarsy emespin. Biraq búghan saqtyqpen baru kerek. Bar mәsele onyng alfaviytinde. Ahmet Baytúrsynov jasap ketken alfavitten auytqymau qazaq ýshin ómirlik manyzdy. Latyn әrpine tek qazaqtar ghana kóshpeui kerek, memlekette birynghay qoldanyluy tiyis. Árip auystyru – eng almaghayyp sayasat. Kezinde kenes ýkimeti arabshamyzdy alyp tastap, latynsha әripke kóshirdi. Sonda bizge ózderining grammatikalyq zandaryn tanyp jiberdi. Sodan sóileu apparatymyz búzyla bastady. Qazir de abaylamasa, orysqa tezirek sinip ketuimiz ghajap emes. Qazaqtyng tól dybystaryn aiqyndaytyn óz әripterimizden aiyrylmau jaghyn qarastyru qajet. Múnyng osynday nәzik túsy bar. Oghan qosa sayasy jaghy da almaghayyp. Qazir orys tili tolqyp túr. Soltýstik Qazaqstanda olar úiym qúryp jatyr. Al, jogharyda atalghan shala qazaqtarmen birikse bizdi janshyp tastaydy. Birde Núrsúltan Nazarbaevpen aradaghy әngimede: «Siz Qazaqstan kemesin aidyngha alyp shyqtynyz. Kapitanymyzsyz. Kemeni bir jerge aparatyn baghyt berushi bolu kerek qoy» dedim. «Ol kompas qoy» dedi. «IYә, sol kompas – últtyq iydeya. Sol iydeyagha jetu ýshin últtyq iydeologiya kerek» dedim. Sodan keyin «Qay jazudy alamyz?» dep súradym. «Asyqpay latynshany alamyz» dep jauap berdi. «Onynyz dúrys. Biraq múnyng bir jaman jaghy bar» dedim. «Qanday?». «Qytay, Resey jazudy bergende úrpaqtardyng sanasyn shayyp otyrady. Tarihy dәstýrimizden aiyrylyp qalamyz. Ózimizding alfavitti qabyldau kerek. Ol bolmaghan jaghdayda oima jazu (Orhon-Eniysey) bar, ol 38 әripten túrady. Eger múny  qabyldasaq týrki halyqtarynyng bәri sonymyzdan eredi» dedim. Búl pikirlerimdi Preziydent qalay qabyldaghanyn bilmeymin.
– Qazirgi jana zaman túrghysynan qaraghanda agha buyn men jas buynnyng arasyndaghy sabaqtastyqtyng ahualy qanday? Múnda alandaytyn nәrse bar ma?
– Agha úrpaq eptep-septep salt-dәstýrdi saqtaghanymen, úrpaq auysyp jatyr. Degenmen agha úrpaq kenestik iydeologiyanyng auqymynan shygha almaydy, olar osymen ketedi. Sonymen qatar, bizde qazir aiqyn últtyq iydeologiya joq. Qoghamdyq ghylymdardyng bayaulap túruy, qogham mýshelerine әrtýrli ózge baghyttardyng әser etetini sondyqtan. Jana úrpaqtyng bir kemshin jaghdayy bar. Olar ózderining oilau jýiesin oqu oryndarynda qalyptastyra almay otyr. Belgili tarihy oqighalardy nemese әdebiyettegi qúbylystardy taldap, tanyp ala almaydy. Óitkeni, bilim sapasy Últtyq birynghay testileu jýiesimen ólshenedi. Múnda tek jattau, tanbalardy basu әreketi bolghandyqtan materialdy taldap, tanyp týsinu bar dey almaymyz. Oghan qosa jastarymyz Batystyng әrtýrli ailamen kelip jatqan merezderin tez qabyldaghysh. Sondyqtan búl – iydeologiya maydanynda jýrgenderding qatty oilanatyn nәrsesi. Osy qúbylysty baqylap otyryp, jas úrpaqtyng dýniyetanymyn tirekke alyp keluimiz kerek.
– Biz úiysyp, týrli últtar tatu-tәtti ómir sýrip jatqan kópúltty memleketpiz. Kópúltty el boludyng nәzik tústary bar ma?
– Resey, Qytay, myna janymyzdaghy Ózbekstan kópúltty memleketter. Olardyng aumaqtarynda ózge halyqtardyng atajúrttary bar. Sol ózge halyqtar avtonomiya súraugha qúqyly. Al bizdegi kópúlttylyqtyng jaghdayy basqasha. Aumaghymyzda ózge últtardyng atajúrttary joq. Olar sayasy qughyn-sýrginning sebebimen jer auyp kelgen. Kezinde últtardyng laboratoriyasy atanuymyz sondyqtan. Osy jaghyn eskergende biz kópúltty emes, Ata Zanymyz boyynsha unitarly memleketpiz. Bizde tek diasporalar bar. Osy jaghyn naqty, anyq kórsetuimiz kerek.
Kórshimiz Ózbekstandaghy qazaq, qyrghyz, tәjik, qaraqalpaq halyqtary atam zamannan beri jaylap kele jatqan ata-babasynyng jerine qonys tepse, avtonomiya súraugha olardyng zandy qúqy bar. Álem moyyndaghan zandylyq boyynsha, bizdegi bauyrlas últtar Qazaqstan jerinde túryp avtonomiya súraugha, bólinuge qúqyghy joq diasporalar bolyp sanalady.
– Mekemtas agha, baghzy dәstýrlerimiz ben búrmalanghan ruhaniyatymyzdy, tarihymyzdy, tilimizdi qalpyna keltiru mýmkin be?
– Qazaq jap-jaqsy dýnie jasaghan. Biraq, otarshyldyq ókimet ónin ainaldyryp jiberdi. Alashordashylar osyny bildi. Qazir tarih birte-birte qalpyna týsirile bastady. Ózge qúndylyqtarymyz da Tәuelsizdik jaghdayynda birtindep oralady dep ýmittenu kerek.
– Ángimenizge rahmet!