***

 

         Boristing shyn aty – Batyr bolatyn. Ákesi – Shәiken elge tanymal ghalym, әri lauazymdy qyzmetker edi. Óz basy úlyq bolghanmen, ata-tegi jalshydan shyqqan kedey әulet bolghan son, bosaghada jýrip kýn keship, jaltaqtyqtyng zardabyn kóp kórdi me, әiteuir ózinen keyingi úrpaghynyng batyr bolghanyn qalap, atyn osylay dep qoyghan.

         Sheshesi Saqyp minezdileu, jay sóilegenining ózi úrsysqan sekildi. Jýrgen jerin u-shu qylyp, kýieuine de qarsy sóilep, balalargha da jekip qalyp otyrghany. Biraq, enesi tepken qúlynnyng eti auyrmas degen,  balalary ony eleng de qylmaydy. Batyrdan basqa tórt jasar sary qyz Rәushan – osy ýiding erkesi. Túlymshaghy jelbirep, adam oiyna kelmeytin birdenelerdi tauyp aityp, ýiding ishin bazar qylyp otyrghany. Ony eshkim betinen qaqpaydy, ne aitsa da, ne iste de, bәri ózine jarasyp túrady.

         Búl ýiding bir әdeti - qazany ottan týspeytin. Eki kýnning birinde qonaq qabyldap, sheshesi tamaq istep ýlgire almay, әbiger bolyp jatqany. Ákesi men sheshesining tirligine qarasan, adam  dýniyege qonaq kýtu ýshin ghana keletin sekildi.  «Ýy kórsete almadyq», «sybagha bere almadyq» dep aidaladaghy bireulerge qaraday qaryzdar bolyp jýrer edi. 

***

 

         Boristing shyn aty – Batyr bolatyn. Ákesi – Shәiken elge tanymal ghalym, әri lauazymdy qyzmetker edi. Óz basy úlyq bolghanmen, ata-tegi jalshydan shyqqan kedey әulet bolghan son, bosaghada jýrip kýn keship, jaltaqtyqtyng zardabyn kóp kórdi me, әiteuir ózinen keyingi úrpaghynyng batyr bolghanyn qalap, atyn osylay dep qoyghan.

         Sheshesi Saqyp minezdileu, jay sóilegenining ózi úrsysqan sekildi. Jýrgen jerin u-shu qylyp, kýieuine de qarsy sóilep, balalargha da jekip qalyp otyrghany. Biraq, enesi tepken qúlynnyng eti auyrmas degen,  balalary ony eleng de qylmaydy. Batyrdan basqa tórt jasar sary qyz Rәushan – osy ýiding erkesi. Túlymshaghy jelbirep, adam oiyna kelmeytin birdenelerdi tauyp aityp, ýiding ishin bazar qylyp otyrghany. Ony eshkim betinen qaqpaydy, ne aitsa da, ne iste de, bәri ózine jarasyp túrady.

         Búl ýiding bir әdeti - qazany ottan týspeytin. Eki kýnning birinde qonaq qabyldap, sheshesi tamaq istep ýlgire almay, әbiger bolyp jatqany. Ákesi men sheshesining tirligine qarasan, adam  dýniyege qonaq kýtu ýshin ghana keletin sekildi.  «Ýy kórsete almadyq», «sybagha bere almadyq» dep aidaladaghy bireulerge qaraday qaryzdar bolyp jýrer edi. 

         Ákesi joqshylyqty kóp kórgen ghoy, qonaq shaqyru toqshylyqtyng belgisindey bolyp, sonyng qyzyghyn kóre bergisi kele me eken, ol jaghyn bir qúday bilsin. 

         Biraq, shynynda da, qonaqtar kelgen kezde otbasy shattyqqa kenelip, әzil-kýlki, әngime-dýkennen ýiding ishi keneyip, jaryq bolyp ketkendey kórinedi. Dastarhan ýsti tolghan – tagham men jemis-jiydek. Ishimdikti sóilep otyryp ishu daghdygha ainalghan. 

          Aytylatyn әngimening týri kóp. Ázil, qaljyng tausylmaytyn bir jyr sekildi. Ásirese, әkesining qúrdasy Erkin degen kisimen ekeuining әzilderi otyrghan júrttyng kýlkiden ezulerin jidyrmaydy. Erkinning aitqanyn tyndasan, múnyng әkesinen ótken әpendi joq, al әkesining sózin tyndasan, Erkinnen ótken Qojanasyr búryn-sondy bolmaghanday. Ara-arasynda әleumettik jaghdaylargha riza emestik te bayqalyp qalady. Jaghympazdar men ótirikshilerdin, paydakýnemderding zamany dep otyratyndary bar. «Qúldyq sana», «rushyldyq» sekildi balalargha týsiniksizdeu bir sózder de auyzgha jii alynady.  Alayda sayasat turaly әngimege bәri de jolamaugha tyrysatyn. Áldeqalay artyq auys birdeneler aitylyp qalsa, bireu jasyrynyp tyndap túrghanday, ýreylenip, abyrjyp, «qaytesinder, qoyyndar» dep birine biri aqyl aityp jatar edi.

         Keyde birynghay lauazymdy kisiler keledi. Olardyng әngimeleri tipti bólek. Olar kóbine bir-birine degen airyqsha yqylastaryn bildirip, nege birin-biri jaqsy kóretinin, nege osynsha syilaytynyn – bireu joq olay emes dep túrghanday - ólerdegi sózin aityp dәleldep jatady. Ózderining attary da belgisiz - ónkey Bәke, Sәke, Tóke, taghy sol siyaqtylar.  Ásirese, Sәke әlde Zәke degen bir kisi,   shýlen ýlestirgendey, maqtau sózderding ne bir dýriyasyn taratyp, júrttyng bәrining ayaq-qoldaryn jerge tiygizbeydi. Eger lauazymy joghary bireu bolsa, odan úly, odan danyshpan eshkim joqtay etip maqtar edi.  Onyng sózine elding eti ýirengen, mynauyng artyq boldy-au dep jatqan eshkim joq. Tek ol joqta keybir qúrdastary: «Sәkeng adamdy maqtaghanda óltirip jibere jazdaydy ghoy» dep qaljyndar edi.

         Qyrkýiekte әkesining tughan kýni toylandy. Qonaqtar kóp boldy. Ákesining ýstine jabylghan shapanda esep joq. Balalar da syilyqtan qúr qalmady. Oilap jasalghan dombyrany qonaqtardyng biri Batyrgha úsyndy. Batyr әkesinen eptep dombyra ýirenip jýrgen, mәz bolghany sonsha, syilaghan adamgha ne derin bilmey, yrjalaqtap kýle berdi. Raushangha ózining boyyna juyq quyrshaq úsynghan kezde, ol quanghannan ýidi basyna kótere shynghyryp, ýy ishinde kýlmegen adam qalmady.

         Quyrshaq syilaghan Ghalym agha balajan edi, Raushandy aldyna alyp, ertegi sekildi birdene aityp, ekeu ara mәz bolyp otyrghan. Áldeqalay «Shaytan» degen sóz aitylghan bolu kerek, Raushan týsinbey:

         - Shaytan degen ne? – dedi.

         - Shaytan ba? Shaytan degen...- dep Ghalym agha qapelimde ne aitaryn bilmegendey, antarylyp túryp qaldy. Sodan keyin: - Shaytan degen kózge kórinbeydi, kórinse, keyde basqa birdenege...- dep asa týsinikti ete almay kýmiljip qalghan.

         Raushan osy tústa әldeneden qauiptengendey – sonyng aldynda masa shaghyp, qolyn isirip jibergen edi – Ghalym aghasyna qadala qarap:

         - Shaqpay ma? – dedi júlyp alghanday.

         Oghan ýy ishindegiler taghy da du kýldi.

         Týn ortasyna juyq qonaqtar tarady. Batyr qyzyqty dumangha toly toydyng әserinen birazgha deyin úiyqtay almay, aqyry talyp baryp kózi ilingen. Álde bir jaghymsyz ýnderden oyanyp ketti. Ol ýnderding ne ekenin aiyra almay, biraz jatty. Kenet sheshesining jylaghan dausyn estigendey bolyp, zәresi úshyp, orynynan qalay atyp túrghanyn bilmey qaldy.

         Birinshi kórgeni – ýstinde ashyq qonyr kiyteli bar, teris qarap túrghan úzyn moyyn qara tory kisi, onyng ar jaghynda abdyrap, kostumining týimesin sala almay әlek bolyp jatqan әkesi. Esik jaqta әskershe kiyingen dembelshe bireu túr. Sheshesi shashy dudyrap, әkesi әlde birdenege kónbey jatqanday, jalbaryna qarap, bulygha jylap, arasynda týsiniksiz birdenelerdi aityp, qaytadan bulygha jylaydy. Qasynda túrghan beytanys kisilerde ýn joq. Mynau oqighagha qatysy joq adamdar sekildi. Eshtenege týsinbese de, sheshesining jylaghanyn kórip, Batyrdyng jýregi atqaqtap auzyna tyghyldy. Bir qaraghanda osy túrghan kóriniste kisi shoshyrlyq eshtene joq sekildi edi, kelip túrghan adamdardyng týrinen de qorqynyshty eshtene bayqalmaytyn, biraq bir súmdyqtyng bastalghanyn bala jýregi әkesining abdyraghan jýzinen, sheshesining túnshygha jylaghan ýninen anyq bildi.

         Týpki bólmeden úipa-túipa bolyp kirip kelgen Batyrdy kórip, Shәiken qansha sabyrly bolayyn dese de, sabyrly bola almady. Qasyna kelip balasyn qúshaqtap, óksip jiberdi de, óz ýninen ózi shoshyghanday, kilt toqtap,  entige dem alyp, eshtene aita almay, ýnsiz qaltyrana kýrsindi. Sodan keyin artyna búrylyp:

         - Jylama, - dedi әieline kekeshtene, - Raushandy oyatasyn. Balalardyng zәresin úshyrmayyq.

         Ákesi, kóp úzamay qaytyp keletin adamsha, eshtene aitpastan, shyghugha bet aldy. Esik aldynda túrghan әskery adam, asa bir lauazymdy adamgha qyzmet kórsetkendey, búghan esik ashyp kýtip túrdy. Eng sonynan shyqqan úzyn moyyn beytanys kisi eshkimge búrylyp qaramay,  múnday oqighagha kózim ýirengen, maghan senderding uayymdaryn, kóz jastaryng týkke de qajet emes degendey bir sazarghan beytarap kýide nemese men eshtene de kórgen joqpyn, senderdi de kórip túrghan joqpyn, eshtene de bilmeymin, eshtene de aitpaymyn degendi  de bildirgendey bir týrmen ýn-týnsiz shyghyp ketti.

         Olar ketkennen keyin sheshesi múny qúshaqtap, óksip úzaq jylady. Nege jylap túrghanyn bilmese de, sheshesine qosylyp Batyr da jylady.

         Biraq sheshesining de, ózining de nege jylaghanyn ol kóp úzamay-aq bildi. Ákesi halyq jauy degen atpen tútqyndalypty.

         Basqa týsken nәubetting orasan ýlkendigi sonsha, ony anyqtap, mәnine tereng týsinip, tújyrym jasaugha, әriyne, balanyng shamasy jetken joq. Tek ayaq astynan osynday jamandyq tap bolatyn bolsa, nege ayaq astynan taghy bir jaqsylyq tap bolmasqa degendey әlde bir týsiniksiz dәmege emeksip jýrgen.

         Jamandyq múnymen toqtamady. Eki kýnnen keyin búlardy tórt bólmeli ýiden shygharyp, әlde bir baraq sekildi eski ýige kóshirdi. Búrynghy ýige búlarmen aralas-qúralas bolyp jýrgen әkesining bir qyzmettes dostarynyng biri kirdi. Sheshesi bar bәleni solardan kórip, qarghap-silep, bәlaghattap jýrdi.

         Alayda bәle múnymen de toqtamady. Bir aptadan keyin sheshesi ústaldy. Sheshesi ketip bara jatyp, jylaugha da shamasy kelmedi. Demi tausyla bulyghyp, bәlenshege, týgenshege habarlas dep, aralasyp jýrgen bir-eki dostarynyng atyn sybyrlay aityp, sodan keyin zarlana sóilep: «Bir Allagha tapsyrdym, bir Allagha...» - dey berdi demikpe adamday qatty entigip.

         Shyn qasiretti Batyr endi týsindi. Ýrey dauyly ayaq-qolyn jerge tiygizbey, beymәlim bir jaqqa úshyryp ala jónelgendey boldy. Qarsylasargha dәrmeni joq. Qolynan kelgeni qorqu ghana. Tórt jasar qaryndasymen ekeui sәby sanasy týsinip bolmaytyn qatygez uaqytpen, kýnmen, týnmen, meyrimsiz biylikpen,  beymәlim tirlikpen  betpe-bet qaldy.

         Qaryndasy sheshesin izdep shyryldaghanda, Batyr, ne isterin bilmey,  qosyla jylaghan. Kenet endi ne isteu kerek degen súraq aldynan shyqqanda, qúlama jardyng shetinde túrghanday, qúiqa tamyry shymyrlap, esin jiyp aldy. Ne isteu kerek – myna qaryndasyn óltirip almay, ózi de ólip qalmau ýshin birdene isteu kerek. Magazinge baru kerek, tamaq isteu kerek. Sheshesi tastap ketken aqshany ýnemdep júmsau kerek. Ár jaghy belgisiz. Odan әri oilaugha Batyrdyng aqyly jetpeydi. Qaryndasy, bala neme, jylap-jylap úiyqtap qaldy, Batyr tang atqansha kóz ilgen joq.

         Kelesi kýni tәnerteng baraqqa bir әiel keldi. Ózin kórgen sekildi, biraq jygha tany almady.

         - Men - әkenning dosy - Ghalym degen kisining kórshisimin ghoy, - deydi.- Senderding jaghdaylaryndy bilip kel dep jiberdi. Olar kele almady. Kýnimiz ne bolady  dep, ózderi әreng otyr.

         Áyel Batyrdy   irgedegi bazargha ertip aparyp, sýt, airan, may, et alugha kómektesti. Sýtti tәnerteng erte kelip almasa, bitip qalatynyn aitty. Tamaqty qalay isteu kerek ekenin týsindirdi.

         - Shyraghym, búghan deyin erke bolghan shygharsyn, bala bolghan shygharsyn, endi amal joq esenge tura keledi. Tamaq istep ýiren, kishkentay qaryndasyndy oila. Onyng senen basqa eshkimi joq. Al jaqsy, qúday jar bolsyn, qaraqtarym. Ózim kelip túrarmyn,- dedi keterinde.

         Eki kýnnen keyin tәnerteng bazardan sýt alugha kezekte túrghanda әlde bir egde әiel Batyrdyng iyghynan týrtip, ananday jerde túrghan mashinany kórsetip:

         - Shyraghym, seni ana mashinanyng ishinde bir kisi shaqyryp túr, - dedi.

         Batyr eshtenege týsinbey, mashinanyng qasyna barghanda, súr makentosh kiygen jaltyr bas kisi múny ishke kirgizip aldy. Batyr tanydy, ýige qonaqqa talay kelgen, jogharghy qyzmetterding birinde isteytin Raha degen kisi. Onyng shyn esimin de, qyzmetining atyn da búl bilgen emes. Áyteuir júrttyng bәri qolpashtap, qoshemet kórsetip jatatyn.

         Raha búghan kózining qiyghymen qarap túryp:

         - Aynalayyn, senderding jaghdaylaryndy bilip otyrmyn. Qol úshyn beruge shama kelmey jatyr. Shәikenning basyna kelgen jaghday bәrimizge de  kelui mýmkin. Myna mashina ishinde tyghylyp sóilesuge mәjbýr bolyp otyrghan sebebim sol. Mynany kýnkóristerine jaratyndar, - dep bir uys aqshany Batyrdyng qolyna ústata saldy.

         - Mektepke baryp jýrsing be? – dedi sosyn búghan búryla qarap.

         -Joq, - dedi Batyr. – Kishkentay qaryndasym jalghyz qala almaydy, qorqady.

         - Apyr-ay, - degennen basqa Raha eshtene aita almady.

         Tórt-bes kýnnen keyin ýige taghy bir әiel keldi. Ata-anasy joq jas balalardy balalar ýiine jiberu kerek eken. Búlardyng aty jónderin, tughan jyldaryn jazyp alyp ketti. Arada birneshe kýn ótkende osy әiel Batyrdy әlde bir mekemening diyrektoryna әkeldi. Diyrektor, shashy qoqyrayghan, beti shamadan tys appaq, jalpaq bet әiel eken, búnyng bas, ayaghyna kóz jýgirte qarap túrdy da:

-         Neshinshi klasta oqisyn? – dedi.

-         Altynshyda.

-         Jaqyn tuystaryng bar ma?

         Batyr jaqyn tuystardyng kimder ekenine týsinbey, diyrektordyng betine qarady.

         - Ákenmen, ne sheshenmen birge tuysqan bireuler bar ma? – dedi diyrektor, «bar joghy maghan bәri bir» degendey, basqa bir qaghazdaryn aqtaryp jatyp.

         - Joq.

         Diyrektor әlde bir qaghazyn tauyp alyp, soghan qarap túryp:

         - Kishkentay qaryndasyndy balalar ýiine jiberemiz, - dedi.- Baghusyz qalghan balalardyng bәrin sonda jiberip jatyrmyz.

         - Qayda?

         - Semeyge, - diyrektor qaghazdan basyn kóterip, sózining qalay әser etkenin bilgisi kelgendey, Batyrgha qarady.

         - Meni she? – dedi Batyr zәresi úsha.      

         - Seni basqa bir internatqa, ne balalar ýiine ornalastyramyz.       

         Batyr birdene aitayyn dep edi, demi tausylyp, sóiley almady. Týri kýrenitip, ne aityp túrghanyna ózi týsinbey:

         - Ol jalghyz qalay barady? Mensiz qalay...- dedi túttygha.

         - Eshtene etpeydi, barlyq balalardy solay jiberip jatyrmyz.

         Kip-kishkentay Raushannyn,  qaghu kórmey, erkelep ósken sәby qaryndasynyng jalghyz ketetinin endi anyq týsingen Batyr alaqtap, ne isterin bilmey, jan-jaghyna qaray berdi de, kenet bar dausymen ókirip jylap qoya berdi. Eki qolymen qapsyra ústap, aldyndaghy  stolgha basyn úrghanyn ózi bilgen joq. Qasynda otyrghan әiel múny ústay aldy. Batyr ózin toqtatugha shamasy kelmey, toqtausyz jótelgendey bir dybyspen demi bite ýzdigip, birauyq dybysy shyqpay ýnsiz qalghanda, diyrektor da, әiel de búghan shoshyna qarady. Álden uaqytta baryp shegin tarta, qaytadan enirey jóneldi.

         - Ekeuin birge jiberuge bolmas pe eken? – dedi әiel diyrektorgha jylap otyrghan balany kózimen kórsetip.

         Diyrektor qolyn jayyp:

         - Oryn joq, - dedi orynnyng joq ekenine ózi de tang qalghanday bir ýnmen.- Osy bir orynnyng ózin  әreng tauyp otyrmyn.

         Búl sózderdi Batyr estigen joq. Armansyz jylap, boyy sәl jenildep, ózine-ózi kelgen sekildi.

         - Ony jalghyz jiberuge bolmaydy, - dedi ol. - Ózi óte qorqaq. Jýregi úshyp ketedi ghoy...- Sózin ayaqtay almay, taghy da kemsendep ketti.

         - Onda bylay qylayyq, - dedi diyrektor sәl jibigendey bolyp. – Qaryndasyndy basqa balalarmen qosyp jibere beremiz. Sosyn artynan oryn tauyp, ózindi jiberemiz. Qazir oryn bolmay jatyr. Jaray ma?

         Batyr ýndegen joq. Diyrektor ony keliskenning belgisi dep úghyp:

         - Bara berinder, - dedi әielge qarap.

         Qaryndasynan airylu Batyrgha óte auyr boldy. Shyryldap jylaghan Raushannyng jýzinde nege búlay bolyp jatqanyna týsinbegen sәbiyding qinalysy men qorqynyshy jatyr edi.

         Bir kezde dәureni jýrip, abyroyy artqan,  dastarhany dos-jarangha, jaqsy men jaysangha kýnde jayylyp, dumandy da qyzyqty kýnderi kóp bolghan otbasynyng shanyraghy óstip ortasyna týsti.

         Búdan keyingi ómir Batyrgha әseri  joq, jyluy joq bir maghynasyz uaqyt sekildi bolyp kórindi. 

         Osynday kýnderding birinde әkesining dosy Ghalymnyng ýiine baryp, tamaq iship, qaytyp kele jatqanda qala shetindegi park sekildi bir jerde bolyp jatqan ýlken jiynnyng ýstinen shyqty.  Batyr jaqyndap kelgende kórdi - ishinde ózi biletin tanys adamdar az emes sekildi. Biyik minberding ýstinde әldekimder aighaylap sóilep jatyr. Kenet ózining ýiine kelip jýretin óte syily ýlken kisi eki qoltyghynan demegen eki jas jigitting kómegimen tribunagha kóterilip:

         - Elimizde satqyndar kóbeyip ketti. Ortamyzdy solardan tazartuymyz kerek. Partiyamyz ben ýkimetimizding dúrys sayasatyn men qoldaymyn, - dedi de,  mindetimnen qútyldym ba, qútylmadym ba degendey, eki jigitting jeninen ózi ústap, apyl-ghúpyl tez-tez basyp týsip ketti.

         Shetteu túrghan eki kisi sybyrlasyp, sóilesip túr.

         - Ótken jolghysy basqa bireu edi ghoy, -  deydi múrttysy jiyndy basqaryp jýrgen tolyq sary kisini kórsetip.

         - Ótken jolghy qayys qara ústalyp ketipti ghoy, - dedi qasyndaghy aqqúba jastau jigit.

         - Qoyshy, - deydi múrtty tang qalyp. – NKVD-ning da adamdary ústalady eken-au.

         - Nege ústalmaydy? Olar adam emes pe? – Jastau jigit osyny aityp, óz sózi ózine oghash kóringendey, myrs etip kýlip jiberdi. Sodan keyin úrlana jan jaghyna qarap, Batyrdy kórdi de, balasynyp, oghan mәn bermey, taghy kýldi.

         Adamdar kezek-kezek tribunagha kóterilude. Sózderi negizinen bir-birine úqsas, tek bireuleri qatty aighaylap, bireuleri ortasha dauyspen sóileydi. Bireui óleng oqydy. Oghan bireuler qol soghyp jatty.

         Bolyp jatqan oqighanyng astaryna eshkim mәn berip túrmaghan sekildi. Ár kim ózining amandyghyna quanghanday, jaydary keyipte bir birimen alansyz әngimelesip túr.

         Batyr ózin «azap men uayymnyng shegine jettim,  búdan әri meni baqytsyz etu mýmkin emes shyghar» degen sekildi bir oidyng jeteginde jýrgen bolatyn. Biraq baqytsyzdyqta shek joq eken. Semeyge bara jatqan jolda salqyn tiyip, nauqastanyp, kishkentay qaryndasy Raushan qaytys bolypty degen habardy estigende, Batyr esinen tandy. Azdap esiriktenip, orynsyz sóilep, orynsyz kýle bastaghanyn estip, Ghalym múny auruhanagha jatqyzdy. Batyr bir aidan keyin esin jinap, qalpyna keldi. Biraq bóten bala sekildi. Sóilegen sózinde, minezinde, kóz qarasynda  bir jattyq bar. 

         Qys ortasynda Batyrdy Semeydegi   internatqa jiberdi. Halyq jaularynyng balalaryn Almatyda qaldyrugha bolmaydy eken.  Batyr ózin Semey týgili shetelge asyryp jiberse de, renjiyin dep otyrghan joq-ty. Ýitkeni endi oghan bәri bir edi.

         Auyrghandy sezbeu ýshin arnayy ukol alghan adamday jan kýizelisin alystan ghana sezinip, әldebir doghal týisikpen jýrgen osy kýiin ózi dúrys boldy dep oilady; alghashqy qayghynyng jeteginde ketse, tiri qalu-qalmauy neghaybyl sekildi  kórindi.

         Áytse de halyq jauynyng balalaryna degen kózqarasty sezbeu mýmkin emes edi. Búlar esikteri dúrys jabylmaytyn, terezelerinen jel saulaghan, syz qabyrghaly eski bólmelerde jatty. Tipti tósek oryndaryna deyin tozyghy jetken eski-qúsqy birdene. Tamaqty da bólek ýstelde otyryp ishedi. Álde bir mereke kezderinde nemese jogharydan ókilder kelgende, búlardy sapqa túrghyzbaydy. Eden juu, otyn-su tasu sekildi qara júmystardyng bәri osylardyng moynynda.

         Eng bastysy, sol ýshin búlardy mýsirkep, osylargha obal bolar-au dep jatqan eshkim joq, qayta sonyng bәri әli de azdau bolyp túrghanday kórinetin sekildi.

         Mektepte neshe týrli balalar oqidy.  Shekten shyqqan búzaqylar kóp. Olardan múghalimderding ózderi qaymyghatyn. Ásirese, 9-klasta oqityn úzyn boyly, aryq, biraq qoldary kýrektey Esentay, aty oqushy demesen, soqtalday jigit. Ýzilis sayyn tualetting ishinde búrqyratyp temeki tartyp túrghany. Qylmys jasaytyn toppen baylanysy bar eken degen de sybys bar.

         Biraq balalargha zәbir jasaytyn ol emes, bireuge tiyispese, jýre almaytyn esersoqtau úsaq-týiek sotqarlar. Olar bireudi qorlaghannan, zorlaghannan, jylatqannan airyqsha lәzzat alatyn sekildi. Kim kóbirek qatygez bolsa, sonyng bedeli ýstem.   

         Osynyng bәri ziyaly qauym otbasynda tәrtip pen tәrbiyening qorghauynda ósken Batyrgha óte auyr tiydi. Ózining týsinigi bólek, ghúrpy bólek basqa bir әlemde jýrgenin sezdi. Búl ortanyng erejesin qabyldap, onyng óz adamyna ainalu qanday auyr bolsa, ol ortada bóten adam bolyp jýru de sonday auyr edi.

         Bir ret jogharghy klassta oqityn Shәken degen jalpaq sary bala koridorda tekten tekke múny jelkesinen týiip jiberdi. Esh qanday sebep joq, úrghysy keldi, úrdy, bitti. Oghan әli kelmeytinin bilgen Batyr da eshtene dey almay, ýn-týnsiz qala berdi. Biraq týni boyy qorlanyp jylap, úiyqtay almady. Jynúrghan adamday ózinen-ózi baghjandap jýretin bir tentek ashanada múnyng qolyndaghy nanyn júlyp alyp, auzyna búralay tyghyp, búghan búrylyp ta qaramastan, kete bardy. Qarsy túrugha múnyng jýregi daualamaytynyna senimi zor. 

         Áytse de tózim de sheksiz emes. Myng kýn synbaghan shólmek bir kýni synady.

         1-may merekesinde mektepting úzyn koridorynda konsert boldy. Batyrmen jataqhanada birge jatatyn Sәbit búghan shetkerileu tústan oryn alyp qoyghan eken, sahnada ne bolyp jatqanyn kóretindey mýmkindikting bolghanyna quanyp, búlar kónildi otyrghan. Kenet Batyr ózining sol jaghynda otyrghan qyzdyng Shәrbat ekenin kórip, qaraday qysylyp, terlep, berekesi ketti. Shәrbat 6 «A» klasynda oqityn eng әdemi, әri әnshi qyzdardyng biri. Biraq salqyn tiyip, tamaghy qarlyghyp, óleng aita almaytyn bolypty. Jaydary ashyq qyz eken, Batyrmen kópten tanys adamday erkin әngimelesip otyrdy.

         Konsertting orta túsynda syrttan eresek eki bala kirgen.  Bireui jalpaq sary Shәken. Alqa-salqa bolyp, isinip, shalqaqtap túrghan túrysynan maqtanshaq ekeni kórinip túr. Bos oryn izdep, biraz túrghannan keyin, jaqyn túghan Batyrdy kórip:

-         Áy bala, túr! Ýlkenge oryn beru kerek, - dedi múny iyghynan núqyp.

Batyr estimegen bolyp otyra berdi.

-         Áy, men kimge aityp túrmyn? – dep Shәken múny jeninen júlqyp 

qaldy.

         Isting nasyrgha shauyp bara jatqanyn sezip, Sәbit orynan túrdy.

         - Joq men mynanyng orynyna otyramyn, - dedi Shәken endi Batyrgha әbden shýiligip.

         Batyr oghan ýnsiz  qarap túrdy da: 

          - Men óz orynymda otyrmyn,- dedi  beybit ýnmen.

         - Slushay, men saghan ne dedim? Álde esty almay qaldyng ba? A? – Shәken enkeyip, jauap kýtken adamday qúlaghyn tosty.

         - Estidim, biraq oryndaghym kelmeydi, - Batyr da ayaq astynan qyrsygha qaldy.

         Sәbit Batyrdy býiirinen týrtti:

         - Qoy, qúrsyn keteyik.

         - Ketpeymin,- dedi Batyr. Bir esepten, ketsem be dep te oilap edi, biraq myna basbúzar jәy da súramay, әkirendep, kelisimge baratyn joldy bitep tastap otyr.

         Shәken janyndaghy jyltyr qara balagha qarap:      

         - Mynau ne deydi?- dedi Batyrdy basymen núsqap kórsetip.     

         - Búl balany týlen týrtip túr. 

         - Túrasyng ba, túrmaysyng ba? Songhy ret aitamyn,- Shәken, búl jolghy sózim bir bólek degendey, qabaghy týiilip sazara qaldy.                           

         Batyr jauap bergen joq.

         Kenet Shәken qatty doldanyp, Batyrdy jelkeden ústaghan kýii dyryldata sýirep, shetke shyghardy da, jelkeden bir úryp, úshyryp jiberdi.

         Otyrghandar búlargha osharyla qarady. «Au, búl ne?», «Qoysandarshy» degen dauystar estilip jatty.

         Meni de óstip shyghara ma dep qoryqqanday, Sәbit te atyp shyqty.

         Osy kezde  qyp-qyzyl bop týtikken Batyr, jyghylyp jatyp jerden kýsh alghanday, atyp túryp, oryngha otyra bergen ózinen eresek balanyng jaghasyna jarmasty. Ózinen kýshti, әri aty shyqqan tentek baladan týk qoryqpay túrghanyna onyng ózi de tanqalyp edi. Qatty ashudyng adamgha erekshe quat beretinin ol búryn bilmeytin. Ózine bir jaqtan kómek kelgendey arqalanyp, endi ne isteymin dese de, qaqysy barday jәne eshtenege jauap bermeytindey ózin erkin sezindi.

         Shәken ózinen kishi balanyng mynanday shabuylyn kýtpegen bolu kerek:

         - Ói, ói, - dey berdi qorghalaqtap. – Atana nәlet, ólging kep jýr me?- dedi de, orynynan túryp, Batyrda iytermeley, múnyng sharuasyn birjola bitireyin degendey, býiirdegi esikten syrtqa alyp shyqty.- Men saghan kórseteyin, itting balasy...

         Qúlashtay úrghan soqqydan Batyr taghy da úshyp týsti. Shәken doldanghan kýii ony umajdap, soqqynyng astyna aldy da, túra berip ishten eki ret tepti.

         Ol osymen sharua bitken shyghar dep, búrylyp ishke ene bergende, artynan qayta jarmasqan Batyrdy kórip, bir sәt sasyp qalghanday boldy. Batyr sony paydalanyp, betinen birneshe ret úryp ýlgirdi.

         Túshy etine ashy tayaq tiygen doly tentek:

         - Ói, әkennin...- dep alas-kýles qayta úmtyldy. Batyrdy kóterip әkelip, balshyqtyng ýstine alyp úrdy da, tamaghynan qylghyndyra: - Qoyasyng ba? - dedi baryldap.- Joq, qoyasyng ba?..

         - Óltirem,- dedi Batyr qyryldap. Ashudan kýsh alghan Batyr denesining auyrghanyn da sezgen joq.  Tyrbandap jatyp, retining qalay kelip qalghanyn ózi de bayqaghan joq, ýstindegi balany ayaghymen bastan bir tepti.

         - Ói, әkennin...- Shәken odan jaman doldanyp, astyndaghy balany taghy da qúlashtap úra bastady.

         Batyr qaytatyn emes. Bir kózi isip, jabylyp qalghan. Auzynda jylymshy qannyng dәmi.

         Shәken úra-úra sharshaghan adamday orynan túryp, eki-ýsh qadam sheginip, óli-tirisin bilgisi kelgendey, eki býiirin tayanyp, Batyrgha qarap qalghan. Batyr orynan túrdy da, jerden qolyna ilikken júdyryqtay bir tasty alyp, jiberip qaldy. Shәken, qúday saqtaghanda, búghyp ýlgirdi, tas mektep terezesining kýl talqanyn shyghardy.

         Osy kezde Shәken shyn qoryqty. Mynanyn, óltirip tastamasan, qoyatyn týri bayqalmaydy.

         - Áy, mynauyng jyndy ghoy! Óltiresing be adamdy? – Shәken, taghy birdenemen úryp jýre me dep, jýgirip kelip, Batyrdyng eki qolynan qapsyryp ústay aldy. – Qoysanshy, boldy ghoy endi. – Dausy jalynghanday shyqty. – Kenet shynghyryp qolyn erbendetip sheginip ketti. – Mynau onbaghan, qolymdy tistep aldy, - dedi, jan-jaghyna qolyn kórsetip. Shәken myna balanyn  biri ólip, biri qalatyn erejesiz tóbeleske kóshkenin sezip, júmysara bastady.

         - Boldy, boldy endi, davay, tatulasayyq. Jaray ma?

         Batyr onyng sózin estigen joq. «Óltirem» deydi qyryldap, jalghyz kózimen ejireye qarap. Kenet ózine taghy birdene aitqysy kelip, jaqynday bergen Shәkennning túmsyghynan basymen bir pergende, ananyng «A-a-a» degen dausy bir-aq shyqty. Múrynynan qan ketti. Batyr taghy da onyng jaghasyna jarmasty.

         Shәken endi shyn jalyna bastady:

         - Aynalayyn, qoya ghoy endi, boldy ghoy. Mine mening de múrynymnan qan ketti. Men qoydym. – Sosyn janyndaghy jyltyr qaragha qarap: - Ústashy mynany, qúday ýshin,- dedi.

         Jyltyr qara aragha týsip, basu aita bastady.

         - Qoy endi. Tóbelesting de bitetin kezi boldy ghoy. Atyng kim ózinnin?

         - Batyr,- dedi Sәbiyt.

         - Ózing de batyr ekensin. Qoya ghoy. Qazir múghalimder bilip qalsa, ekeuindi de ondyrmaydy.

         Sol eki ortada Shәken   joq bop ketti. «Qashyp ketti», - dedi Sәbit sybarlap.

         Tóbelesetin adam bolmaghannan keyin, Batyr da basyldy.

         Kelesi kýni terezeni syndyrghan adamdy izdep, múghalimder tergeu jýrgizdi. Biraq eshkim moyyndaghan joq. «Týnde bir mas adamdar jýrgen, solar bolar» dep   balalardyng biri tergeudi teris jolgha týsirip jiberdi.

         Sol kýnnen bastap, Batyrdyng jana ómiri bastalghanday boldy. Ashu degen bir serik tapty. Ashugha erik bergen kezde mýlde әruaq qonghan adamday arqalanyp, eshteneden qoryqpaytyn, arty ne bolar eken dep oilamaytyn ólermen bir kýige enetin. Tentek balalar búdan qaymyghatyndy shyghardy. 

         Osynday әr kýn ýshin arpalysqan ólermen kýrespen, ógey sezimmen, boljausyz beymәlim tirshilikpen jýrip Batyr altynshy klasty qalay bitirgenin de andamay qalghan sekildi.

         Jetinshi klasta alys-júlyspen shyndalyp, boyy ósip, birjola eresek balalardyng qataryna qosyldy. Top-top bolyp shayqasatyn tóbelesterge qatysyp jýrdi. Aqsha salyp karta oinaytyndardyng da arasyna ilikti. Temeki tartatyndy shyghardy. Búlardy mektepten shygharu turaly birneshe ret mәselese qaraldy. Biraq әlde bir sebeptermen sózbúidagha salynyp, keyinge qaldyrumen keledi. Qysqasy, Batyr qalanyng kәdimgi  búzaqy balasyna ainaldy. 

         Alayda osy tirlikting ayaghy jaqsylyqqa aparmaghan sekildi. Qalanyng baukespe úrylarymen bolghan qyrghyn tóbeleste búlardyng atamany Esentaydy óltirip ketti. Tóbeleske qatysqandardy tergeuge shaqyryp, mektepten shygharugha sheshim qabyldady.  Odan keyin әlde kimder aralasyp, búlardy taghy qaldyrdy. Arada kóp ótpey, gazetke maqala shyghyp, búlardyng isin qayta qarady. Biraq onyng da ayaghy nemen ayaqtalghanyn eshkim bilgen joq. Bitpeytin dau, gu-gu әngime, ómir osylay ótip jatty.

         Batyr mektepten shyghamyn dep bәlendey qayghyra qoyghan joq. Birinshiden, ózining búghan deyin bastan keshken qasiretimen salystyrghanda, búl  әsheyin týkke túrmaytyn nәrse sekildi. Ekinshiden, kezdesken qiyndyqtardy belden basu, tentektikpen jenu ózine únaytyn.

         Birde týsine әkesi kirdi. Ózining bayaghy kishkentay kezi eken. Taqtay kópir sekildi úzynnan-úzaq birdenening ýstimen kibirtiktep jýre almay keledi.  Taqtaydyng arsighan ara-arasynan qap-qara bolyp tereng qúz kórinedi. Týsip ketem be dep  qoryqqannnan búl jan-jaghyna alaqtay qarap, ózinen әudem jerde tómen qaraghan kýii taqtay-taqtaydyng arasymen attay basyp, ketip bara jatqan әkesin kóredi. «Kóke!» deydi búl jan dausy shygha aiqaylap. Biraq kókesi búghan búrylyp ta qaramaydy. Úzap barady.  Batyr ózin janynday jaqsy kóretin kókesining nege búghan qaramay, ketip bara jatqanyna týsinbey, túryp qalghan... Kemsendep jylap jatqan kýiinde oyanyp ketti. 

         Kórgen týsining bayybyna jete almay, óng men týsting ortasynda men-zeng bolyp úzaq jatty. 

         Ol ózining eki adamgha ainalghanyn sezdi.  Onashada - qanjýrekti qayghyly, júrt kózine - múqamaytyn tentek.

         Batyrdyng jalghyz ghana qorghanyshy bar, ol - onyng sabaqqa degen zerektigi. Pәlendey úqyptylyghy men yjdhattyghy bolmasa da, úghymtaldyghyn múghalimder biletin. Ádebiyetten sabaq beretin, әri klass jetekshisi Aghybay búghan anda-sanda jyly qabaq kórsetip qoyady. Múnyng әkesi Shәikenning ózine uchiliyshede sabaq bergenin de әngime qylghan. 

         Bir kýni Aghybay Sәbit ekeuin sabaqtan keyin klasqa alyp qaldy. Aghybay qabaghy kirjiyip, ýnemi sharshap jýretin, kózi qitarlau, búira shashty  sary jigit. Álde kimge renjigendey, eki kózi eki jaqqa qarap, oilanyp otyrdy da:

         - Qalay jaghdaylaryn? – dedi, aldynda otyrghan eki balagha jana kórgendey antaryla qarap.

         - Jaman emes, - dedi Batyr da әlde nege týsinbegendey súrauly jýzben.

         - Mynanday mәsele bolyp túr. – Aghybay balalargha tura qarap, jóndelip otyrdy. – Sender estering kirip qalghan balalarsyndar. Ne oilap jýrsinder? Osylay halyq jauynyng balasy degen atpen elding qory bolyp jýre beresinder me, әlde el qataryna qosylghylaryng kele me? Sender, erteng mektep bitirgennen keyin de, jogharghy oqu ornyna týse almaysyndar. Sonda ómir boyy qayyrshy bolyp ótesinder me? Qazir aqyly bar balalar familiyalaryn ózgertip jatyr. Qalay bolghanda da әkening taghdyry senderding baqtaryndy baylamauy kerek. Tipti solardyng ózderi de senderge osy aqyldy aitqan bolar edi. Ýitkeni olargha da keregi eng aldymen senderding bolashaqtaryn.  Osyny ekeuing oilanyndar. Maghan qajeti shamaly. Ózdering ýshin. Kelisimderindi bersender, qalghan sharuasyna ózimiz kómektesemiz.   

         Aghybay keterinde búlargha jamandyq oilap otyrmaghanyn, bireuining әkesi ózine sabaq bergenin, al bireuining ózine tuys ekenin dausyn tómendetip, sybyrlaghanday bolyp aitty. Sәbitting múghalimge tuystyghy ber ekenin Batyr sonda bildi.

         Mektep diyrektory, әlde bir iydeyalarmen kózge týspese, jýre almaytyn, belgili belsendilerding biri edi, ózi basqaratyn mektepting ýkimet pen partiya sayasatyn qalay qoldap jatqanyn bildiru ýshin, duyldatyp jinalys ótkizdi. Gazetten jurnalister keldi. Halyq jauy bolyp atylghan, týrmede jatqan әkelerinen bas tartyp, jana ómirge bet búrghan, kommunistik iydeyagha adal berilgen balalardy ózgelerge ýlgi etu rәsimi jasaldy.

         Múghalimderding qystauymen aty-jónderin ózgertuge kelisim bergen birneshe bala jattap alghan sózderin mýdirmey aityp shyqty. Búlardyng endi pionerler sletine delegat bolyp saylanugha, pioner lagerine joldama alugha, komsomolgha ótuge haqylary bolady eken. Tek Sәbit qana sózin aityp bola berip, enirep jylap, jiynnyng saltanatyna birshama kólenke týsirgendey boldy.

         Aghybay jiyn ýstinde Batyrdyng qasyna eki ret keldi. «Sen әlde de oilansang qaytedi, - dedi ol sybyrlay sóilep. - Óz bolashaghyndy ózing baylap otyrsyng ghoy... Eng bolmasa, mektepte qalar edin. Endi basqa amal bolmay túr ghoy...»

         Batyr tómen qaraghan kýii ýnsiz basyn shayqady. Auzyn ashsa, janaghy Sәbit sekildi enirep qoya beretinin sezip túr.

Abai.kz