Songhy kezderi din tónreginde, dinge qatysty mәseleler BAQ betterinde jii kóterilip, talqygha salynyp jýr. Ásirese, búl baghytta «Adyrna» aqparattyq portaly belsendilik tanytuda. Egerde ol habarlargha taldau jasaytyn bolsanyz, onda dinnen bezip, jappay ateist boluymyzgha tura keledi. Olay bolmaghan jaghdayda, qazir Tәnir dini atalyp jýrgen toptyng sonyna eruimiz kerek. Solay ghana qazaq halqy ózining ruhany tәuelsizdigin saqtap qalugha mýmkindik alady eken.  Bolmasa, qazaq halqy qúrdymgha ketpek. Jalpy búl habarlarda qazaq halqynyng mýddesin qorghaytyn oi-pikirler de barlyghyn joqqa shygharmaymyz. Negizgi ekpin dinge, Islamgha qarsy baghyttalyp jatqan song búl mәseleni sóz etpeu, qarsy uәj aitpau mýmkin emes. Endigi kezekte kim, nege qarsy sol mәselelerge kezegimen sóz bereyik.

Mysaly, Núrjan Joldybekúly atty «dindi zertteushi» bauyrymyz bylay deydi: «Qazaqqa salafiylerden de, sopylardan da payda joq». Ras, salafiylerden payda joq ekenin halyqtyng kópshiligi habardar. Al, sopylar she? Kýni keshege deyin qazaqtyng diny tanymynyng negizi bolghan ruhany jeli nelikten qazaqqa paydasyz bolyp qaldy? Egerde sol sopylyq jol bolmasa, Abay, Shәkәrim, Mәshhýr Jusip, Syr sýleyleri, Batystyng jyraulary qaydan shyqty? Atyrau men Altaydyng arasyn jaylaghan qazaqtyng ruhany túastyghyn kim qalyptastyrdy? Abaydyng «Jýrekting kózi ashylsa, Haqtyqtyng týser sәulesi, Ishtegi kirdi qashyrsa, Adamnyng hikmet keudesi.»-degen óleni neni menzep túr. Nemese, Shәkәrim qajynyng «Shynnan ózge Qúday joq, Anyq Qúday -Shyn Qúday, Úqpay qalma alang bop, Shyn bolmasa, kim qúday? Al, manghystaulyq Qashaghan jyrau bolsa, «Allalaghan pir ótken, Tuyna júrtty týnetken, Tasbiyh, zikir jariya, Meshitting ishin gýl etken» degen ólen, jyr joldarynda kóterilgen mәseleler neni aityp túr? Búl mәselelerdi tolyq iygerip almay, Qúrandy bes ret oqyp shyghu búl batyrgha ne beredi? Qay mәselege óresi jetedi? Ókinishtisi, ózining sonday bilimsizdigin sezinbey, dinge, Islamgha qarsy sóileui – nadandyq! Basqasha aita almaysyn. Mysaly, Múhammed payghambar turaly da oy qozghaydy. Múhammed payghambar óte batyr, strateg bolghan degen synayda oy órbitip, sonyng arqasynda ghana islam dini keninen tarady degendi algha tartady. Sonda bizdi jaratqan Qúdiret, Tәnir Taghala jer betine payghambarlardy ne ýshin jiberip keldi? Payghambarlardyng jer betine jeberiluindegi maqsat ne? Búl mәselege bas auyrtyp jatpaydy? Payghambar degenderimiz «samozvanester», Qúran qoldan jazylghan degen siyaqty pikirlerdi ýiip tógedi. Ókinishti. Eng bastysy ózining adam ekenin, payghambarlar ózi siyaqty sol adam balalaryna adamy bolmysyn saqtap qaluy ýshin Ruhany әlemnen ruhany ilim, quat әkeletininen habarsyz. Ár payghambardyng jer betine alyp kelgen quaty 400-500 jylgha jetedi. Odan ary qaray Ruhany әlem men adam arasyndaghy baylanys ýziledi. Osy ýzilgen baylanysty ary qaray jalghastyratyn janadan kelgen payghambar. Múhammet Payghambar payghambarlardyng sony, payghambarlardyng móri. Ol kisiden keyin jer betine payghambar kelgen joq. Odan keyingi kezenderde Ruhany әlem men adamzat arasyn Qoja Ahmet Yasauy bastaghan әuliyeler jalghasyryp keldi. Ókinishtisi, songhy otyz jylda әuliyelerge, әruaqtargha qarsy jýrgizilgen uaghyzdar qazaqy diny tanymynyng ózegi bolghan sopylyqtyng ónin teris ainaldyryp jiberdi. Búl uaghyzdardyng Núrjan bauyrymyzdyng sanasyna da keri әseri bolghan boluy kerek. Sonymen qatar, búl jigit ózining ateist ekenin, biraq «tәnirshilderge» býiregi búratynyn, kómektesetinin aitady. Demek, qazaqty ishtey iritu jolynda әreket etip jatyr.

Odan keyingi «Adyrna» aqparattyq portalynda boy kórtsetip, pikir bildirgen sayasatker, әri qogham qayratkeri Janúzaq Ákim myrza. Búl kisi de Qúday joq degen pikirde. Oghan dәlel retinde evropalyqtardyng 16 ghasyrdan bastap amerikandyq industar men afrikalyq negrlerdi qynaday qyryp, ózderine qúl qylghanda ara týsken eshkim bolmady. Eger Qúday bolghanda olargha ara týsip, arashalaghan, qútqarghan bolar edi. Demek, Qúday joq. Búl pikirge aldymen sol evropalyqtardyng ózi keldi. Sóitip, barlyq diny dogmalardy ysyryp tastap, kýshti ghylym men tehnikany damytugha júmsady. Sonday sayasattyng nәtiyjesinde býgingi kýni olar qanday nәtiyjege jetip otyrghanyn kórip otyrmyz. Sondyqtan men olardyng ústanghan baghytyn qoldaymyn. Al, dindi oilap shygharghan adam. Qúday mәselesi – qoghamnyng qajettiliginen tudy. Qoghamdaghy adamdar arasyndaghy araqatynasty rettep otyratyn tetik qajet boldy. Osy qajettilikti retteu qúraly retinde din qalyptasty. Songhy ghasyrlarda din sayasattyng qúralyna ainala bastady. Búl jaghday músylman elderindegi túraqsyzdyqtyng negizgi sebepterining biri bolyp otyr. Osynday tújyrymdardy halyq nazaryna úsynghan Janúzaq bauyrymyz, Qoja Ahmet Yasauiyding qazaq qoghamynda belgili orny bolghandyghyn, songhy jyldary salafiyler uaghyzynyng yqpalymen әuliyening basyna barushylardyng sany azayyp ketkenin algha tartady. Jalpy halyqty úiystyratyn iydeya bolu kerek, biraq ol Qúday tarapynan kelmeydi. Qúday joq degen pikirde.

Kelesi «Adyrna» saytynda din turaly pikirin bildirip, dinning bar kemshiligin, Qúdaydyng joqtyghyn «ghylymi» týrde dәleldep jýrgen jas «peri» Erzat Kәribay degen azamat. Búl jigit ózining din turaly pikirlerin ghylymy negizge sýiene otyryp jetkizuge tyrysady. Álemning sonau jaratylysynan bastap, tirshilikting payda bolu satylaryna taldau jasay otyryp, búl әlemning eshbir Qúdaydyng jaratuynsyz, evolusiyalyq jolmen damyghandyghyn dәleldeydi. Mynaday «ghylymi» tújyrymdargha arnayy dayyndyghy bar jan bolmasa, týsinip, myna jerde nege búlay dep aitugha shamasy kelmeydi. Bir jaghynan biologiyalyq ghylymy negizderge arqa sýiey otyryp, Darvin teoriyasyn qorghan etken búl batyr dinning oidan shygharylghan qúbylys ekendigin, jer betindegi halyqty biyleuding eng tiyimdi qúraly retinde payda bolghandyghyn «tarihi» dәiektermen shegelep tastaydy. Islam dinining týrkiler arasyna taralu tarihynan da habary bar. Alayda, islam dinining Evraziya týrkilerining ruhani, mәdeny bolmysynda eshqanday roli bolmaghandyghyn, Reseyding 18 ghasyrdyng ekinshi jartysynda biylik qúrghan patshasy ekinshi Ekaterina túsynda ghana islam dinine bet búrghanyn, sol sebepti islam dinining qazaq ýshin eshqanday ruhani, mәdeny qúndylyghy joqtyghyn dәleldeydi. Sonda qazaq halqy qanday diniy-ruhany baghyt negizinde mәdeniyetin, salt-dәstýr, әdet ghúrpyn qalyptastyrdy?  Búl súraqtargha Erzat myrzanyng payymdauyna bir ghana jauap bar. Ol – Tәnirlik din. Alayda, Erzat myrzanyng jalaulatyp aityp jýrgen Tәnirlik dini týrkining kóne dәuirden qalghan tól dini emes, keshegi ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldary sonynda Soros qorynyng marqúm jurnalist Áuezhan Qodargha bergen granttyq qarjylandyruymen dýniyege kelgen jasandy «din» ekendigi auyzgha alynbaydy. Alghashqy kezde qoldaushylary bolmaghanymen qazirgi kýni uahhabiylik-salafiylik uaghyz-nasihattargha qarsy «kýresip», qazaq arasynda kýn sayyn bedelin arttyryp keledi. «Soqyr tauyqqa bәri biday» demekshi diniy-ruhany negizi әlsiregen qazirgi qazaqtyng mәdeniyetin uahhabiylik-salafiylik aghym yqpalynan aman alyp qalatyn jalghyz ruhany kýsh retinde tanyla bastaghandyghy shyndyq. Osy jerde myna mәselege terenirek nazar salyp kóreyikshi. Uahhabiylik-salafiylik aghym ókilderi kimder? Qaydan keldi? Jalpy uahhabiy-salafiylerding shyghu teginen qazirgi halyqtyng kópshiligi habardar degen oidamyn. 18 ghasyrda Arab týbegining Nejd aimaghynda dýniyege kelip, Islam dinining negizgi tanym negizderin búrmalap, músylman halyqtaryn tobyr dengeyine týsirudi maqsat etken búl aghym, qazirgi kýni belgili dengeyde «jeniske» jetip otyr. Osy aghymnyng yqpalymen songhy jyldary qanshama músylman memleketteri qangha boyaldy. Bizding elimizde de songhy jiyrma jyl kóleminde ýstemdik qúryp, qazaqtyng dәstýrli diny tanymy negizderine ayausyz soqqy berdi. Elimiz búl aghymnyng teris yqpalynan әli tolyq arylyp ýlergen joq. Ókinishke oray, әli qanshama meshit imamdary sol aghymnyng jeteginde. Olardyng sol әreketteri «tәnirshilderdin» yqpalynyng artuyna negiz bolyp otyr. Demek, qazirgi qazaq qoghamyndaghy diny senim men tanym negizindegi alauyzdyq qazaqtyng dәstýrli diny tanymynan shyghyp otyrghan joq. Arnayy qazaqtyng ruhany tútastyghyna núsqan keltiru maqsatynda qazaq qoghamyna syrttan engizilgen uahhabiylik-salafiylik pen «tәnirshilder» tarapynan jýrgizilip jatyr. Egerde osy mәselege terenirek ýnilip, bayybyna baratyn bolsaq, onda sheteldik dini-iydeologiyalyq diyversiyamen ainalysatyn ortalyqtardyng elimiz ishinde qanday әreketterge baryp jatqandyghyna kózimiz jetedi.

Endigi kezekte jogharyda mysalgha keltirgen ýsh azamattyng Qúdaydyng joqtyghy turaly, dinning qoldan jasalghandyghy turaly aitqan tújyrymdaryna taldau jasap kórelik. Egerde ol azamattardyng aitqan tújyrymdarynyng qateligin dәleldey almasaq, onda sol jigitterding ústanymyn qabyl etermiz.

Birinshi súraq – Qúday bar ma? Bar bolsa, qayda? Barlyghyn qalay dәleldeymiz? Mine, osy súraqtargha jauap beru – eng auyr da, kýrdeli mәsele ekendigin moyyndaugha tiyispiz. Kónilge demeu bolatyny Qúran men ózge kiyeli kitaptardaghy bir Jaratushynyng barlyghy turaly mәlimetterding boluy desek, dúrys bolatyn shyghar. Odan keyingi Múhammed payghambardyng hadisteri. Múhammed payghambardyng «Kim de kim ózin ózi tanysa, IYesin de tanidy» degen bir hadiysining ózi oilana bilgen adamgha kóp nәrseni dәleldeydi. Mysaly, adam balasy qaydan keldi? Qayda barady? Ólgennen song ne bolmaq?- degen súraqtardy adam balasy erteli-kesh ózine qoyatyny anyq. Áriyne, búl súraqtargha jauap taba almasy da anyq. Basqanyng bәrin jiyp qoyghanda adam ózining qara basyndaghy týrli aghzalarynyng qalay júmys iteyininen habary bar ma? Joq. Al, adam aghzalary óte kýrdeli mehanizm ekendiginen de habarsyz. Jalpy adam aghzasy 30 trillion kletkadan túrady. Ol kletkalardyng әrbir ýsh sekund sayyn 50000 klekasy ólip, ornyna jana kletkalar payda bolady. Ár saghat sayyn 57760000 kleka ólip, ornyna jana kletkalar payda bolady. 24 saghatta, tәuligine 1 mlrd 434 mln 240 myng kleka ólip, ornyna sonsha kletka  payda bolady. Qan bolsa, әr minut sayyn 97000 km. jol jýrip, adam aghzalaryna quat nәrin beredi eken. Mine, búl bir adamnyng boyynda bolyp jatqan prosester jәne ol prosesterding barlyghy belgili zandylyqtar shenberinde әreket jasaydy jәne eshqanday qatelesu joq. Múhammed payghambardyng ««Kim de kim ózin-ózi tanysa, IYesin de tanidy» degen hadiysining mәni osynda. Myna on segiz myng әlemde qansha trilliondaghan jaratylys bar, sonyng bәrin rettep, basqaryp otyrghan kýshti Qúday, Alla, Tәnir dep ataymyz. Egerde myna on segiz myng әlem bir jerden basqarylyp, bir zandylyqtar shenberinde әreket etpey, әr qaysysy ózinshe әreket etkende, onda myna әlem әldeqashan joyylyp ketken bolar edi. Múnyng bәri myna on segiz әlemning IYesi bir Tәnir Taghala ekendigin dәleldeydi. Sondyqtan myna jaryq dýniyening IYesi Tәnir Taghalanyng joqtyghyn dәleldemek bolyp jýrgen myrzalar osy jazylghandargha oy jýgirtip kórsin. Mýmkin rayynan qaytar. Keybir zamandastarymyz «Myna Zikiriya adamnyng aqylyna syimaytyn mysaldardy keltirip, halyqty aldaugha kóshti deui mýmkin. Alayda, Búl keltirilgen derekterding barlyghy Allanyng dostary-Áuliyelerding jazghandarynan alynyp otyr. Oghan  da sengisi kelmegen jandar Shәkәrim qajynyng jazghandaryna qarap ta oilanuyna bolady. Ol kisi bylay deydi:

Kýn ayazda terezege
Neshe týrli gýl týser.
Múnsha әdemi týsti nege,
Kim týsirdi? Oy jiber.

Nysabynmen oilasang sen,
Istey almas ony adam.
Eng adamnyng sheberinen
Sony salghan jan sheber.

Sipatyn kór tosyp al da,
Japalaqtap jausa qar.
Taza teser, kózdi sal da,
Qanday onyng týri bar?

Tang qalasyng oigha salsan,
Qar jasaghan shytyrasyn.
Jaratylystan ghibrat alsan,
Bolar eding oy qúmar.

Mine, osy eki әuliyening keltirgen dәlelderi oiy bar jandargha kýmәndanugha mýmkindik bermeydi. Biri adam aghzasyndaghy fizikalyq prosesterge taldau jasasa, ekinshisi tabighat qúbylystaryna taldau jasap, Tәnir Taghalanyng barlyghy men birligine dәlelder keltirip otyr. Osy keltirilgen mysaldargha qarap-aq adam balasy ózin jaratqan asa bilimdi, Qúdiretti Kýshting barlyghyna moyyn úsynady.

Qúdaydyng barlyghyna qarsy bolyp jýrgen myrzalar, Onyng jibergen dinine de qarsy, Endigi kezekte dinning de ózdiginen payda bolmaghandyghyn dәleldeuge kýsh salyp kórelik. Biraq din turaly sóz qozghamas búryn adamnyng jaratyluy turaly mәselelerge toqtalyp, Jaratushy Qúdiret Tәnir Taghalanyng adamdy ne ýshin jaratqanyn bayandap ótkenimiz abzal. Óitkeni, din osy adam balasynyng qajeti ýshin jiberilgen qúndylyqtar jýiesi.

Tәnir Taghala perishtelerdi shaqyryp alyp, jer betindegi bar maqúluqattargha iyelik etip, basqaratyn ózine bir orynbasar jaratatynyn habarlady. Balshyqtan adamnyng tәni dayyn bolghan kezde perishtelerdi shaqyryp alyp, «Men qazir myna quyrshaqqa óz ruhymnan ýrleymin. Sol kezde sender  adamgha sәjde jasaysyndar dep búiyrghan bolatyn. Perishteler barlyghy kelisip, moyynúsyndy. Tek, shaytan laghin ghana sәjda jasaudan bas tartyp, peyishten quyldy. Tәnir Taghala Adamgha demdi ýrlesimen Adam ornynan «Alhamdu Lillah, Astaghfirullah» dep ornynan atyp túrdy. Perishteler Adamgha sәjde jasady. Alghashqy adam osylay jaratyldy. Adamgha Ruhty ýrleuimen tәnge ainalghan quyrshaq topyraqtan jasalghan bolatyn. Jәne tәn sol topyraqta ósken nyghmettermen qorektenedi. Nanyn, etin, býkil jemis-jiydegin jeydi, suyn ishedi. Solardyng quatymen ómir sýredi. Ruhtan ajyraghan kezde qaytadan sol topyraqqa qaytady. Tәnning bolmysy osy jәne ol adamnyng fizikalyq bolmysynyng negizi bolyp tabylady. Tәnning ómir sýruin qamtamasyz etetin zandylyqtar jýiesi – sharighat. Al, Ruhtyng jóni bir basqa.  Ruh – Allanyng adam balasyna bergen amanaty. Sondyqtan Ruh quatty ózining negizi bolyp tabylatyn Tәnir Taghalanyng Ózinen alady. Óitkeni, Ruhty tәnge Alla Taghalanyng ózi ýrledi. Ol turaly Qúrannyng «Sad» sýresinde mynaday ayattar bar: «70-ayat. Biraq ashyq eskertushi (payghambar) bolghandyghymnan ghana (búl ilim) maghan uahy etildi.» de. 71. Sol kezde Rabbym perishtelerge: «men balshyqtan bir adam jaratamyn. 72. Onyng jaratyp (beynesin keltirip, dene mýshelerine tolyqtap, kemeldi adam etip), oghan ruhymnan ýrlep, jan salghan son, barlyghyng oghan sәjde qylasyndar» dedi. 72. Perishteler barlyghy sәjde qyldy.. 74. Tek, Ibilis qana sәjde qylmay, tәkapparlyq istep, kәpir bolyp ketti.» Búl ayattardan basqa da Qúrannyng basqa sýrelerinde Ruh turaly ayattar bar. Demek, Ruh Allanyng adam balasyna bergen amanaty. Uaqyty kelgende Ruh qaytadan ózining kelgen jaghyna oralady. Ol turaly Qúrannyng «Baqara» sýresindegi: «Men Onykimin jәne Oghan qayta oralamyn» degen ayatpen bekitilgen (2/156). Alla Taghala Ózining meyir-mahabbatynan túratyn dindi Ruhqa berdi. Ruh quatty Alla Taghalanyng Ózinen ghana alady. Egerde Ruhany әlem men adam ruhy arasyndaghy baylanys ýziletin bolsa, onda adam balasy ruhany bolmysynan ajyrap, hayuany bolmys jeteginde ketedi. Qazirgi kezende sol Ruhany әlem men adam ruhy arasyndaghy baylanys ýzilip, adam balasy materialdyq dýnie sonynan ketip, adamy bolmysynan ajyrap, biorobotqa ainala bastady. Demek, din qúbylysynyng adam balasyn adamy bolmys shenberinde ústap, adamzat qoghamyn izgilendiretin, adam balasynyng jýregine Alla Taghalanyng meyir-mahhabatyn qúyatyn qúdireti bar. Allanyng meyir-mahhabaty jýregine úyalaghan adam balasy eshqashan jamandyq oilamaydy. Sonymen qatar, din eshqanday da ghylym men tehnologiyanyng damuyna kedergi keltirmeydi. Kerisinshe, kez-kelgen damudyng basynda bolady. Al, qazirgi din atynan sóilep, anau bolmaydy, mynau bolmaydy, dombyra haram dep jýrgen «batyrlar» arab halqynyng salt-dәstýri men mәdeniyetin uaghyzdaushylar ghana. Olar din retinde arabtyng salt-dәstýrin ghana qabyldaydy. Ol joldy ústanbaghan adam olar ýshin kәpir. Olar keshe payda bolghan joq. Sol Múhammed payghambar qaytys bolghannan keyin payda bolghan «Ahl al-Hadiys» atty toptyng ókilderi. Olardyng bar maqsaty – shamasy kelgenshe Múhammed payghambar zamanyndaghy bar bolmysty saqtap qalu. Sonda ghana músylman bolamyz dep esepteydi. Qúran ayattaryn aqylgha salugha bolmaydy. Oilanugha bolmaydy. Al Qúrannyng ózinde 2500 jerde «Oylanbaysyndar ma?» degen eskertu túr. Demek, qazirgi ózin shynayy músylman sanaytyn «batyrlardaghy» sananyng damu dengeyi arab qoghamynyng ⅤⅠⅠ-ghasyrdaghy sanasy dengeyinde. Olarda din joq. Din retinde arabtyng salt-dәstýri men mәdeniyetin-jalpy sharighatyn ghana qabyl etedi. Ol sanamen qazirgi kezendegi ghylym men tehnologiyagha ilesu mýmkin be? Mýmkin emes. Áytpese, islam dini dýniyege kelgennen keyingi ghylym men filosofiyanyng qanday dengeyge kóterilgenine tarih kuә. Qazirgi ghylym men tehnologiyanyng negizgi qaynarlary sol kezende ghalymdar ashqan janalyqtarda jatqanyn esi dúrys ghalymdardyng bәri moyyndaydy. Abu Nasyr әl-Faraby bastaghan ghalymdar Islam ghylymy men bilimining qaryshtap damuyna ýlesterin qosty. Alayda, Ⅹ-ghasyrda Ahl al-Hadis ókilderining Týrkistan jerinde de jeniske jetui búl jerdegi ghylym men bilimning keri ketuine yqpal etti. Egerde sol kezende «Ahl al-Hadiys» ókilderining yqpalyn Qoja Ahmet Yasauy babamyz shyghyp, toqtatpaghanda, dindi tariqat dengeyine kótermegende adamzat balasynyng basyna aqyrzaman apaty ⅩⅠⅠ-ghasyrda kelgen bolar edi. Ókinishke oray, qazirgi kýni osy «Ahl al-Hadiys» ókiderining izbasarlary bolyp tabylatyn uahhabiylik-salafiylik aghym ókilderining yqpaly qazaq qoghamy arasynda ýstemdik qúryp túrghan jayy bar. Búl aghymnyng sonyna ergenderding ruhany bolmystan ajyrap, taza materialdyq bolmys jeteginde ketetini, oisyz tobyrgha ainalatynyn qazirgi qazaq qoghamynda bolyp jatqan ýderister dәleldep otyr. Sondyqtan әrbir adam jaqsylyq pen jamandyqtyng arajigin ajyratuy ýshin berik Iman men sergek sana kerek. Ol ýshin dinnin-Allanyng adam balasyna syilau etken meyir-mahabbatynyng manyzyn, qúnyn sezinui kerek. Osyny sezingende ghana adam balasy ózining anyq kim ekendigin, myna dýniyege ne ýshin jiberilgendigin sezine alady. Olay bolmaghan jaghdayda adam balasy materialdyq bolmys jeteginde ketip, biorobotqa ainalady. Biorobot myna on segiz myng әlemdi jaratqan Jaratushygha kerek emes. Eger adam balasy qaytadan Ruhany әlemge qaray bet búrmaytyn bolsa, Qúdayyn tappasa, múnyng sony – Qúrdym. Aqyrzaman. Adam ómirinde osynsha manyzgha ie Din atty qúbylysty adam oidan shygharghan degenge keledi me? Joq! Din – Allanyng adam balasyna syilau etken meyir-mahabbaty. Egerde ony búrmalap, qoldan qaru jasap jatsa, oghan Qúdaydyng da, dinning de qatysy joq. Múnyng sebebin biz adam balasy ózimizden izdeuimiz kerek. Osy aitylghandargha qarap, din qajet pe? Qajet emes pe? Ózderiniz aqylgha salyp saralap, sheshimin aitarsyzdar degen ýmittemin.

Zikiriya Jandarbek

Abai.kz