(Qaz qalpynda)

Keshe bir dosymnyng tughan kýnin toyladyq. Kópten  bas qospaghandyqtan bolar. Talay uaqytqa deyin әr neni bir aityp duyldasyp otyrghanbyz. Bir kezde әngime arnasy  sonau alty qyrdyng arghy jaghynda qalghan balalyq shaq jónine auysty. Bala kezding dumandy qyzyghy, alansyz beyghamdyghy, anqyldaq adaldyghy, tentek shalduarlyghy jayly ne qyzyq oqighalar aitylyp, ne әsem suretter kózaldyna kóldeneng tartylyp jatty. Qyzyqty әngimelerge kóp-kórim eltip otyr edim, qyrsyqqanday kenet kónilsiz bola qaldym. Jan dýniyem әlem tapyryq, qaydan esime kele qaldy eken, qorghasynday auyr oy ensemdi basyp, bereketim ketti. Jýregim shanshyp auyra bastady. Basym ainalyp bara jatyr. 

Dostarymnyn  tasyghan kónilderine suyq su qúighanday bolmayyn dedim de  dalagha seyildep keleyin dep shyghyp ketti

...O, sýiikti balalyq shaq! Dostarym siyaqty mening de balalyq shaghymnyng mәngi úmytylmas jarqyn estelikteri az emes  qoy. Búl sezimdi jatyrqap otyrghanym  joq. Ol óz boyauyn joymaytyn mәngilik dýniyelerding biri emes pe?  Shirkin! Sol bir balausa balghyn shaqtar-ay! Qarasang kóz toymaytyn, sóileseng sózing tausylmaytyn,  tyndasang zerikpeytin, kýlseng kýle berging keletin, jýgirseng sharshamaytyn, ózindi-ózing júlyp jegen tynymsyz shaq,  qúlshynghan qúshtarlyq biylegen bir ghajayyp dәuren edi ghoy.

Biraq mening aitpaq bolghanym búl emes, sol bir qaytalanbas altyn dәurenimning móldir búlaghyn laylap, tynyshtyghyn búzghan, sәbiylik aq jýregime jeksúryn qara kólenkesin týsirgen ómir qatigezdigi edi.

Adam ómirin aghyp jatqan dariyagha teneymiz ghoy. Sonda kóbinese ómirding toqtausyz ótetinin, tez ótetin bayansyzdyghyn ghana eske alamyz. Al, men sol dariyanyzdy adam ómirining naghyz ózine – yaghny tuu, esey barysynda bastan keshirip, tirshilik soqpaqtaryna, ruhany jetilu barysyna úqsatar edim.

Sonau aspanmen astasqan zanghar shoqylar men qoynau-qolat tau salalarynyn  qaq tósin jaryp shyqqan túmsa qaynarlardy kórgenderiniz bar ma? Jerding qat-qabat tereng qoynauynan atoylap shyghyp jatqan sol qaynar myna jaryq dýniyege oinaq salyp biylep, sylqylday kýlip kelgendey sezilmeushi me edi? Alghashynda myna jat mekenge, beytanys ómir tynysyna jatyrqaghanday syghylysa yqtap, kenere boylap baryp, biz jýrer jol osy bolarsyng degendey eniske qaray enteley  jayrang qaghyp, shorshyp, shyqylyqtay kýle jónelmey me? Sonau zanghar shoqygha kýlimdey  kóterilgen  tang núry sonda maghan, besikke sýienip sәbiyining núr didaryna meyirlene qaraghan meyirban ananyng otty janary siyaqty bolyp sezilushi edi. Taudyng jibek samaly sol ananyng lebindey erke búlaqty aimalar edi.

Shirkin, osy bir jarasymdy әsemdik, shattyq kýlki jalghasa berse ghoy, qaydam. Mine, oghan ekinshi búlaq, ýshinshi, tórtinshi... taghy sansyz búlaqtar qosyldy. Laysang janbyr suy da, túnba qara su da qosylyp jatyr. Jaghada otyrghan el juynyp, kóng qoqyryn laqtyryp juyndy suyn da tógip jatyr. Áne it ekesh ty te sapsylap jatyr. Osy bәleni kórmeyin degendey keybir búlaqtar qorym qúmgha sinip joq bolyp ketipti.

Siz endi bir ainalghanda әlgi móldirlik pen әsemdikten, erke nazdy kýlki men asyr salghan oiynnan eshnәrse tappay dal bolasyz. Kókireging ashy zapyrannan qyj-qyj qaynap, jan azabyna týsesin. Kónilge bar medeu bolary bizding móldir búlaq osy bir úzyn sonar, qiyn-qystalang jolynda talay jәbir - japa kórse de tabighatyna bitken qaysarlyghymen júlqyna algha tarrtyp barady. Ol kemeldenip, tolysa berdi. Ol tirishilikke nәr berip ómirding  sәnin kirgizdi.

Al әlgi bir jәbir-japa shegip obyr-oppagha tap bolghan keybir baqytsyz búlaqtar jóninde aitar sóz basqa. Onyng ayanyshty taghdyryna egilip jylamaugha amalyng joq. Jaryq dýniyege sonshalyq qúshtarlyqpen, adal niyetpen kelgen móldir búlaqtyng pәk sezimine, kirshiksiz tazalyghyna, әsem shyrayyna qara kólenkesin týsirip, soryn qaynatqan onbaghandyqtargha laghnat aitasyn.

Apyr - au desenshi?! Sonau kýnәden pәk, sýtten aq balghyn kezinde anasynyng meyirban qúshaghynda jatqan әlgi «Ýsh tayaq» beyshara da baqytty bolghan shyghar. Shyn aitam, jany móldir taza, kýlkisi de sol erke búlaqtyng syldyrynday sýikimdi bolghan shyghar. Basqalar siyaqty búl jaryq dýniyege ol da jalanash keldi ghoy. Ony osylaysha jalbyr-júlbyr ton shalbar men moynyna qayyrshynyn  dorbalaryn asa, qolyna ýsh tayaq ústap beyshara bolyp tuyldy degenge kim senedi!?

Apam, ony qúday  әu dep jaratqanda, shyr etip jerge týskende mandayyna jazghan taghdyry dep sendirmekshi bolatyn meni. Joq, men oghan senbeymin, senbeytin sebebim bar. Qaneki, sen anau móldir  tau búlaghymen myna «Ýsh tayaqtyn»  balalyq shaghyn salystyryp kórshi deymin apama. Sonda, osy biz, kóringen ýiding esik, terezesin toryp, alaqanyn jayyp, jylamsyrap túratyn alasa boyly, bylshyqtanyp ketken jyltyraghan bitik kózdi, kýs-kýs qara betti beyshara shaldy kózaldyna keltire alasyng ba? Myna qyryq jamau, bit basqan aq ton shalbarmen, moynyna aiqúsh-úiqysh asqan on dorbany, óz atyn úmyttyryp «Ýsh tayaq» atandyrghan ana ýsh tal emen tayaqty ol keyingi uaqytta tapqyn shyghar dep daulasam.

Bizding ýige qayyr súray kelgen bir kezeginde men odan shyn atyn súrap qaldym. Tynysh otyrmay nem bar edi deshi. Beyshara. «Ýsh tayaqtyn» óni bir demde әlem tapyryq ózgerip, qaltyrap jan azapqa týsti. Terlep ketkendikten ýiding ishine kýlimsi iyis jayylyp ketti.

Sonau shynyrauda jyltyraghan әlsiz jaryqtay syghyrayghan bitik kózi jarq-júrq etip, kәdimgidey ot shashady. Men oghan shoshyna qaradym. Juylmay kýs-kýs bolyp ketken betting kirin aighyzday aqqan qasiret jasyn kórip qaldym. Túla boyym dirildep men de jylap jiberippin. Oi, toba-ay «Ýsh tayaq» qanday azaptan kýizelip otyr eken. Apam da jylap kóz jasyna ie bola almay otyr. Ýiding ishi kesh bolghanday qarauytyp barady. Álden uaqytta «Ýsh tayaq» sorlynyng anau biteygen kózi úshqyn ata jarq etti.

Taptym, taptym, Bayshegir, Bayshegir dep qoyghan atymdy. Ákem marqúmnyng ózi qoyghan deytin, sheshem, - dep enirep dauys sala jylamasy bar ma?

Mening sәby jýregime bireu qanjar súghyp alghanday shoshyndym. Sonda mening móldir búlaghyma,  әlde kim las su qúiyp jibergen eken... «Ýsh tayaqty» әreng toqtattyq. Ol kemsendey otyryp, apam әkelgen maydy may dorbasyna, qúrtty qúrt dorbasyna, talqandy talqan dorbasyna salyp aldy. Sadaqagha bergen әkemning eski jedesin dәl sol arada kiyip aldy da rahmet aityp, dalagha shyqty. Tayaqtaryn ynghaylap әldene qareketke dayyndala bastady.

Kóshede «Ýsh tayaqtyn» shyghuyn kýtip itterin ústap túrghan kóp bala alaqaylap,  shulap qoya berdi.  Itter tús-tústan arsalandap tap berdi. Búl auyl balalarynyng qashanghy әdeti. Men de onyng juan ortasynda qyzyltanau bolyp jýrushi edim. Eger qaysymyzdyng iytimiz ójettik kórsetip «Ýsh tayaqqa» jaqyn barsa, tipti bir jerin tistep alsa, ne laqtyrghan nәrsemiz oghan tiyse tóbemiz kókke jetkendey quanushy edik.

Oy, balalyq-ay desenshi, bireuding azabynan kýlki izdegen netken aqymaqtyq edi. Arsylday jýgirgen kóp itke qarsy qayrat jasap ýsh tayaghyn kezek sermey laqtyryp, bir tayaghynyng qorghauynda ekinshi tayaghyn alyp, taghy shabuylday jantalasqan albyr-júlbyr sol sorly shaldy kózaldyma keltirsem, qashan da kónilim búzylyp jylaghym keledi. Óz úyatymnan ózim órtenip otyramyn.

«Mysyqqa oiyn kerek, tyshqangha ólim kerek». Beyshara «Ýsh tayaqtyn» ajaly osy itterden bolar-au dep jýrushi edim...

Oy, taghdyr-ay, desenshi! Jer basyp jýrseng búl ghúmyrynda estimeytin súmdyghyn, kórmeytin qúbyjyghyng bolmaydy eken ghoy. Sorly  «Ýsh tayaqtyn» ajaly sol itterden bolghany-aq jón edi. Tym bolmasa óligin el bolyp arulap qoyar ma edi, әlde..

1961 jyldyng kóktemi bolatyn. Ol kóz kórip, qúlaq estimegen apatty jút jyly edi. Mal qyrylyp, say-sala aq búghan deyin jonqagha tolghan. Adam ashtan, aurudan qyrqay ólip jatqan kezi. Tiriler tirligin qylyp, ólgen maldyng jemtigin jinap, qardyng astynda qalghan kartop, sәbiz qaldyqtaryn qazyp jantalasty. Kóp adam sol ýsigen kartop pen jemtik jegennen kónektey bolyp isip ólip jatyr.

Osy kezde bizding elge ishki Qytaydan ashyqqan san myndaghan qytaylardy mashinalap, arbalap, kýndiz-týni әkelip, tógip jatty. Ózi ashyghyp túralap otyrghan el odan әri sorlady. Ashtyq kisige ne istetpeydi.  Jana kelgen ýisiz, kýisiz, bir týiir astyqsyz qytay bosqyndary jergilikti halyqtyng ayaqtaghy astaryn tartyp jep kete bastady. Qoradaghy biren-saran malyn, tauyq, ýirekterin tartyp, itterge deyin úrlap jatty

Kýnderding birinde kópten kórinbey ketken «Ýsh tayaq» bizding ýige kelip qayyr súrady. Apam bayghús oghan bir uys talqannan artyq eshnәrse bere almady. Sodan eki-ýsh kýn ótkende, el ýrpiyisip, dýrlige qaldy. Ýlkender arasynda qybyr-sybyr kóbeyip ketti. Bizdi dalagha shygharmaytyn boldy. Jaman sóz jata ma? Onyng jayyn biz de estip qaldyq.

«Ýsh tayaqty» óltirip ketipti, joq qytaylar jep qoyypty. Qamys lashyghynyng búryshynda bir siraghy shyghyp jatqanyn kórgender bar desedi.

Ay, balalyq-ay! Eki, ýsh bala ýlkenderdi kóz jazdyryp qystaqtyng eng shetindegi búzylghan kóne tamgha  jastay jabylghan qamys lashyqqa jettik. Oi, súmdyq-ay, desenshi, shyqqyr kózim qaydan kóre qalyp edi. Túla boyym dir etip qalshyldap kettim. Allalap keyin shegine berippin. Áldenege  shalynysyp úmar-júmar jyghyldyq, jan talasyp ornymyzdan túra sala, jylap qasha jóneldik. Ayaqtarynyng tyrnaqtary ósip ketken, kýs-kýs qara tabany qangha boyalghan bir siraq qamys lashyqtyng batys jaq búryshynda kókke qarap sereyip túr.

Sorly shaldy 60 jyl azuly ittermen, tentek balalardyng jәbirinen, ómir tauqymetinen arashalap kelgen әlgi ýsh tayaq synyp kýrkede shashylyp jatyr. Mening bala jýregime óshpestey qarghys tanbasy basyldy. Kókiregim qiyanatty qylmystan  jauyz adamqorlyqtan qars aiyrylarday  ah úramyn.

Mening móldir búlaghym adam qanymen bylghandy. Qyp qyzyl qan, adam qany. Jazyqsyz, qorghansyzdar qany! O, adamdar, jiyirken myna jauyzdyqtan. Qarghys ait,  myna qorqaulyqqa! Laghnat oqy myna adamdy adam jeuge mәjbýr etken jeksúryn qoghamgha!

Ey, keshe ghana qytaygha úran bolghan  Lushni aruaghy, kóter basyndy! Bayaghy óktem dausynmen, taghy bir ret: «Balalardy qútqaryndar, adamdardy qútqaryndar» dep jar sal kýlli әlemge.

***

...Men qiyal jeteginde, sendelgen kýii  dalada jýre berippin, denem saudyrap, basym zyrqyldap auyra bastady. Týn qaranghysy qonlana týskendey, tónirek  týnerip túr.

Kóz aldymnan «Ýsh tayaq» beynesi ketpey qoydy. Jylamsyrap shaghym aityp túrghanday, menen әldebir qayyrym, shapaghat kýtetindey.

Qamys lashyq... Kókke qarap sereyip túrghan qandy borbay... Synyqtary shashylyp jatqan «Ýsh tayaq»...

E, uaqyt óter! Ómir de janarar! Qanmen bylghanghan móldir búlaqtar da túnyr әli-aq!

Biraq, mening sәby  jýregime óshpestey qarghys tanbasyn basyp qaldyrghan «Ýsh tayaq» hikayasy, sira da, úmytylmas!

     Sony.

Álimghazy Dәulethan  

Abai.kz