Árbir últtyng qalyptasu tarihy jәne basqalardan ózgeshelikteri bar. Últtyng joyylyp ketpeui ýshin ol ózgeshelikterdi saqtay bilu kerek. Áueli últtyq kodtyng ózin anyqtap alayyq.

Últtyq kod degenimiz ne?

Últtyq kod degenimiz – әrbir últtyng basqalardan aiyrmashylyghyn kórsetetin erekshe qasiyetteri, ishki jәne syrtqy kórinisteri jәne solardyng payda bolu faktorlary. Últtyq kod әrbir últtyng ereksheligin ashyp, onyng syr-sipatyn týsinuge mýmkindik beredi. Búl sipatqa últtyng әdet-ghúrpy, salt-dәstýri, tili, dini, dili, moralidyk-etikalyq normalary tәrizdi ózindik erekshelikteri jatady.

Abay «Eki týrli nәrse ghoy syr men symbat» deyd». Álemdegi barlyq qúbylystyng materialdyq jәne ruhany bolmysy bolady. Árbir últtyng da osynday eki bolmysy bar.   Onyng materialdyq bolmysy – syrtqy symbaty, últtyq kody.  Últtyq kod – últty basqalardan ereksheleytin syrtqy sipaty ghana. Últtyng ruhany bolmysy – onyng ishki syry. Ishki syry – adamnyng ar-namys, úyat, әdilettilik, sana-sezim, meyirimdilik tәrizdi adamy qasiyetteri. Ruhany bolmys barlyq últtarda birdey, ortaq qasiyetter bolyp tabylady. Sondyqtan, barlyq últtardyng kodtarynyng ishki syry bir, býkil adamzatqa ortaq. Últtyng ishki syry ózgermeytin jәne barshagha ortaq ruhany qúndylyq bolsa, al onyng syrtqy symbaty ýnemi ózgeriste jәne jeke últqa ghana tәn. Últtyq kodtyng syrtqy symbaty onyng ishki syryn qalyptastyryp, saqtaugha mýmkindik beredi. Osylay, últtyq salt-dәstýrdi saqtau, qazaqtyng búrynghy qonaqjaylyq, mәrttilik, meyirimdilik, ar-úyat tәrizdi ruhany qasiyetterin saqtaydy. Sonymen birge, últtyq kodtyng ishki syry da onyng syrtqy symbatyna әser etip, ózgeriske týsirip otyrady. Mysaly, kóshpeli qazaq halqynyng әdet-ghúrpy Kenes Odaghynda qatty ózgeriske týsti. Sebebi, jana kommunistik iydeologiya adamnyng oi-óris, oilau qabiletin ózgertip jiberdi. Ádet-ghúrpy ózgeriske týskende últtar ózderining erekshelikterin joghaltyp, basqa últtarmen aralasady, tipti múnday sintezden jana últ payda boluy da mýmkin. Biraq onyng ishki mәni – ruhany bolmysy – bir arnagha qúiylyp býkil adamzattyng ruhany bolmysyn qúraydy. Býkil adamzat qúndylyqtary osylay qúralady. Mysaly, Kenes dәuirinde keybir Sibir halyqtary joyylyp ketti, ne bolmasa qazir joyylu barysynda. Alty jýz jylgha sozylghan Osman imperiyasynyng kóptegen halyqtary bir-birimen aralasyp, qazirgi Týrkiya memleketi payda boldy. Al búl imperiyanyng negizin salghan Orta Aziyadan shyqqan týrki taypalary tarihta ýlken oryn alghanymen, ózderi tolyq ózgeriske týsip býgingi Týrkiya halqyn qúrap otyr. Qazirgi týrikterde ózderining ata-babalary bolyp tabylatyn Orta Aziya halyqtaryna úqsamaytyn aiyrmashylyqtar bar.

Sonymen, býkil tabighattyng әr bóligining ishki mәni men syrtqy kórinisi bar. Búlar әr kórinisting ruhany jәne zattyq bolmysyn qúrap, olardyng túlghalyq qasiyetterin kórsetedi. Árbir túlgha ózin sezinuge úmtylady. Ózin «ózim» dep sezinu – túlghalyq qasiyet. Búl – Ego. Túlghalyq qasiyet jannan shyghady. Jan mәngilikti jәne túlgha. Ruhany qasiyet mәngilikti bolghandyqtan, әrbir túlgha ózining «ózimin» mәngilikti saqtaugha úmtylady. Osylay әrbir túlgha ózin saqtau ýshin kýreske týsedi. Býkil әlem – týrli túlghalardyng kýres maydany. Adamzat qoghamyndaghy týrli qaqtyghystardyng tolastamauy da osy sebepten. Búl qaqtyghystar jandy oyatyp, ózin-ózi tanugha mýkindik beredi jәne  órkeniyetting negizgi qozghaushy kýshi bolyp tabylady. Sebebi, bәsekeleste, kýreste jan fәny әlemning bylghanyshynan arylyp, tazarady.

Últ ta tabighattyng bir bóligi, sondyqtan onyng da túlghalyq qasiyeti bar. Ol da basqa últtardyng arasynda ózin-ózi saqtau ýshin ýnemi kýreste. Ómir ýshin kýres – tabighy zandylyq. Búl kýreste onyng qúraly – últtyq kod. Kimning últtyq kody myqty bolsa – sol jenedi, ne bolmasa ózin saqtay alady. Tarih sahnasynan joyylyp ketken halyqtar ózderining últtyq bolmysyn saqtaugha úmtylmaghan. Olardyng últtyq kody jetilmey, әlsiregen. Últtyq kod әlsiregende últtyng saqtaluyna ýlken qauyp tónip, joyylyp ketse, al ony jaqsy saqtaghan halyqtargha onday qauyp joq. Búghan jaqsy mysal – evrey, ne bolmasa sheshen tәrizdi Kavkaz halyqtary. Olar – san jaghynan az bolsa da basqa halyqtardyng arasynda kóp ghasyrlar boyy ózderining ózindigin saqtaghandar. Sebebi, búl halyqtar ózderining últtyq salt-dәstýr, әdet-ghúryp, din, dil, til tәrizdi basqa da últtyq kodyn ózgertpey, qatang ústanady. Qazaq halqy tarih sahynasynan joyylyp ketpes ýshin biz de óz últtyq kodymyzdy dúrys týsinip, saqtaugha úmtyluymyz kerek.

Últtyq kodty dúrys qoldana biluding ýsh manyzy baryn aita ketuge bolady.

Birinshisi, qazirgi týrli últtar qatar ómir sýrip, ortaq bir memleket qúryp jatqan zamanda elde birlik, qoghamda tynyshtyq, beybit ómir kerek. Ol ýshin әrbir últ ókili basqa últtardyng әdet-ghúrpyn qadirlep, qúrmetpen qabyldauy shart. Últtardyng birin-biri jaqsy bilip, dúrys qarym-qatynas jasauy – olardyng arasyndaghy ózara týsinis, syilastyq kepili. Múnday jaghdayda últtyq kod әrbir últtyng qorghanu qúraly ghana emes, últaralyq týsinis qúralyna ainalady. Kóp últty memlekette beybitshilik sharty osy deuge bolady. Árbir últ ókili basqa últtardyng әdet-ghúrpyn jaqsy bilip, oghan qúrmetpen qaraytyn bolsa, últaralyq kelispeushilik bolmaydy. Últaralyq yntymaq sharty – әrbir últ ókilining óz últynyng últtyq kodyn qorghay otyryp, basqa últtardyng әdet-ghúrpyn qadirley biluinde.

Ekinshisi, últtyq kod qazirgi kezde qoldanylyp jýrgen qúlypty ashatyn qúpiya kilt (kod) tәrizdi. Basqa últ ókilderi qúlypty ashqanday osy kodty bilip, dúrys paydalana alsa, onda olar qanday halyqtyng bolsa da niyet-kónilin ashyp, senim qúshaghyna erkin enip, tolyq sinisip kete alady. Qazaqqa túrmysqa shyqqan kóptegen basqa últtyng qyzdary osylay qazaq tilin ýirenip, dinin qabyldap, salt-dәstýrin erkin mengerui arqyly qazaqpen birigip, sinip ketti. Mysaly, HVII ghasyrdaghy Qazaq handyghyn nyghaytugha ýlken ýles qosqan qazaqtyng alghashqy bas piri әulie Mýsirәli jonghardyng qontayshysy Ghalden Serenning sýiikti kenjesi Mariyamgha sayasy maqsatpen ýilengen. Mýsirәlige kelgen song Mariyam ózining júbayylyq tabighy mindetin oryndap, músylmandyqty tolyq qabyldap, qazaq arasyna siniskeni sonsha, erining eng sýiikti júbayyna ainalady. Olardan qazaq pirlerining biri әulie Qosym tuyp, halyq ómirine ózining ýlken ruhany әserin bergen /19/. Qay zamanda bolsa da osynday mysaldardy kóptep tabugha bolady. Últtyq kodty dúrys paydalanudyng týrli últtan qúralghan otbasy ýshin osynday manyzy bar.

Onday adamdar – qazaq halqynyng últtyq kodyn qabyldap, anasynyng qúshaghyna engendey, halyqpen birigip ketkender. Al sinise almaghandar – últtyq kodty mengermegen, ne bolmasa mengergisi kelmegender. Qazirgi kezde Qazaqstanda tuyp-ósip әli kýnge deyin qazaq tilinde eki auyz sóz qúrastyra almay, qogham tynyshtyghyn búzyp jýrgen adamdar osylardyng qataryna jatady.

Ýshinshisi, últtyq kodty qorghay bilu – әrbir últtyng ózindik ereksheligin qorghap, keleshekte últtyng joyyluyna jol bermeydi. Býgingi kýnderi barlyghy kerisinshe. Kóshpeli dәuir bergen er minezden airyldyq. Túrmys jaghdayy ózgergendikten, qazaqtyng ejelgi salt-dәstýri, oi-órisi ózgerdi. Tipti ana tilimizdi qorghaudyng ózi qiyndap ketti. Nәtiyjesinde otbasynyng kýireui, tughan-tuystyn, әke men balanyng arasyndaghy qayshylyqtar ushyqty. Ádilettilik ayaqqa basylyp, adamnyng ruhany tozghany sonshalyqty, tipti jaqsy men jamannyng arasyn aiyra almaytyn halge jettik. Osynyng barlyghy últtyq kodymyzdy saqtay almaghanymyzdyng kórinisteri.

Ejelgi qazaqta últtyq kod kóshpendi ómirmen qalyptasyp, salt-dәstýrmen qatang saqtalyp otyrghan. Múnday ómir tabighatpen ýilesimdi bolghandyqtan, últtyq kodty saqtau qiyn bolmady. Tabighattyng ózi últtyq kodty saqtaugha mәjbýrlep otyrdy. Qazaqtyng últtyq әdet-ghúrypy boyynsha otbasynyng әrbir mýshesi óz ornyn, kimmen qalay qarym-qatynas jasau kerektigin, otbasyndaghy mindetin jaqsy bilip, ony mýltiksiz oryndap otyrghan. Mysaly, kelindi – kelin bala, kýieudi – kýieu bala dep ózderining tughan balalarynday qabyldap, qúrmettegen. Áyeli júbayynyng atyn atamaytyn. Jana týsken kelin otbasyndaghy balalargha botam, kýnim, aiym tәrizdi ózining oi-qiyaly jetkenshe kórkem esimder berip, erkeletken. Soghan oray, jana týsken kelindi de otbasynyng ýlken-kishisi týgeldey quanysh-meyirmen qabyldap, jaqyn tartqan. «Qyzym saghan aitam, kelinim sen tynda» dep kelindi týsken jerinde ene tәrbiyelegen. Osylay әiel adam otbasynda tútastyqty saqtaytyn negizgi quatqa ainalghan.

Osy arada aita ketetin manyzdy jaghdaydyng biri – býgingi otbasynyng kýireu sebebi. Ol sebep – әiel men erkekting tendigin dúrys týsinbeuden shyghady. Olardyng jandary ten. Biraq tәnderi teng emes ekeni belgili. Sondyqtan otbasynda olardyng mindetteri әrtýrli. Últtyq kodtyng ózgeruine baylanysty búl mindetter bir-birimen shatasyp, ómirdi beybereket etip otyr. Otbasynyng negizgi maqsaty úmytylyp, adam tәn qúmaryna berilgendikten, otbasynyng ruhany mindeti úmytyldy. Ol mindet – tәn qúmary men jan qúmaryna jaghday jasap, adamdy ruhany jetildirip, úrpaq qamy ýshin ómir sýru. Otbasynyng basqa mindeti joq. Biraq tehnokratiyalyq órkeniyet әlem boyynsha búl mindetti úmyttyryp, genderlik sayasatty tudyrdy.

Qoghamda últtyq kod qatang saqtalghanda, býgingidey otbasynyng kýireui, tughan-tuystyng arasyndaghy janjal tәrizdi kelensiz sәtter bolmaydy. Últtyq kod qazaqtyng ruhany bolmysyn múqiyat saqtap, onyng qúldyrauyna jol bermegen. Osylay qay zaman bolsa da qazaqtyng «myng ólip, myng tirilgen» kezinde onyng tarih sahnasynan joghalyp ketpey, ózindik bolmysyn saqtaugha últtyq kod mýmkindik berdi.

Dosym Omarov,

filosov-ghalym

Abai.kz