(«1718» - qúldyq tanbasy)

         Qúrmetti әleumet!

         Osynday bir sәtterde, tilekke tilek qosylghan, quanyshqa quanysh qosylghan qalyng bir júrtty kórgende «El bolyp qana qoyghamyz joq, es jidyq!» dep oilaymyn.

         Eline túrman bolghan, júrtyna qúrban bolghan keshegi erlerding aruaghyn asqaqtatyp, býgingi el joqshysy bola alatyn kózi tiri azamattardyng tilegin birge tilesudi dәstýrge ainaldyryp kele jatqandaymyz.

         Áytpese, bir-birimizdi kóre jýrip, kórmegensuden, bile jýrip bilmegensuden, er baghyn da, el baghyn da talay-talay baylap tastaghan tústarymyz az ba edi?!

         «Alashtyng birikse, almaytyn qamaly joq, birikpese, qúl boludan basqa amaly joq» degen eken Mirjaqyp Dulatov.

 («1718» - qúldyq tanbasy)

         Qúrmetti әleumet!

         Osynday bir sәtterde, tilekke tilek qosylghan, quanyshqa quanysh qosylghan qalyng bir júrtty kórgende «El bolyp qana qoyghamyz joq, es jidyq!» dep oilaymyn.

         Eline túrman bolghan, júrtyna qúrban bolghan keshegi erlerding aruaghyn asqaqtatyp, býgingi el joqshysy bola alatyn kózi tiri azamattardyng tilegin birge tilesudi dәstýrge ainaldyryp kele jatqandaymyz.

         Áytpese, bir-birimizdi kóre jýrip, kórmegensuden, bile jýrip bilmegensuden, er baghyn da, el baghyn da talay-talay baylap tastaghan tústarymyz az ba edi?!

         «Alashtyng birikse, almaytyn qamaly joq, birikpese, qúl boludan basqa amaly joq» degen eken Mirjaqyp Dulatov.

         Ghylym bolsyn, bilim bolsyn, ensemizdi endi kóterip, etek-jenimizdi endi-endi jiyp, ayaq-qolymyz endi-endi keniytin tústa, oqshau qamdy qoyyp, ortaq qamnyng jolynda ónegeli is kórsetuding ornyna, әuelden astaugha talasyp ýirengendikten, kólge japsang da kiymelesip,  bir-birine su ishkizbeytin shólding jylqysynday joqtan ózgege kirjindesip, bir birimizge tis kórsetuge tyryssaq, qas masqara sonda bolar edi!

         Býgin mynau úlystyng úly kýni Semeydey baytaghymyzda «Altay –  týrki әlemining altyn besigi» atty úly jiynda bas qosyp otyrghanymyz qanday jaqsy, aghayyn!

         Milliardttaghan jyldarmen ólshenetin gharysh tarihynda, milliondaghan jyldarmen ólshenetin tirshilik tarihy men adamzat tarihynda «últ», «memleket» deytin úghymdardyng shyqqany keshe ghana edi.

         Soghan qaramastan, bodandyqtyng qamyty san ghasyr moynyn qajaghan qazaq halqy ýshin «últ, memleket» degen úghymdar ansaghan armany, tәniridey kiyelisi edi.  Úly Týrik Qaghanatynan bastalghan memlekettigimiz myng jylda myng ólip, myng tirildi.

         Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng 21 mausym, 2007 jylghy Jarlyghymen Shyghys Qazaqstan oblysynyng Semipalatinsk qalasy Semey qalasy bolyp qayta atalghandyghy – UAQYTTYNG ótken tarihtyng ózine týzetu engizetin ghajayyp qúdireti bar ekenin bildirse kerek.

         Semey – bizding elimizding arghy-bergi tarihyndaghy  taghdyry erekshe, danqy zor qala. Onyng ótkenine kóz salsaq, ghúndar men kóne týrki zamanyn bylay qoyghanda, orta ghasyrlardyng ózinde Semey kenitti qonys ekenin angharamyz. Ol Qimaq-Qypshaq memleketining 16 qalasynyng ishindegi Astanalyq mәrtebesine ie eldi meken.

         Sondyqtan alashyna «Semey» atyn qaytarghan Elbasyna myng alghys!

         Men ghalym emespin, biraq osy qalada túrghanyma toghyz jyl boldy. Alghashqy ýsh jylda jetimdikting kýiin keshtim. «Múrty edireygen, kózәinegi shaqyrayghan osy kim edi?» degen súraq aldymnan shyqty da túrdy. Býgin «Mening Semeyim, mening qalam!» deytin dәrejege jetsem, jana jettim. Sondyqtan búl qalanyng ótkeni men býginine, taghdyryna bey-jay qaray almaytyn jaghdaydamyn!

         Tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jyldyng jýzi boldy. Mening ókinetinim,   kóne shahar Semeyding tórt jaghynan kelip kirseniz de osy «1718» degen qasyret belgisi jarqyrap aldynyzdan shyghady. Jәne kerilgen qoy terisine jasalghan qalanyng gerbi! Onda kәdimgi jeti ghimarat, «jeti palatanyz» jeti «palatkagha» ainalyp, jeti shatyr bolyp kete barghan! Býgingi «Qazaqstan-Semey» telearnasynda «Jeti shatyr» habary әli mәrtebesinen týspey túr.

         Men aldymen, sózim dәleldi bolu ýshin, osy qalada túryp, qalanyng tarihymen kópten shúghyldanyp jýrgen, ólkemizding ortanqolday ghalymdary, tarih ghylymdarynyng kandidattary Amantay Isiyn, Múhtarbek Kәrimov, Erlan Saylaubay, filosofiya ghylymynyng kandidaty Asan Omarov jәne basqa tanymal ziyalylar qol qoyghan «Semey qalasynyng jasy turaly tújyrymdama» dep atalatyn tarihy qújattan úzaq ýzindi keltiremin. Onda bylay degen: «Respublikalyq «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng eng ýzdik jetistikteri arheologiya jәne tarih salalaryna keletini ayan. Sonyng bir nәtiyjesi --  Saryarqa tósinde búryn qalalar bolmaghan- mys degen kózqaras songhy jyldary týbegeyli ózgerip otyr. Bir ghana mysal alsaq, Elordanyng dәl irgesinen Bozaq degen qalashyqtyng orny ashylyp, ghalymdar onyng IH-HI ghasyrlarda boy kótergenin anyqtady.

         Al osy kezende Ertisting úzyna boyynda Qimaq konfederasiyasynyng on alty qalashyghy bolghany tarihshy qauymgha búrynnan jaqsy mәlim jay edi. Mine, sonyng biri Pavlodar men Shyghys Qazaqstan Oblystarynyng mejesi «Semiyar» selosynyng manynan tabylyp, arheolog ghalymdardy eleng etkizdi. Qazirgi kýni kóne kentting ornynda ýlken qazba júmystary jýrgizilip, jer qoynauynan kóptegen qúndy aighaqtar alynuda.

         Endigi sóz arqauy – Qypshaq-Qimaq qaghanatynyng bas ordasyna keleyik. Onyng qazirgi Semey qalasynyng ornynda ornalasqany turaly boljamdy jergilikti ólketanushylar men tarihshy ghalymdar 1988jyldan beride baspasóz betinde aityp, jaza bastady. Óitkeni, osyghan siltenetin arheologiyalyq eskertkishter de, jazba maghlúmattar da jetkilikti boldy. Búltartpaytyn dәlel retinde әigili kóne qúrylys – «jeti meshit» jayly estip, on segizinshi ghasyrda Sank-Peterburgten orta Ertis jaghasyndaghy orys bekinisine arnayy kelgen Miller jәne Pallas syndy ataqty ghalymdar aitqan derekterdi erekshe atau qajet. Sonday-aq, Tәmim ibn Bәkirdin, Ál-Idrisy men Gardziniyding mәlimetteri orta ghasyrlarda Semey ornynda ýlken sauda qalasy túrghany – tirekti túghyrymyz. Mәselen, Ál-Idrisiyding HI ghasyrda syzylghan kartasy eski shahardyng Úly Jibek joly boyynda, toghyz joldyng torabynda ornalasqanyn dәleldeydi.

         Birden aitayyq, janaghyday derek-dәiekter, janalyq emes, bәri de ghylymy ainalymda búrynnan bar. Mysaly, «Qazaq SSR tarihy» kitabynyng I tomynyng 395-betinde jana atalghan arab geografy Ál-Idrisiyding enbeginen: «Qimaq astanasy – temir qaqpaly qorghandarmen berik qorshalghan,  ishinde bazarlary, ghibadathanalary bar iri qala» degen maghlúmat keltirilgen.

         Al kóne shahardyng bolghanyn Qazaq Sovet ensiklopediyasynyng «Semey» (10 tom, 114-bet) jәne «Qimaq qaghanaty» (6-tom, 557-bet) dep atalatyn kólemdi maqalalarynda keltirilgen mol maghlúmattar tolyqtay tanyta alady. Búl, әsirese, búltartpastay dәleldengen jayyt» delingen.

         «Semey qalasynyng jasy turaly tújyrymdama» osydan attay alty jyl búryn ghalymdar men ziyaly qauym ókilderining talqylauynan ótip, qoldary qoyylghan edi. Odan beri Semey qalasynyng songhy eki әkimining aldyna kirgizildi...

         Men endi semeylik ghalym Asan Omarovtyng «Qazaqiya» dep atalatyn kitabyndaghy  «Semey qalasy tarihynyng hronikasy» (Manyzdy datalar) degen bóliginen taghy da ýzindi keltireyin dep otyrmyn. Sebebi búl manyzdy datalar «tújyrymdamadaghy» Semeyding jasyna qatysty kezenderdi naqtylay týsedi.

         Sonymen hronika:

         840-940 jj. Kóne Semey shahary Qimaqiya memleketining astanasy. Osy ghasyrda Ertisting ong jaghalauynda Qimaq Odaghyna kirgen taypa sanyna sәikes jeti tas meshit boy kóteredi.

         H ghasyrda kóptegen arab sayahatshylary, al, HIII ghasyrda italiyan jihangeri Plano Karpiny Orta Ertis shaharyna at basyn tireydi. Qala turaly jazba derekterin qaldyrady.

         1368 jyly ózining qalyng әskerimen Búqara, Samarqanttan shyghyp, qazaq saharasyn qiyp ótip, Orta Ertis boyyna at basyn tiregen Aqsaq Temir qúlap jatqan jeti tas meshitti qayta qalpyna keltirgen dep joramaldanady.

         1616 jyldyn 25 sәuirinde orys patshpsy Mihaildyng Gramotasynda «Ertis boyynda tas meshitter bar, olardy tekseru kerek» dep kórsetiledi. Búl qújat – Gramotany orys ghalymy  G. Miller Tumeni arhiyvinen tauyp alyp, ghylymy ainalymgha engizdi.

         1653 jyly Qytaydaghy orys elshisi F. N. Baykov Ertis jaghalauyndaghy iri qúrylys – «Jeti tas meshitti saldyrghan búharalyqtar eken» dep resmy oryndargha raport joldaydy. (QSE. 10-tom, 114-bet)

         1660–1758 jj. Kóne sauda qalasy ornyna Jonghar memleketining qalasy ornyqty. Qala Tarhan Dorjy degen dinbasy atymen  Dorjynkit (nemese Dorjynkent) dep ataldy. Qalmaqtar budda dinining  lamaizm degen baghytyn ústanghan.

         1670 jyldary Jeti meshit Dorjy prәdardyng basshylyghymen kýrdeli jóndeuden ótip, budda monastyrlerining keypine endi. Búl turaly 17-ghasyrdyng ekinshi jartysynda ómir sýrgen arheolog-zertteushi N. Abramov derek qaldyrdy.

         Endi, osy jerde sәl sheginis jasayyq. «E, bәse, Semey -- qalmaqtyng qalasy eken ghoy!» deytinder osy jerden bas kóteredi. Bolsa, qaytedi! Qalmaq ta kiyiz tuyrlyqty, aghash keregeli kóshpendiler. Týp atasyn qusang – ol da týrki, tóskeyde – maly, tósekte – jany qosylghan ejellden tuys el. Eki eldi aiyryp, óshpendilikting otyna may qúiyp, bir-birine aidap salghan Orys-Qytay imperiyalary. Áytpese qalmaq halqy Qazaq Ordasynyng qúramynda túrghan kezendi de biz jaqsy bilemiz. Oghan dәlel, 1595 jyly Oraz-Múhamet Ondan Súltan men ataqty tarihshy Qadyrghaly Qosymúly Jalayyry orystardyng qolyna týsip, Moskvagha aidalyp barghanda, sondaghy Qazaq Ordasynyng Elshiligi Oraz-Múhametke hat tapsyrady. Onda «Aghanyz Tәuekel – Qazaq Ordasynyng biyleushisi, ininiz Shah-Múhamet Qalmaq Ordasynyn  biyleushisi» delingen. Búl hat kýni býginge deyin Mәskeuding Ortalyq arhiyvinde saqtauly. Yaghni, Qalmaq Ordasy Qazaq handyghynyng qúramynda Ensegey Boyly Er Esim zamanynan birge bolyp, janaghy Oraz-Múhamet oqighasynan qyryq jyl ótkende, yaghni, 1635 jyly Emil ózeni boyyndaghy Emil qalasynda Orys sayasatynyng yqpalymen qalmaqtektiler bas qosqan qúryltayynda «Jonghar» imperiyasyn jariyalaydy! Sondyqtan, Qytaydaghy orys elshisi Fedor Baykov Dorjnkent qalasynda óz ýiinde jýrgendey tayrandap jýr. Al, «Osy qaladaghy jeti tas meshitti Búqaralyqtar saldyrghan eken» dese, Dorjyn pipadardyng shyndyqqa qiyanat jasamaghan izgiligining arqasy dep úghu kerek.

         Endi Semey tarihy ýshin «asa manyzdy» datagha kelemiz, Ol—1718! Ghalym Asan  Omardyng «Qazaqiya» kitabynda :

         1718 jyly Kóne Semeyden 10 shaqyrym tómen, ong jaghalauda Petr Birinshi patshanyng jarlyghy boyynsha әskery qamal – «Semipalat»-tyng irgetasy qalandy, -- delingen. Búdan basqa «bәlenshebay data», Asan Omarov  búny qatardaghy etip jaza salghan, biraq Semey ýite almay otyr. Asannyng tizimin ary qaray biz jalghastyramyz:

         ... 1995 jylghy 7 tamyzda Semeyde Úly Abaydyng 150 jyldyq toyy YuNESKO nyng tuy astynda bastaldy.

         2007 jyldyn 21mausymynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarlyghymen Shyghys Qazaqstan oblysynyng Semipalatinsk qalasy Semey qalasy bolyp ataldy.

         Biraq bizding datalarymyz da Semey ýshin onsha mәndi bolmay túr...

         Áriyne, búnday belgili datalar Semey qalasynyng ghúmyrynda jýzdep sanalady. Biraq, qalayda «1718» degen data basqalardan bóle-jara alynyp, erekshe aishyqtalady. Ol birinshi Petrden búryn bastalghan orys patshalarynyng otarshyldyq sayasatyn jalghastyrushy Sovetter Odaghy ýshin asa manyzdy edi!

         1718 jyly Birinshi Petrdyng әmirimen býgingi «Staraya kreposti» auylynyng ornyna kelip týsken orys әskeri «nan-túz» alyp kelgen joq, zenbiregin zirkildete sýiretip, myltyghyn kezep, qylyshyn jarqyldatyp, qaharyn shashyp kelgen! Jәne ony «orys-qazaq» dostyghy dep mәimónkeletudin  de keregi joq, jaulaushynyng aty jaulaushy!

         Osy bekinis  alpys jyl ótkende týgi qalmay órtenip ketip, garnizon 1778 jyly kóne shahar Semeyge kelip kiredi.

         «Semey» degen sóz kýni býginge deyin kóbine «Semipalatinskynyn» qazaqshalanghan transkripsiyasy retinde týsindirilip keledi. (Usti-Kamenogorskini Óskemen degen siyaqty)

         Al, Shynghys qaghan Orta Ertiske kelgen on ýshinshi ghasyrdyng alghashqy shiyreginde búl shahar ertisting boyynda ensesi biyik jeti ghibadathanasy bar qaynaghan sauda ortalyghy dep biluimiz kerek. Shynghys qaghannyng qúrmetine «Naymankýre» «Shynghystau» atansa, sol kezde Semeytau bar. Qaladan bar-joghy 50 shaqyrym jerde túrghan taudyng atauyn qalagha jaqyndastyrghymyz kelmeytini ókinishti-aq. Qaysybir týrki dýniyesin zertteushilerding sózine qaraghanda «semey» sózi kóne týrki tilinde «ghibadat etetin, qúlshylyq úratyn meken» degendi bildirse kerek.

         Al, logikalyq oilau jýiesine salyp terbetsek, Shynghys qaghannyng ataqty «Otyrar kerueni» jer týbindegi Qaraqorymnan emes, osy Semeyden attanghanyn boljau qiyn emes siyaqty.

         Qazirgi uaqytta «2018 jyly Semey qalasynyng 300 jyldyghyn toylaymyz!»  dep, baspasózde de, teledidarda da jalaulatyp jýrgender az emes. Bilmegen u ishedi degen. Sonyng kópshiligi óz qandastarymyz! «Kóshpendilerde qala da bolmaghan, mәdeniyet te bolmaghan, boluy da mýmkin emes!» deytin evrosentristerdi alystan izdep keregi de joq, olar bizding ainalamyzda tolyp jýr. Olardyng «tarihshy» degen jogharghy bilimderi jәne tabaqtay-tabaqtay diplomdary da bar. Biraq olar KPSS tarihyn ghana biledi! Al Qayym Múhamethanov KPSS tarihyn «banditterding tarihy» deytin. Sóitsek olar «qyzyl terror» degendi memlekettik jýiege engizgen keremetter eken ghoy! Qazir terrorizmmen býkil әlem kýresude!

         Birdi aityp, birge ketpeyik. Mysaly, sekseninshi jyldarda «Vernyy bekinisining irgetasy qalanghan kýn» dep Almaty qalasynyng 250 jyldyghyn toylau mәselesi kóterilgen bolatyn. Búghan qazaq ziyalylary qarsy túryp qana qoymay, Almatynyng kóne qala ekenin dәleldep shyqty. Abyroy bolghanda sol kezde qala ishinde jýrgizilip jatqan arheologiyalyq qazba júmystary kezinde bizding zamanymyzdan ýsh myng jyl búryn sol qalada soghylghan altyn, kýmis tengeler saudyrap shygha kelgeni...

         Qazaqtyng úly ghalymdarynyng biri Aqjan Mashany kózi tirisinde senzura ótkizbegen, tek ólgen song ghana jariyalaugha mýmkin bolghan, shygharmalar jinaghynyng 15-tomynan taghy da bir úzaq ýzindi kelireyin dep otyrmyn:

         «Tarihy shyndyqqa jasalghan qiyanat turaly birer mysal keltireyik, -- deydi Aqjan aghamyz, -- Qazaqstannyng ken qazu tarihyn alayyq. Ken tastary, búl da tarihy múra, -- tanbaly tastardyng bir týri ghoy! Qazaqstan jerinde kóptegen ken baylyqtarynyng kózi bar ekeni mәlim, jәne olardyng kópshiligi erte zamandardan belgili bolghan. Aytayyq, osydan tórt, bes myng jyldar búryn Jezqazghannyng mys keni, Altay men Arqanyng altyn, kýmis, qalayy, qorghasyn, mys, myrysh, temir jәne kómir kenderi, Alataudyn, Qarataudyng qorghasyn kenderi qazylghan. Sol qazylghan ken oryndary, ony qorytqan oryndary, onan shyqqan metaldardy jergilikti halyqtardyng qoldanghan derekteri aiqyn. Sony qazghan, sol kenderge ie bolghan halyqtardyng mekenderi, qoyylghan ziraty, tasqa salghan tanbalary, eskertkish–múralary  sonau Sibirden bastap Qaspiy jaghasyna deyin keng taralghan. Onyng baryn eshkim joya alghan joq. Biraqta, sol bay múrany sol jerdi erte zamanalardan beri mekendep kelgen halyqtar – qazirgi qazaq halqynyng babalary ekenin moyyndamay, búrmalanyp keledi. Batystyq otarshylar: «Kóshpeli halyqtarda mynaday ken qazu mәdeniyeti bolugha mýmkin emes» degen jalghan joramal taratqan. Demek, qazaq halqynyng óz jerin ózine jat etuge tyrysqan» deydi Aqjan Mashany «Ógizhan» maqalasynda

Óz ata-babalarymyzdy ózimizge jat, dúshpan etip tәrbiyelegen jetpis jyldyq qúldyq sana - anasyna oq atqan mәngýrttikke әkeldi. Onyng kórshegesi bosaghanmen, әli suyrylmay túr!

2018 jyl Semey qalasynyng 300 jyldyghy emes, «Staraya kreposti» auylynyng ýsh jýz jyldyghy. Orys bodandyghynyng qamytyn kiygen qúldyq tanbanyng ýsh jýz jyldyghy! Onyng nesi quanysh, nesi mereke?! Sony týsine almay dal bolasyn?

Osy qúbylystyng simvolynday bolyp, Óskemen qalasynyng Kirov kóshesinde «Dekorativnaya skuliptura, posvyashennaya osnovatelyam Usti-Kamenogorskoy kreposti» dep atalatyn, myng da toghyz jýz toqsan segizinshi jyly ornatylghan Rappoporttyng jaulaushy-jahangerlerge arnalghan eskertkishi túr! Sovettik zamanda salynbaghan eskertkishting tәuelsizdik jyldarda ornatylghanyn qaytersin! Bassyz ýiding iyti osyraq. IYә, últtyq iydeologiyasy joq memlekette separatizmning auyq-auyq bas kóterui zandy qúbylys bolsa kerek...

            «Ogromnom, tainstvennom kontiynente pod nazyvaniyem «Aziya», do sih por ostaishemsya vo mnogom zagadochnym, potomu chto naselyavshie ego v bylye vremena moguchie narody byly vpolne umyshlenno oklevetany, obolgany, provozglasheny primitivnymy dikaryami, na kotoryh «sivilizovannaya», «vysokokuliturnaya» Evropa prosto-taky obyazana vzirati sverhu-vniz s neskryvaemym prevoshodstvom vpolne obiyasnimoy brezglivostiu»  degen eken bizding zamandasymyz, belgili tarihshy Aleksandr Bushkov, ózining «Chingishan, neizvestnaya Aziya» degen kitabynda.

         «Órkeniyet tek qana batystan bastalghan» deytin býgingi Evrosentisterding ata-babalary 731 jyly «Ýlken Kýltegin eskertkishi» jazylghanda, ashyghyn aitqanda, әlipti tayaq dep bilmeytin nadan, bir-birin tas baltamen tópelep jatqan jabayylar bolatyn.

         Al, «Ýlken Kýltegin eskertkishi» Kýltegin batyrdyng joqtauy emes, MEMLEKETTIK TRAKTAT!  «Kýndiz – otyrmadym, týnde – úiyqtamadym, qara terimdi shúbyrttym, qyzyl qanymdy jýgirttim, týrik búdyny sen ýshin!» El ýshin eniregen er! Túlgha! Búl kóne, keshegi emes, býgingi órkeniyetting biyigi!

         Evropa jer-kókke syighyzbay maqtaytyn Eskendir Zúlqarnayynnyng elu-aq myng әskeri bolghan, Al, Kýltegin Kýn Týbine jortqanda alty jýz myng qolmen jer qayystyrghan!

         Sol «Ýlken Kýltegin eskertkishinde» býginde qazaq halqynyng qúramynda jýrgen alty rudyng aty jazylghan. Olar: Nayman, Kerey, Qonyrat, Jalayyr, Merkit, Onghyt (Uaq). Búlar Úly Týrik Qaghanatynyng alty ústyny, alty tiregi, alty quaty dep kórsetilgen.

         Sondyqtan da biz, qazaq halqy, Úly Týrik Qaghanatynyng tikeley múragerimiz!

         Sondyqtan da búl eskertkishting ústyny 2001 jyly, Tәuelsizdigimizding on jyldyghy qarsanynda, Imanghaly Tasmaghanbetovtyng bastamasymen, Elbasynyng qoldauymen, Astanagha әkelinip, Evraziya uniyversiytetine qoyyldy!

         Qazaqstan aumaghynan tabylghan tórt altyn kiyimdi adamdardyng ýsheui  Shyghys Qazaqstan oblysynan tabyluy zandylyq, әri órkeniyet qaydan bastalatyndyghynyng altyn belgisi! Berel men Shilikti, osy, 2013 jyldyng 25 mamyrynda Targhabataydyng kýngeyinen tabylghan Altyn Tәjdi Ýrjar Qanyshayymy – sonyng aighaghy. ÓRKENIYET batystan shyghysqa emes, kerisinshe, Shyghystan Batysqa qaray, Altaydan asyp, Kýn Týbine qaray qanat jayghanynyng belgisi búl!

         «Kóshpeliler mal jayyp ótken jerining bәrin ózderiniki sanay bergen» deytin sandyraqty ghylymy túrghydan әshkereleu shart» deydi Núrsúltan Nazarbaev ózining «Tarih tolqynynda» atty kitabynda.

         Ótkendi tanu, tarihty tereng payymdap, oghan әdil bagha beru – ýlken parasattylyq pen jauapkershilikti talap etedi.

         IYә, qorta aitqanda, Semey 1718 jyly orystar salghan bekinis emes, ol tariyhqa 840 jyldan mәlim kóne shahar. Arghy jaghynda ol qay uaqytta salyndy – ony anyqtau bolashaqtyng ýlesinde.

Abai.kz