«Reziydent dәriger – zamanauy qúldyqtyng tamasha ýlgisi» – deputattar ózekti mәseleni kóterdi
«AMANAT» Fraksiyasynyng deputattary G. Núrymova men J.Suleymenova Premier-ministrding orynbasary Tamara Dýisenovagha deputattyq saual joldap, reziydent dәrigerlerding mәselesin kóterdi.
Men Sizge reziydenturagha qatysty kýrdeli mәsele turaly jetkizgim keledi. Sizding nazarynyzgha bizding medisinalyq mamandargha ghana emes, jalpy osy salagha keri әser etetin aghymdaghy jaghday úsynylady.
Bizding elimizdegi reziydent dәriger – zamanauy qúldyqtyng tamasha ýlgisi. Batys elderinde, reziydent dәriger - búl jalaqy alatyn jәne salyq tóleytin tolyqqandy densaulyq saqtau qyzmetkeri.
Al bizde medisina salasynda bakalavriatta 5 jyl oqyp, 2 jyl mindetti internaturany bitirgen adam nege «student» mәrtebesine ie bolady degen súraq tuyndaydy? Nәtiyjesinde jas dәrigerdi dayyndau prosesi 10 jyldan 12 jylgha deyin sozylady, tolyq dayyndyq 32-35 jasta ayaqtalady. Mysaly, basqa salalarda bakalavr dәrejesin alyp, tolyqqandy maman bolyp shyghu ýshin 4 jyl qajet.
Reziydentura, shyn mәninde, bar bazalyq bilim men daghdylardy tolyqtyru, jetildiru bolyp tabylady. Ekinshi jyly, keyde odan da erterek reziydent dәrigerler bólimshening tolyqqandy aqyly qyzmetkeri oryndaytyn júmystyng tolyq kólemin oryndaydy.
Sonymen qatar, reziydent dәrigerlerding oqu-júmys kýni 8 saghatty qúraydy, yaghny tolyq júmys kýni. Osy jerde súraq tuyndaydy: 110 myng tenge stiypendiyamen reziydent dәriger qalay kýn kóredi? Búl jasta reziydentterding otbasylary men balalary bolady, otbasy búl stiypendiyamen ómir sýre almaydy, sosyn medbiyke, felidsher, medbiyke bolyp júmys isteydi, ol qosymsha jýkteme bolyp tabylady.
«Enbekpen óteuge» qatysty jeke mәsele.
Mysalygha internaturadan keyin student medisinalyq salada 3 jyl júmys isteui kerek. Eger bir jyl júmys istegennen keyin ol reziydenturagha týsse, onda reziydentura kezinde ol әli de medisinalyq salada júmys isteui kerek. Qarjy ortalyqtary júmys isteu ýshin auruhanalarda 0,25 nemese 0,5 stavkagha ornalasudy úsynady, biraq reziydent dәriger tanertennen keshke deyin júmys isteydi, ol ýshin jalaqy almaydy. Oghan qosa, auruhanalarda kóbine stavkalar bolmaydy, al әrtýrli auruhanalarda júmys isteudi ýilestiru qiyn.
Kóbinese reziydentter ómir sýru ýshin qosymsha júmys isteydi. Alayda, reziydentura kezinde qosymsha júmys istey otyryp, reziydenturada oqu sapasy turaly mәsele qoyylady. Mysaly, batys elderinde reziydentter ýshin tolyq emes júmys kýni bolsa, búl negizinen reziydenturanyng ózinde qosymsha kezekshilik. Al bizding reziydentterimiz kezekshilikke tegin shyghady. Áriyne, sheteldik bilim beru baghdarlamalaryn kóshiruge bolmaydy, ol ýshin elding damu dengeyining erekshelikterin, halyqtyng mentaliyteti men densaulyq saqtau salasyndaghy kadrlyq sayasattyng jaghdayyn eskeru qajet. Biz reziydenturany ghylymy maqsatta oqytudy qarastyru qajet dep esepteymiz. Tәjiriybeden ótkennen keyin oqu uaqytyn qysqartyp, arnayy mamandyqtar boyynsha 6 aidan 8 aigha deyin bastapqy mamandandyrudy engizu, al negizgi baghyttar: pediatriya, terapiya, hirurgiya, akusheriya jәne giynekologiya boyynsha 2 jyldyq oqudy ótkizu maqsatqa say bolar edi. Qysqa oqu merzimderi densaulyq saqtau salasyndaghy kadr tapshylyghy mәselelerin sheshuge kómektesedi.
Jogharyda aitylghandardyng negizinde, mýmkindikter qarastyrudy súraymyz:
1) reziydent dәrigerding mәrtebesin resmy qyzmetker mәrtebesine sәikes qayta qarau, óitkeni reziydent dәrigerler medisinalyq mekemelerde júmys isteydi, búl rette tiyisti jalaqysy jәne zeynetaqy audarymdary joq;
2) reziydent dәrigerler ýshin internatura boyynsha memlekettik grantty pysyqtau sharttaryn qayta qarau, óitkeni 8 júmys kýni jaghdayynda pysyqtau mýmkin emes;
3) instituttar ýshin qosymsha qarajat retinde emes, reziydent dәrigerdin-tolyqqandy densaulyq saqtau qyzmetkerining jalaqysyna qosymsha qarajat retinde granttyq qarajat pen stiypendiyalar bólu;
4) stiypendiyalardyng shekti tólemderin, sonday-aq jyldan jylgha stiypendiyalar tóleuding progressivti shkalasyn qayta qarau. Mysaly, tórtinshi jyl reziydenti birinshi jyl reziydentimen birdey stiypendiya alady;
5) reziydenturada student-dәrigerler arasynda naqty bәsekelestik tudyru ýshin aqyly bilim berudi joiy mәselesi.
Sizden jogharyda atalghan mәseleler boyynsha «Parlament jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyalyq Zanynyng 27-babynyng 4-tarmaghyna sәikes jauap beruinizdi súraymyz.
Abai.kz