Júma, 23 Aqpan 2024
Abay múrasy 1519 17 pikir 10 Qarasha, 2023 saghat 13:38

Abay ilimi jәne kommunizm

Biyl, yaghny 2022 jyly qarashanyng 7 júldyzynda  kommunisterding jer betinde kommunizm ornatu ýshin jasaghan tónkerisine 105 jyl tolady. Býkil adamzat ýshin taghdyrdyng bergen búl ýlken synaghy edi. Elge, tipti býkil adamzatqa kóptegen qasiret әkelgen búl sәtsiz әreketting negizgi iydeyasy kommunizm ornatu boldy. Biraq, kommunizm iydeyasy búl әlemge sәikes kelmeytin utopiya edi. IYdeyanyng sәtsiz bolu sebebi de osy. Endi Abay ilimi arqyly osy tújyrymdy dәleldep kórelik.

Kommunizmnin  qysqasha mәni – qoghamnyng әrbir mýshesi dýniyeden ózine qalauynsha alady, sonymen birge, onyng ómiri quanyshqa toly baqytty bolu kerek. Múnday ómir dinde aitylatyn Júmaqpen úqsas. Din boyynsha búl ómirde dúrys ómir sýrgen adam  kelesi ómirinde Júmaqta bolady. Biraq kommunister Júmaghy men din Júmaghynyng ýlken aiyrmashylyghy bar. Din boyynsha  adam Júmaqqa kelesi ómirde ghana jәne zorlyqsyz óz erkimen baruy kerek. Al kommunister Júmaqty osy ómirde Qúdaysyz jasap, sonymen birge, adamdy eriksiz, onyng ózinen súramay, býkil halyqty týgeldey júmaqqa әkelmek boldy. Sondyqtan, birinshisi adamnyng óz erkimen jýretin ruhany jol bolsa, al ekinshisi adamnyng erkinsiz zorlyqpen aparatyn taza materialdyq jol edi.

Baqyt sezimi jýrekten shyghatyn bolghandyqtan, adam eshuaqytta óz erkinsiz baqytty bola almaydy. Adamnyng ózi baqytqa úmtyluy kerek.

Sonymen, kommunisterding iydeyasynyng iske aspay qaluynyng ýsh sebebi bar.

Birinshisi, adam qalauynyng sheksizdigi. Qarapayym adam ózining óskeleng qalauyn eshuaqytta tolyq qanaghattandyrugha bolmaydy. Abay kórsetken adamnyn  tәn qúmary nәpsige baghynady, sondyqtan onyng qalauy ýzdiksiz óse beredi. Múnday adamdy eshqanday qogham tolyq qanaghattandyra almaydy. Imanyz adamnyng sheksiz ósken qalauyn tolyq qanaghattandyru mýmkin emes.

Tipti, qoghamda adamnyng materialdyq qúmaryn qanaghattandyratyn materialdyq jaghday bar degenning ózinde de, kommunizmdi ornatu mýmkin emes. Sebebi, ruhany jetilmegen adam alansyz tәn qúmaryna berilgende jan qúmaryn úmytyp, aqyry azyp ketedi. Búl turaly Abay «Tamaghy toqtyq, júmysy joqtyq azdyrar adam balasyn» dep naqtylap, aityp ketken. Alansyz beybereket ómir enjarlyqqa, jalqaulyqqa, nәpsiqúmarlyqqa baulidy. Osylay imansyz adam ózi de bayqamay, jýnjip, әlsirey bastaydy, al qogham qúldyrau jolyna týsedi. Ótken zamanda onday qoghamdar bolghan. Rim imperiyasy, Osman imperiyasy tәrizdi elder basqa halyqtardy jaulap, ózderine sheksiz qanaghattanugha jaghday jasady. Rimde arhiytektura, teatr, poeziya damyp, keremettey zәulim ghimarattar salynyp, adamnyng oi-órisin tәrbiyeleytindey jaghday boldy. Biraq olardyng oi-órisi uaqyt ótken, sayyn tómendep, tәn dengeyine qúldyrady. Imperiyanyng qúldyrau dәuirinde adamdar mólshersiz tamaq, úiqy, jynys qatynasy tәrizdi istermen ainalysyp, azyp ketti. Múnday jaghday az ba, kóp pe, biraq barlyq imperiyalargha tәn qasiyetter. Sondyqtan Rim jәne Osman imperiyalary qanday joyqyn kýshti bolsa da, әlsirep, aqyry qúlady.

Sheksiz qanaghattanghan adamnyng azyp ketu sebebi nede? Búl súraqtyng jauabyn Abay beredi.

Onyng sebebi – jalyghu. Ómirde jalyghu degen bar. Materiyagha baylanghan jan ózining qúmaryn tәn arqyly alghysy keledi. Tәn shekteuli bolghandyqtan, tәn arqyly alynghan qúmarlyq jandy jalyqtyryp jiberedi Jalyqqan adam  ómirding qyzyghyn kóre almaydy. Ol qanday oily bolsa da, baqytty bola almaydy. Búl turaly Abay jiyrmasynshy sózinde bylay deydi:

Taghdyrdyng jarlyghyn bilesizder — ózgerilmeydi. Pendede bir is bar jalyghu degen. Ol — taghdyrda adammen birge jaratylghan nәrse, ony adam ózi tapqan emes. Oghan eger bir elikse, adam balasy qútylmaghy qiyn. Qayrattanyp, silkip tastap ketseng de, aqyrynda taghy kelip jenedi. Aqyly týgel, oily adamnyng balasy bayqasa, osy adam balasynyng jalyqpaytúghyn nәrsesi bar ma eken? Tamaqtan da, oiynnan da, kýlkiden de, maqtannan da, kerbezdikten de, toydan da, toptan da, qatynnan da kónil, az ba, kóp pe, jalyghady. Onyng ýshin bәrining ghayybyn kóredi, bayansyzyn biledi, kónili búrynghydan da suyy bastaydy. Dýnie birqalypty túrmaydy, adamnyng quaty, ghúmyry birqalypty túrmaydy. Árbir maqlúqqa Qúday taghala birqalypty túrmaqty bergen joq. Endi kónil qaydan birqalypty túra alady?

Biraq osy jalyghu degen әrneni kórem degen, kóp kórgen, dәmin, baghasyn, bәrining de bayansyzyn bilip jetken, oily adamnan shyghady. Sonshalyq ghúmyrynyng bayansyzyn, dýniyening әrbir qyzyghynyng akyrynyng sholaqtyghyn kórgen-bilgender tirshilikten de jalyqsa bolady. Búlay bolghanda aqymaqtyq, qayghysyzdyq ta bir ghaniybet eken dep oilaymyn.

Jalyghu oily adamnan shyghady eken. Al oisyz adam tәn qúmaryna berilip, ómirin ótkizedi. Olardy Abay malmen teneydi, ne bolmasa «jarym adam» dep ataydy. Ondaylar kommunizm qúryp, baqytty bola almaytyny belgili. Býgingi kýnderi oiyn-sauyq, toy-domalaqtyng kóbeyip, biraq osynyng bәri keybireulerdi jalyqtyra bastaghany búnyng bir kórinisi bolyp tabylady.

Sonymen, fәny әlemde oily adam da, oisyz adam da baqytty bola almaydy eken. Yaghni, kommunizm mýmkin emes.

Ekinshi sebep – Jer betindegi týrli qiynshylyqtar. Búl qiynshylyqtar fәny ómirde Abay kórsetken tәn qúmary men jan qúmarynyng kýresinen tuatynyn bilemiz. Qiynshylyq – fәny әlem qasiyeti. Ol qiynshylyqtar: adam bolmysynan shyghady – dene kemshiligi, auyrady, kәrilik keledi; qorshaghan ortanyng әseri – adamdardyng ózara qarym-qatynas qiynshylyqtary; tabighat qiynshylyqtary – qúrghaqshylyq, su tasqyny, jer silkinisi tәrizdi tabighy apattar. Sondyqtan adamnyng ózining kinәrәttyghynan jәne tabighat qúbylystary әserinen jer betinde qiynshylyqsyz ómirdi, yaghny kommunizmdi ornatu mýmkin emes.

Ýshinshi sebep – ateizm. Kenes dәuirinde ateistik iydeologiya ruhany bolmysty joqqa shygharghandyqtan, jan qúmaryn jetildiruge mýmkindik bolmady. Jan qúmaryn joqqa shygharghan múnday iydeologiya bolmystyng ishki syryna mәn bermey, tek qana onyng syrtqy kórinisine kónil bólyp, ómirdi mәnsiz quyrshaq oiynyna ainaldyryp jiberdi. Al júmaq, yaghny kommunizm degenimiz quyrshaq emes, adam ómirining negizgi maqsaty. Búl maqsatqa býkil qogham bolyp, tobyrmen emes, jeke adam ghana jete alady. Ol ýshin ózining qalauy boyynsha Abay kórsetken ruhany jolgha tolyq týsu kerek. Múnday adamdy Abaydyng ózi «tolyq adam» dep atap, «Biraq búl jol – bek shetin, bek nәzik jol» dep búl jol kópshilik ýshin emes ekenin eskertedi. Osy sebepterden negizgi quat kózinen aiyrylghan kommunizm iydeyasy utopiya edi dep erkin aitugha bolady. Tarihtyng ózi de osyny dәleldedi.

Sonymen, Kenes Ýkimeti adamdy baqytty ómirge ózining erkinsiz, qatang tәrtip arqyly jetkizbek boldy. Tirshilikte adam balasy jarqyn bolashaqqa sense de, kýndelikti ómirde ony úmytyp, qazir ómir sýrgisi keledi. Sondyqtan onyng senimin bir qalypty joghary dengeyde ústau mýmkin emes. Kenes Odaghynyng kommunizm turaly adamdy qyzyqtyratyn ýgit-nasihatyna senip, halyq әuelde jan dýniyesimen jaqsy qabyldaghanymen, uaqyt óte kele ol senim azayyp, aqyry joghalyp ketti deuge bolady. Kommunister jarqyn bolashaqqa senimning joghalmauy ýshin barlyq jaghdaydy jasap, kóp kýsh júmsady. Biraq utopiyanyng aty – utopiya. Ol bolmys ýilesimdiligine kelmeytin qiyal. Al qiyal eshuaqytta oryndalmaydy.  Búl qiyalgha halyqty sendirip, qoghamnyng ruhany jaghyn bir qalypqa keltiru ýshin qatang tәrtipke jýginu kerek boldy. Osylay revolusiyanyng alghashqy kezinen bastap qatang tәrtipke kónil bólindi. Totalitarlyq proletariyat diktaturasy osylay ornady. Abaydyng ruhany múrasyn tolyq qabyldamay, ony tek qana úly aqyn retinde qabyldaudyng sebebi de osy edi. Diktatura jandy kýizeliske týsirip, qogham irip—shirip, aqyry joyylyp ketti.

Utopiyalyq iydeyany iske asyru jolynda halyq ne kórmedi! Adamzat tarihynda múnday kóp qiynshylyqty kórgen eldi tabu qiyn shyghar! Tarihtyng múnday zobalang kezeni adamzat ýshin ýlgi jәne adam janyn tazartugha arnalghan ýlken sabaq bolugha tiyisti. Sondyqtan búl ótken taihymyzdyng mәn-mәnisin dúrys týsinip, odan ghibrat alu kimge bolsa da óte kerek.

Osylay, Abay ilimi arqyly adamzat qoghamynda kommunizm ornatudyng mýmkin emes ekenin kóremiz.

Dosym Omarov,

filosov-ghalym

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1542
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1604
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1304