Kenes kezinde ateister: «Búrynghy ghasyrlarda qazaqtar islam dinin at ýsti qoldanghan. «Allannan oibayym tynysh» dep, malyn baghyp jýre bergen», – dese, býginderi elimizding kez kelgen qalasynda, tipti irili-úsaqty auyl kentterde ózderin naghyz músylman sanaytyn, úipa-túipa saqal qoyyp, qysqa balaqty shalbar kiygen shiykiókpe jigitter nemese ýsterine úzyn etekti qap-qara kóilek ilip, auzy-basyn túmshalaytyn jamylghy jamylghan jap-jas qyzdar: «Bizding ata-babalarymyz islamnyng adasushylyq jolymen jýrgen. Sharighatqa jatpaytyn, hadisterde aitylmaytyn ghúryp-amaldardy dinmen qatarlastyryp, taza músylmandyq sharttardy búzatyn shirk baghyttardy ústanghan»,– deydi. Salystyryp qarasan, ekeuining pikirleri úqsas. Biraq ateister dindi týpkilikti joqqa shygharghysy kelse, keyingileri dinge jana jol salghysy keledi. Kenestik ateisterdi qoyshy, olar kelmeske ketti, al songhylaryna ne joryq?

Kenes kezinde ateister: «Búrynghy ghasyrlarda qazaqtar islam dinin at ýsti qoldanghan. «Allannan oibayym tynysh» dep, malyn baghyp jýre bergen», – dese, býginderi elimizding kez kelgen qalasynda, tipti irili-úsaqty auyl kentterde ózderin naghyz músylman sanaytyn, úipa-túipa saqal qoyyp, qysqa balaqty shalbar kiygen shiykiókpe jigitter nemese ýsterine úzyn etekti qap-qara kóilek ilip, auzy-basyn túmshalaytyn jamylghy jamylghan jap-jas qyzdar: «Bizding ata-babalarymyz islamnyng adasushylyq jolymen jýrgen. Sharighatqa jatpaytyn, hadisterde aitylmaytyn ghúryp-amaldardy dinmen qatarlastyryp, taza músylmandyq sharttardy búzatyn shirk baghyttardy ústanghan»,– deydi. Salystyryp qarasan, ekeuining pikirleri úqsas. Biraq ateister dindi týpkilikti joqqa shygharghysy kelse, keyingileri dinge jana jol salghysy keledi. Kenestik ateisterdi qoyshy, olar kelmeske ketti, al songhylaryna ne joryq?

Iya, sol songhylardyng pikirin estigende jaghamdy ústaymyn. Ústaymyn da, oigha qalamyn. Besikten belderi shyqpay jatyp, әlgindey túrpayy keyipke týskenderi azday, ata-babalarymyz turaly, tipti jalpy qazaq turaly múnday pikir bildirudi qaydan ýirengen? Halyqtyng barlyq salt-dәstýrlerin shirkke (haramgha) sanaytyn senim olardyng kókeylerine nelikten jәne qalaysha sinip qalghan? Odan song múnday pighyldaghylardyng jýz emes, myng emes, birneshe jýz myndaghan ekenin taghy oilansam, «Qúday-au, jastarymyz kim bop barady ózi?» dep qatty qynjylamyn. Sol qynjylyspen olarmen aitysa ketkim, alysa ketkim keledi. Ádeyi alysam dep alyspaymyn ghoy, ózderining tirligine, aitqan sózderine, eldi búzbaqqa úmtylghan әreketterine qarsy bolam da.

Jalpy islamda 73 baghyt bar eken. Bilgishter «búlar bir-birin moyyndamaydy» deydi. Qúday biledi, dinge erik berilgeli beri osy 73 baghyttyng bәri elimizge kirip bitti-au deymin. Últtyq dәstýrler týgili tórt mәzhabty da moyyndamaytyndar – atalghan 73 baghyttyng qaysysyn ústanatynyn kim bilgen, әiteuir, solargha janap jýrip bayqaghanym, qazaq dәstýrine jau bir toptaghy saqaldy ekinshi toptaghy ózi syqyldy saqaldynyng ústanymyn moyyndamaydy.

Ýstindegi kiyimining tazalyghy da mәz emes, taram-taram jiyren saqaldy bozbala maghan: «Siz jazushysyz ba? Namaz túrmaq, tanghy dәretti de almaytyn, naghyz qiyal qualaghan adasushy pende ekensiz ghoy onda. Kitapta aqyn-jazushylardy tozaqy degen. Óitkeni sizder әr nәrseni oidan qúrap jazasyzdar. Al qiyaly adamdardyng aqyrette beretin jauaby úshan-teniz»,– dedi. «Oypyrmay, múnyng bәrin qaydan bilesin?» – dep tandandym әdeyi. «Kitaptarda solay deydi». «Qay kitapta? Aytpaqshy, sening jasyng qanshada?» «Qay kitapta ekenin ústazym aityp edi… Qazir úmytyp qalyppyn. Á, siz jana jasymdy súradynyz ba? Jiyrmadamyn ghoy», – dep jaltardy ol. «Endi meni tynda, – dedim oghan. – Bala kezimde bizding ýidegi qoylardyng arasynda qyzyl-qonyr týsti bir eshki bar edi. Sonyng jelge jelbirep túratyn bir uys saqaly aryqtan su ishkende ýnemi juylatyndyqtan ba, tap-taza bolatyn. Al basqa jaghynyng barlyghy sadyra-sadyra bop jýretin. Seni kórgende sol eshkim esime týsip túrghany. Sen maghan uaghyz aitudan búryn, namaz oqyr kezde aldy-artyndy juudan búryn, ýsti-basyndy tazalaudy qolgha al. Sodan song ústazyna sәlem ait: «Saghan ilimin ýiretken diny kitapty jazghan adam da adasushy emes pe eken? – dep».

Ol til qatpaghan kýii jónep berdi.

Osyndaylarmen aitysyp jýrip, búlardyng Ahmet degen ýlken ústazy bar ekenin esittim. Ahmet júrttyng kózine kóp týspeydi eken. Anda-sanda júma kýnderi ortalyq meshitke kelip túratynyn bildim. Bir kýni onyng júma namazgha keletinin esittim de, meshitke bardym. Álden uaqytta namaz bitip, jamaghat dalagha shygha bastady. Ýlken ústazdyng osynda kelgenin habarlaghan tanysym da shyqty bir kezde. Odan Ahmetting qayda ekenin súrap edim, «ishte otyr» degen jauap aldym.

Ishke kirdim. Keng namaz bólmesining bir búryshynda otyz shaqty saqaldy alqa qotan jayghasypty. Qaq tórde týsi suyq, qap-qara buryl saqaly keudesin japqan, kózderi oinaqshyghan, tar mandayly bireu sampyldap sóilep otyr. «Dәu de bolsa, Ahmet – osy» dep oiladym da jandaryna jaqyndap, sәlem berdim. Bәri qoldaryn keudelerine qoya, sәlemimdi aldy. Men qatarlaryna jayghaspay jatyp, tórdegi әlgi saqaldy:

– Birdene jayynda súraugha keldiniz-au deymin. Saual qoyatynynyzdy kózinizden bayqap otyrmyn, – dedi.

– Niyetimdi dәl taptynyz. Sirә, kóripkeldiginiz bar-au.

– Din iliminen habarsyz ekeniniz osy sózinizden kórinip túr. Ghalamda kóripkel – Alla ghana. Jerdegi kóripkelder men baqsy-balgerler siyaqty aldamshylar – jyn-shaytannyng tiline ergender, Allagha serik qosushylar.

– Jana ózinizding bayqap otyrmyn degeninizdi nege jatqyzamyz sonda?

– Ol retine qaray aityla salghan sóz de. Hosh, ne saual súrayyn dep ediniz?

– Aldymen tanys bolayyq, – dedim de ózimdi tanystyrdym. Sosyn: – Sharighat jayynda terenirek bilsem dep edim, – dep qosyp qoydym.

– Mening atym – Ahmet, – dep jauaptady ol. – Saudiyada jeti jyl jogharghy din oquynda oqydym. Odan song Pәkistanda eki jyldyq diny oqudan taghy óttim. Jeti ret qajylyqqa saparlagham. Elge kelgenime tórt jyl boldy.

– Qay mәzhabty ústanasyz?

– Islamda mәzhab ústanu shart emes. Siz sharighat turaly emes, basqa nәrselerdi súraudy bastadynyz ghoy.

– Iya, aitpaghyma kósheyin. Sizding qauymynyzdyng joly – qazaq saltyndaghy betashardy, zamangha layyq toy ótkizudi, ýlkenge qúrmet kórsetetin izettik josyqtardy, sonday-aq ólgen adamnyng jetisin, qyrqyn, jylyn berudi nege qúptamaydy?

– Aldymen betashardy sóz etsem, ol – sharighattan tys amal. Adamdar bir-birine iyilip sәlem salmauy tiyis. IYilip sәlem salu –tek Allagha ghana arnalmaq. Mysaly, men oqyghan Arabiyada betashar mýldem bolmaydy. Adamdar bir-birine iyilip, sәlem salmaydy.

– Solay-aq bolsyn. Degenmen siz oqyp kelgen Saudiyada dәrejesi kishi sheyhtar ýlken dәrejeli sheyhtargha basyn iyip sәlem beredi, enkeyip qoldaryn sýiedi. Eng dinshil degen Palestinanyng búrynghy basshysy Yasir Arafattyng batys elderining preziydentterine qol qusyryp, basyn iygenin, jaghalaryn sýigenin teledidardan talay kórdik qoy. Adam Allagha ghana sәlem salugha tiyis dep sizdi ýiretken arabtardyng bú qylyghyna ne deysiz?

– Ol endi mýldem basqa nәrse. Al janaghy sózimdi jalghasam, qazaq arasyndaghy «ýlkenning jolyn kespe», «jastyqty baspa», «nandy taptama», «dastarhangha bata jasamay túrma», «bosaghany kerme», taghy osylar siyaqty tolyp jatqan yrymdar men sizder izet dep ataytyn jón-josyqtar sharighat zandarynda jazylmaghan. Ólik artynan oryndalatyn ghúryptar da sonday. Qysqasyn aitqanda, ne nәrse sharighat talabyna jatpaydy, solardyng barlyghy – shirk. Mәselen, siz galstuk taghyp alypsyz. Galstuk taghudy da – sharighat jón sanamaydy.

Ahmetting eki iyghy selkildey ekilenip, mening úghymyma sinbeytin nebir dindik talaptar men uәjipterdi aityp, biraz kósildi. Odan úqqanym: әrbir músylman aldymen sharighat siltegen jónmen jýrui kerek. Áyel-qyzdar hidjab kiyip, on alty-on jetiden asqan erkekter saqal qoiyy shart. Qazaqtar jii auyzgha alatyn әruaq degendi atau – Allagha serik qosudyng bir belgisi. Tariyh, әdebiyet sekildi ghylymdar – qúran men hadister jinaqtarynyng ainalasynan aspau kerek. Adamzat tirshiligine baylanysty iske asatyn әreketterding barlyghy arab ghúlamalary jazghan din zandylyqtarynyng ayasynan shyqpauy tiyis. Adamdar arasynda últ, shekara bolmauy kerek. Alla bergen erkindikti shektep, el-elge bólinip jýrgenderding tartar azabynyng týbi sheksiz. Eshkim men pәlen últtanmyn dep keude kótermesin. Músylmangha jatatyn qay júrt bolsa da últyn atamay, tek músylmanmyn demegi lәzim…

– Qúrannyng «Qújra» sýresindegi Allanyng «Bir-birindi tanu ýshin senderdi jer betinde týrli últtar men úlystargha bólip jarattym» degen sózin qaytesiz? Siz sonda Allanyng bir sebeptermen jer betinde týrli últtardy jaratqanyn joqqa shygharmaqshysyz ba? – dep shap ettim onyng sózin bólip.

– Onday ayat bar bolsa, bar shyghar, – dedi ol songhy súraghymdy elemegendey bop. – Ondaylardy tize bersek, qúranda bir-birine qayshy keletin ayattar kóp. Naghyz músylman qúrannan tek ózine ghana kerektisin alyp, ústanu kerek.

– Sizdinshe, qúrandaghy ayattar men sýreler bas-kózi joq jazyla bergen be, sonda? Búl sóziniz qyzyq eken… Odan song qúranda saqal turaly sóz joq. Ony payghambar sýnnet ataghan. Yaghni, saqaldy qoysang da, qoymasang da bolady. Óitkeni payghambar músylman jamaghatynyng arasynda saqal shyqpaytyn kóse adamdar da bolatynyn bilgen. Endeshe, sizderding saqal qoymaghan músylman emes degenderiniz ne?

Ol bir sәt tosylyp otyrdy da:

– Siz sharighat pen qazaq dәstýrining ýilesimdiligi turaly negizgi súraghynyzgha jauap aldynyz-au deymin, – dep menen tezirek qútylghysy kelgendey synay tanytty.

– Naqty jauapty әli tolyq alghanym joq. Siz ózinizdi sharighattyng haq jolyn esh búzbay jýretin adamnyng qatarynda sanaysyz ba?

– Álhәmdulillah.

– Onda aitynyzshy, úyaly telefon ústaysyz ba?

– Ústaymyn. Onda túrghan ne bar?

– Mashinagha minesiz, bolmasa, ony jýrgizesiz, ә? Bir jaqqa saparlasanyz, úshaqty, poyyzdy paydalanasyz. Teledidar kórip, radio tyndaysyz. Azan shaqyrghanda nemese kópshilikke uaghyz aitqanda mikrofondy qoldanasyz…

– Siz ne aityp kettiniz ózi? Búlardyng bizding әngimemizge qatysy qansha?

– Qatysy sol – siz qoldanyp, iygiliginizge jaratyp jýrgen osy tehnikalardyng barlyghy sharighat pen hadisterinizde joq qoy. Sodan keyin iygiliginizge jaratyp jýrgen atalmysh tehnikalardy әlemdegi birde-bir músylman eli oilap tapqan emes. Bireulerin sizder kәpir sanaytyn – hristiandar, endi bireulerin budda dinine jatatyn halyqtar oilap tapqan. Endeshe, músylmandyqqa esh qatysy joq elder adamzat qajettiligi ýshin oilap tapqan tehnikalyq iygilikterdi qoldanu, paydalanu – sizderge jat emes. Búghan kerisinshe, qay týri bolsa da, tәrbiye-tәlimning qaynar kózi bop esepteletin qazaqtyng ata salty nege sizge jat, músylmandyqqa shirk bola qaldy?

Qyzyp ketkendikten dauysym qattyraq shyqsa kerek, Ahmetting oinaqshyghan kózderi búrynghydan beter shaqshiyp, jan-jaghyndaghylargha alaq-júlaq qarady. Qasyndaghylar da tym-tyrys. Dәl osy kezde shettegi búryshta qap-qara kóilek kiyip, moyyn-basyn túmshalap alghan eki qyzdyng biri birdene dep kýbirlep qaldy. Ahmetting sózin tyndap otyrghan ol ekeuin baghana kirgen kezde-aq bayqagham. Ahmetke taghy súraq qoydym:

– Anau eki qyz qazaq pa, әlde arabtyn, bolmasa parsynyng qyzdary ma? Nege sizder qazaqtyng qyz-kelinshekterin osylay kiyinuge mәjbýrleysizder?

– Áyel zaty óz kýieuinen basqa eshbir erkekke әuretti jerin kórsetpeui lәzim.

– Oghan da keliseyin. Siz mana adamdy Alla jaratty dediniz. Oghan da shәk joq. Sol Alla sizdershe, qyz balanyng tobyghyn da, moynyn da, qúlaghyn da, shashyn da úyatty mýshe etip jaratqan ba? Eger osy qyzdar jazatayym qatty dertke úshyrap, operasiya ýsteline jatuyna tura kelse, olargha jәrdem kórsetetin dәrigerler erkekter bolsa, qanday amal qylmaqsyzdar?

– Onday amal qúranda qaralghan.

– Qay sýre, qay ayatta qaralghan?

Ahmet maghan alara qarady da, «jenilgen tek túrmastyn» kerine salyp, ózime shabuyldady:

– Sizding túla boyynyzdy shynymen-aq jyn-shaytan biylep alghan eken. Dereu nәpil namazgha jyghylyp, Alladan keshirim men aqyl súranyz. Sizge bermek kenesim – osy.

Ol sóilespeuge ainaldy. Al mening oghan, qala berdi, onyng serikterine basty aitarym, basyp aitarym – jogharydaghy pikirlermen shektelmek emes-ti, jetelerine jetse, negizgi aitarym әli ishten shyqqan joq-ty. Ahmet senimen sóz bitti degendey, basyn menen búryp, qasyndaghylargha sóiley bergende kishireygen adamnyng keypine týsip, qulyqqa bastym:

– Qansha degenmen, Ahmet damulla, sizding kóp oqyghan adam ekeniniz kórinip túr. Al oqymysty adam ózimen әngimeles jannyng toq eter sózin tyndamaushy ma edi.

Ol maghan qayta búryldy. Álgi sóz kóniline jaqty-au, sәl jymiyp, kózin tike saldy.

– Jaraydy, sizge taghy biraz uaqyt bóleyin.

– Siz ghoy, jana Alla jolyn ústanghan músylman adamnyng qanday keyipte jýru kerektigin tәptishtep aityp berdiniz. Sonda hidjab kiymegen qyzdar, saqal qoymaytyn bizder shaytan jolynda jýrmiz be? Múhamed payghambar «zamanyna qaray kiyin, ómir sýr» dep edi ghoy. Búl ósiyetti qayda qoyasyz? Siz de zamangha oray sharighatta joq telefondy paydalanasyz, mashinamen jýresiz, biraq kiyim kiige kelgende 8-9-ghasyrlarda ómir sýrip, hadisterin sol zamannyng kózqaras-túrghysynda jazghan keybir arab, parsy oqymystylarynyng qaghidattaryn búljytpay oryndaugha tyrysasyz. Arab әielderining úzyndyghy tobyghyna deyin jetetin qap-qara týsti kóilek kiyip, basy-kózin túmshalap jýrui, al erkekterining aq shalma jamylyp, tizeden tómen týsetin, qazirgi júqa halatqa úqsaytyn keng etekti jamylghy oranyp alatyn salty – islam dini payda bolghannan búrynghy dәuirlerde bar-dy. Senbeseniz, islam kezinen búrynghy arab-parsy tarihy turaly jazylghan әdebiyetterdi qaranyzshy. Demek, hidjap pen erkekterding әlgindey tútas etekti oramasy – arab-parsylardyng kóne zamannan kele jatqan últtyq kiyimi. Olar tabighat erekshelikterine oray, yaghny kýnning asa ystyqtyghyna baylanysty osylay kiyinuge mәjbýr bolghan. Keyin islam dini payda bolghan kezde keybir oqymystylar (Múhamed payghambar emes) arab-parsynyng osy bir kiyim ýlgisin sharighat talaptaryna endirip jibergen.

Salt-dәstýr túrghysynda da osyny aitugha bolady. Erte zamannan-aq arab-parsy men bizding últtyq dәstýr-ghúrpymyz sәikes kelmegen. Janaghy men aitqan keybir, yaghny sizder ilimine bas iyip jýrgen hadisshiler men sharighatshylar ózderining jazbalaryna arab-parsylyq túrmys-tirshilikke qatysty ghúryptardy kirgizgen de qoyghan. Olar bizding babalarymyzdyng saltyn bilmegendikten, dindik amaldardyng bәrin óz ústanymdaryna, óz qalyptaryna oraylastyryp jazghan. Arab-parsylarda әruaq degen úghym joq. Sondyqtan da әruaq turaly jazba olardyng diny shygharmalarynan shet qalghan. Mine, sizder, bóten kózqarastaghy baghytty naghyz músylmandyqtyng joly dep, adasyp, shatasyp jýrsizder. Sizder osynday teris senim arqyly óz últtarynyzdan bezip, arabtyq qalypqa týsuge bet alghan topsyzdar…

– Toqtatynyz múnday dalbasany! Múhammed payghambar «Saqal qoyyndar. Saqalda perishte túrady» degen.

– Payghambardyng saqaldy perishtege qatystyryp aitqan әngimesining mәnisi – tipti basqada. Oghan qosa, Payghambar «eng bastysy, músylman adam sýikimdi hәm kórikti jýrui kerek» degen. Osyghan saysaq, arasyna su týgili auanyng kirui qiyn, qaranghyda qorqaqtau adam kezdesip qalsa, jýregi úshyp óletin sizding túrpatynyz ben úzyndyghy eki qarys keletin qaughaday saqalynyzda jәne janynyzdaghy myna bir eki-ýsheuding iyekterinde jalbyrap túrghan tórt-bes tal qyl-jybyrda qanday sýikimdilik bar? Perishte tym túrpayy qyl-jybyrgha emes, kórkem nәrsege әues bolatyn shyghar. Sizder Allanyng bireu ekenin, músylmannyng haqtyghyn jýrek-kónilding senimimen emes, nege syrt keyipterinmen tanytugha qúmbylsyzdar?

Serikterining aldynda maghan aitatyn dәleldi sóz tappay qaldy ma, Ahmet ashugha berilip, dausyn kótere, senge kóshti:

– Taghy da aitam, doghar sózindi! Menimen aitysatyn sen kimsin? Men islamdyq ilimdi týgelge juyq tauysqan adammyn.

– Ókinishtisi, teris baghyttaghy ilimdi tauysqansyn. Áytpese aitshy, sen sonyna ergen qauymyndy, órimdey jastardy qayda bastap bara jatyrsyn? Sen bilmesen, men aitayyn, olardy dinning atyn jamylyp, óz últynan bezdiretin jolgha bastap barasyn. Óz últynyng qúndylyqtarynan bezgen, zamanauy janalyqtar men óner-bilimge den qoymaghan, ózgening arqasynda kýn kórgen, tek «Alla, Alla» dep jar salyp, dinnen basqada sharuasy bolmaghan, ózdiginen eshtene tyndyrmaytyn masylgha ainalghan dinshil adamnyng qazirgi qoghamgha, keleshekke qanday paydasy bar? Osy sózderime dәlel retinde aitayyn, bilim men óner jaghynan algha suyrylyp shyqqan, ónertapqyshtyqpen, ghylymmen ainalysqan qyz-jigitterding  birde-birin senderding toptarynnan kórgen emespin.

Olardyng bazarda arba aidap jýrgenderin, shúlyq-kóilek satyp otyrghandaryn, mayda-shýide saudalaytyn dýkenderde isteytinderin, sharighatynda aitylmaytyn mashinamen adam tasyp aqsha tabatyndaryn kóremin. Sanasynda últ, Otan degen kiyeli úghymnyng ornyna o dýniyening qanday bolmaghy turaly qiyal, oiynyng bәrin bóten baghytqa jeteleytin dindik pәlsapa jaylaghan, tek ózderinikin ghana jón sanaytyn sen tәrbiyelegen jastar erteng kim bolmaq? Áriyne, zamangha say jetistikterding bayybyna bara almaytyn jәne olargha barynsha jau, soqyr fanatiyk, órkeniyetting parqyn bilmeytin mәngýrt bolmaq.

Bәlkim sender mynaday beybit zamanda ainalysatyn basqa tirlik tappaghan song osynday joldy tandaghan bolarsyndar. Bolmasa tynysh elding arasyna din arqyly iritki salatyn әldebir syrtqy kýshterding soyylyn soghyp jýrsinder me? Mýmkin qatelik shyghar, әitkenmen, ózim osy songhy oiyma kóbirek senemin. Bizding elge jaulyq oilaghan әldebir toptar qazaq jastaryn әdeyi bóten maqsattaghy din ilimine shyrmap, últtyq qasiyetterden aiyryp tastamaq-au. Últtyq qasiyetten aiyrylghan adam óz elin ishinen әdemi irite alady jәne op-onay satqyndyqqa barady.

«Bizge qosylmaghan qauymnyng bәri – adasushylar» deysinder. «Olardy jazalaytyn uaqyt keledi» deysinder. Irakta, Siriyada, Pәkistanda, taghy solar siyaqty elderde «adasushylardyng kózderin joysam, maghan júmaq tóri dayyn» dep ózin-ózi jaryp, talay kýnәsiz jandardyng obalyna qalatyndar sender tәrizdi alghan baghyttarynan esh qaytpaytyn toptardyng tirligi emes pe, osy…

Baghanaly beri tyqyrshyp otyrghan Ahmet osy sәt atyp túrdy. Endi maghan emes, serikterine aiqaylady:

– Osynyng dalbasasyn tyndap otyra bermeksinder me?! Túryndar oryndarynnan! Ibilis sóiletip otyrghan kisining qasynda neghyp otyrmyz. Osy sózderi ýshin múnyng jazasyn Allanyng ózi-aq beredi. Kettik.

Serikteri óre týregeldi. Ahmet top aldyna týsti. Saqaldary jalbyraghan, jastaryna jetpey ata atanugha jýdә layyq, qysqa balaqtary ayaq kiyimderining qonyshy ýstinde ary-beri oinaqtaghan bir top jas jigit «ghúlama ústazdarynyn» sonynan esikke bettedi. Aytpaqshy, anau hidjab kiygen eki qyz da toptan qalmady. Jana sóilep otyrghanda bayqamappyn, olardyng ekeui de, úyaly telefondarynyng symdy qúlaqqaptaryn qúlaqtaryna tyghyp, muzyka tyndap otyrypty. Meshitten shyghyp bara jatqandarynda da, telefon shnuryn qúlaqtarynan alghan joq. Mine, sharighat jolyn ústanushylardyng qylyghy. Erteng ekeui de kelin bolghanda sharighatqa jat dep, eshkimge sәlem salmaydy. Biraq búl zamannyng danghaza muzykasyn tyndaydy. Paradoks…

Meshitten kónilsiz shyqtym. Búryndary da Ahmet siyaqtylarmen talay aitysqam. Qazaqtyq qasiyetti eshkimning ayaqqa taptamauy ýshin aitysqam. Eger qandayda bir dindik baghyt qazaqtyq bolmysqa qarsy kelse, ondaylarmen ymyragha kelmeu – ómirlik ústanymyma ainalghan. Biraq әlgindeyler sózimdi esh qúp kórmeydi. Bir meni emes-au, olar eshkimdi tyndamaydy. Múndaylardyng sanalaryna óz últynyng bolmys-kelbetine qarsy keletin teris payymdaghy dindik nasihattyng qalaysha tez sinip ketkenine, odan esh arylmaytynday kýige nendey sebeptermen týse qalghandaryna týsinbey, tang bolam taghy. Bireuler múndaylardy aqylmen jenu kerek deydi, biraq aqyl tyndaytyn olar ma. Qazir telearnalarda osynday teris baghyttaghy dinderge qarsy kóptegen habarlar jýrgiziledi. Búl mәsele gazetterde de az jazylyp jatqan joq. Alayda әlgindeyler teledidar kórmeydi, gazetterdi oqymaydy ghoy. Sonda eldi búzatyn uahabtar men sәlaftardyng betin kim qaytarady? Últtyq bolmystan shettetilgen qazaq jastaryn kim jәne qanday jolmen qayta qatargha qosady? Elimizde endigi úryghyn terenge seuip, qanatyn kenge jayyp ketken búlargha tosqauyl bolar bir qúdiret bar ma? Búryn jarty qazaq orystanyp ketip edi, endi kóbimiz arabtanugha bet búra bastaghanbyz ba, qalay…

Osynday oilarmen meshitten úzap, qarsydaghy kóshege týse bergenim sol edi, qarsy aldymnan jap-jas eki qazaq qyzy kezdesti.

– Aghay, din turaly kitap alynyz. Tegin taratyp jýrmiz, – dedi biri.

– Qanday kitap?

– «Kóne ósiyet», «Adamdardyng Qúdaydy tanuy» degen kitaptar. Biz «Yegovo kuәgerleri» sektasynanbyz…

Onyng búl sózi qynjylysty kýide kele jatqan mening qanymdy basyma shaptyrdy. Sózin ayaqtatpay, jekip berdim:

– Joghalyndar, nәleti jetesizder! Basqa dinge kirgende tapqan paydalaryng osy ma, kóshe kezip kitap satqan. Ne kýn tudy bastaryna músylmandyqtarynnan bezip?!

Qorqyp ketken ekeui tez-tez basyp, jónep berdi. Meni taghy auyr oy basty: «Qazaqta jetesiz, sanasyz, ózgege tym eliktegish jastar nege kóbeyip ketti, osy? Týrleri qazaq, biraq boylaryna ózge mәdeniyet, bóten senimdi qondyrghan jetkinshekteri kóp halyqtyng bolashaghy qalay bolar?.. Biylik tarapynan bir qatang shara qoldanylmasa, múndaylar týbi elge ýlken qauip tóndiretin kýshke ainalyp shygha kelmesine kim kepil…»

Dinge berilgen saqaldy bala, hidjabty qyz, oilan, saghan tap qazirgidey jayly ómir syilaghan ilgergi ata-babalarynnyng eshqanday jamanshylyqqa bastamaytyn ghúryp-saltyna shәk keltirme! Óitpesen, ýlken kýnәgha ózge emes, ózing batqanyn…

Abai.kz