Qazaq sport jurnalistikasynyng atasy – jazushy, jurnalist Seydahmet Berdiqúlovtyng tughanyna biyl 90 jyl tolyp otyr.

Jankýierlikting jazylmas auruy qanyna singen jan jarys tamashalaumen ghana shektelmeydi. Kógildir ekran arqyly es-týsti alghan eren bәsekening duyn sezingenmen, ol turaly dualy auyz dýldýlderding ne degenine ansar aumay túra ma? Dop dodasy nemese basqa da dýbirli bәige kezinde qalalyqtar tang atpay qaqshandap, gazet alugha úzyn-shúbaq kezekke túrsa, auyldaghylar astyndaghy jaby torysynan da ótken jaybasar poshtashynyng qarasyn kórgenshe jany jay tappas edi. Zaryqtyryp jetken gazetting songhy betindegi reportajgha ghashyghynyng hatynday yntygha ýnilip, tipti petitpen terilgen alaqanday aqparatyna deyin qúnygha oqyp, qúmardan shyghar edi. Sosyn basylymnyng baghaly betin tәptishtep qiyp alyp, sary mayday saqtap qoyar edi...

Bala kýnimde әkem eski shabadanyn aqtarghan sayyn shala bayyp qalatynmyn. Qattala jinalghan qalyng qaghazdyng arasynan әbden sarghayyp, tozghan, sheti jyrymdala jyrtylghan, kómeski suretterining sýdini kóshe bastaghan aluan gazet qiyndylary shyghatyn. Ákem «e, mynau әli bar eken ghoy...» dep bir qarap shyghyp, «endi maghan keregi bola qoymas, mә!» dep maghan beretin: «Futbol-Hokkey» aptalyghynyng 1970 jylghy Álemdik dop dodasy turaly toptamalary, Igori Fesunenkonyng Braziliya futboly jónindegi tanymdyq maqalalary, «Sovetskiy sporttyn» Munhen Olimpiadasyn qorytyndylaghan sholuy, «Trud» gazetindegi Yohan Kroyftyng súhbaty... Osylarmen qatar 60-70-jyldardaghy «Leninshil jas» ta (qazirgi «Jas Alash») kóp edi: Londonnan, Mehikodan, Mәskeuden jazylghan reportajdar, ocherkter, maqalalar... Qyzygha oqyghanymmen, avtoryna mәn bermeytin anghal-sanghal bala kýnimiz. Keyin «Júmyr jerde tenbil dop» kitaby qolyma týskende әlgi sarghayghan gazetterdegi saraptamalyq dýniyening deni osy jinaqtan tabyldy. Sóitsem, Seydahmet Berdiqúlovtyng esiminen búryn enbegimen etene tanys ekenmin.

Seydaghang biz uniyversiytetti bitirer jyly baqilyq boldy. Qazday tizilip qaraly qoshtasu rәsimine barghanymyz este. Student kezimizde bir-eki ret kesh-kezdesulerde úshyratqanymyzben, janyna jaqyndaugha jýrek daualamaghan. Yaghny ol kisiden tәlim alyp, tәrbiyesin kóru baqyty bizding buyngha búiyrmapty. Alayda auditoriyada dәris berip, redaksiyada qalamyndy shyndaghan jan ghana ústaz sanalmaytyn shyghar? Seydaghannyng shygharmalaryn jata-jastana oqyp, jazu mәnerine qyzyghyp, sheberlik shynyn ózine Temirqazyq etip, talmay úmtylugha qúmbyl talapty jastyng bәri de ol kisining shәkirtindey emes pe? Qalamgerding jogharyda atalghan «Júmyr jerde tenbil dop», sonday-aq «Túighyn», «Ýshinshi podezd», «1984 jyldyng tendessiz 16 kýni», «Arbaghan meni bir siqyr» jәne t.b. kitaptary, «Leninshil jasta» ózi ashqan «Seysenbilik sport beti» talay jyl boyyna qalam ústaghan qanshama jasqa qanat bitirdi, qiya basqaly túrghan ómir soqpaqtaryn qajetti baghytqa búrdy desenizshi...

Sport dene shynyqtyru dengeyinen ósip, elding danqyn shygharatyn, últtyng mereyin ósiretin qúbylys dәrejesine kóterilgeli qashan. Onyng damuy, taraluy, tanyluy tek sol salagha jauapty qúrylymdardyng ghana júmysy bolmaugha tiyis. Búl orayda «ayshylyq alys jerlerden jyldam habar alghyzatyn» BAQ-tyn, baspasózding de róli kýshti. HH ghasyrdyng bereke ketip, topalany shyqqan 90-jyldarynda dop qumaq týgili, nan tauyp jeui múng bolghan júrtshylyqtyng sportqa degen yntyzarlyghyn qayta oyatqan «Sport-Ekspress» gazetining enbegin reseylikter әli kýnge әspettey jýrudi әste úmytpaydy. Al qazaqta qalam pen qayrattyng baylanysy tyghyz boluy kerektigin túnghysh úghynyp, tynymsyz ter tókken adam – Seydahmet Berdiqúlov. Ras, úly Múhang – Múhtar Áuezov te futbolgha qyzyqqan, osydan 100 jyldan astam uaqyt búryn «Jarys» komandasynda ózi de dop tepken, Sәbeng – Sәbit Múqanov ta, Sәken Seyfullin de, Sәuirbek Baqbergenov te sport taqyrybynda azdy-kópti qalam terbegen. Desek te, sport qalamgerligin maqsatty da jýieli týrde qolgha alyp, kәsiby dengeyge kótergen túnghysh jannyng Seydaghang ekenine eshkimning dauy bolmas.

Boyyndaghy sportqa degen airyqsha qúshtarlyq aqyry ol kisini Angliyagha, Meksikagha, Malayziyagha, t.b. aituly alamandar ótken alys ólkelerge sapar shekkizdi. Dýiim el kóz tikken dýbirli dodany óz kózinmen kórip, kóniline toqu bir bólek, al janalyghy tasyp-tósilgen býgingidey emes, ghajayyby mol ghalamtorsyz zamanda anyq-qanyq aqparatqa susap otyrghan myn-million oqyrmangha kórgen-bilgeninning әserin búzbastan әngimelep beru ýshin qapysyz sheberlik qajet. Seydaghannyng sonday jarystardan jazghan dýniyeleri oqyrmandy ózine ilestirip alyp, stadiondar men jýgiru joldaryn, sharshy alandar men múz aidyndardy aralata jóneledi. Jenis ýshin baryn salghan sportshynyng ayaq alysy men kónil-kýiin ghana emes, әrbir tynysyn andatady.

Mәselen, at sportynan әlemdik rekord jasaghan Kәstekbay Rahymjanovtyng jarysu barysyn «auyldaghy vetsanitar Esbolattyn» aituymen berui – tapqyrlyq qana emes, keyin ózining «Shirkin, gazettegi jastar oqityn resmy materialdardy auyz әdebiyetining stiyline salsa...» degen kókeykesti armanyna arqau emes pe? Ghúsman Qosanov turaly «Jelayaq» atty dýniyesin әfsanagha inkәr inishegine ertegi aitqanday etip jazuy da – sonyng bir kórinisi. Sonday-aq, «Yashiyn, Eysebio, Nona jәne Farman», «Bastau baryn múhit ta biledi», «Men kórgen koroli», «Pereyra, Sarshybyrda qaydan jýrsin?», «Mәngilikke birinshi», «Timur jәne onyng komandasy», t.b. maqala, esse, estelikteri tilining shúraylylyghymen, stiylining eshkimge úqsamas ereksheligimen, qyzyqty bayandauymen, eriksiz ezu tartqyzar útqyr әzilimen, sporttyng adam ómirinde alar ornynyng orasan manyzdylyghyn anghartar taghlymdy týiinderimen oqyrman jadynda mәngi qalary haq. Otyz-qyryq jyldan keyin oqysanyz da, qaytadan tap sol bәigening ruhyn sezinip, dodanyng ortasynan bir-aq shygharatyny ghajap!

Seydaghannyng redaktorlyq sheshimtaldyghyn, útqyrlyghyn, jurnalistik әmbebaptyghyn ol kisimen gazette qoyan-qoltyq birge enbek etken ýzengilesteri men shәkirtterining lebizderinen estidik, tigindilerdi tintkileu barysynda talay kóz jetkizdik.

«Qalamger agha on alty jyl boyyna «Leninshil jas» gazetinde bas redaktorlyq qyzmet atqardy. Mine, sonda ol kisi betterdegi әljuazdau, shipaya taqyryptardy kórse, oghan qyrghiday tiyip, etpettep jatqan olardyng ensesin kóterip jiberetin. Birde kezekti nómirding maketi әkelingende bas redaktor túnjyray oilanyp biraz otyrdy da, qalamyn qaghaz betine nayzaghaysha oinatyp ala jóneldi. Sonda ne boldy deysiz ghoy. Birinshi bettegi «Jalyndaghan jas qayrat» degen jattandy, taptauryndy aidar «Jastyqtyng janartaulary» atty ekspressiyasy basym ekpindi sóz tirkesterimen almasty da, ekinshi bettegi «Qyran qazasy» dep ókpeden qoyyp qalghanday qaradýrsin qoyylghan taqyryp «Júldyzdar iz tastap aghady» degen әri oily, әri mәdeniyetti sóilemmen ózgertildi. Sonday-aq tórtinshi bettegi «Búlar Qazaqstan sportynyng maqtanyshtary bolghan» atty shúbalanqy rubrika da qara siyamen belinen bir-aq tartylyp, onyng ornyna «Sol sanlaqtar qayda eken?» degen sóz tirkesimen jútynyp shygha keldi... Búl Sәkenning gazetting bir ghana nómirindegi aidarlar men taqyryptargha jasaghan ózgertuleri. Al ol «Leninshil jastyn» on alty jyl boyyna shyqqan 4 myngha juyq sanyn osynday qanshama oily da oinaqy sóz tirkesterimen órnekteuge kýsh saldy desenizshi!» dep eske alady Janbolat agha Aupbaev.

«Sportty jazugha auyz әdebiyetimen, frazeologiyalyq tirkestermen, sheshendik sózdermen qoyan-qoltyq astasyp jatatyn taqyryp kuhnyasyna tereng boylaytyn Seydahmet Berdiqúlovttyng stiyli kerek eken» deydi Jarylqap agha Beysenbayúly.

«S.Berdiqúlov shygharmalarynyng tili tamasha. Qay oqighany әngimelep otyrsa da, odyrayyp túratyn beytanys suret, dýrdaraz dialogtar kezdespeydi. Bәri de sheber ústanyng shegesindey úshy ótkir, týbi tiyanaqty keledi. Eriksiz ezu tartatyn et jaqyn tústar da molynan kezdesedi. Búl jalang yumor izdeuding jemisi emes, jazushynyng shúrayly tilining eng qajet degen tirkesterin alghan tústary ghana...» dep eske alady Nesip agha Jýnisbayúly.

«60-70-jyldary Gruziyada Omary Phakadze degen jalghyz velosiypedshi boldy. Jaqyn qashyqtyqqa jarysudan KSRO-nyng on dýrkin chempiony, әlem jәne Olimpiada oiyndarynyng jýldegeri. «Sony jaza-jaza әr gruzin ýiinde bir-bir velosiypedshi ústaytyn kýige jetti» deytin Seydaghan. Múnysy – bizdi qayraghany, «talantty izdep tauyp, jaz» degeni. Al bir ózi qazaqtyng qanshama sportshysyna ýlgi-ónege boldy! Jazushynyng ataqty veloshabandoz Oleg Týsimhanov turaly jazghan «Túighyn» povesi velosiypedting qúlaghynda oinaytyn talay azamatty armangha jetelegenin býginde zamandastarynyng bәri biledi. Qalamynyng úshyna ilinbese de, shygharmasyn oqyghannyng bәri ony ózining «bas bapkeri» sanaytyn. Sonau bir jyldary qazaq sporty túralap, qiyn shaqtardy bastan ótkerip jýrgen sәtte últymyzdyng belgili bir túlghasynyng «Átten, Sport komiytetining basyna osy Seydahmetti otyrghyzsa, qazaq sporty órkendep-aq keter edi» degen ókinishin de estigemiz. Sol kezgi sport mamandarynyng bәri Seydaghannyng pikirimen sanasatyn» dep jazghan bolatyn qalamger izbasarlarynyng biri, marqúm Dýrәli agha Dýisebay.

S.Berdiqúlov shygharmalarynyng qúnarly tili, kórkemdik izdenisterining jan-jaqtylyghy jóninde birshama jazyldy, kezinde Ábdildә Tәjibaev sekildi әdebiyet aqsaqaldary jyly lebiz de bildirdi. Qazirgi sport taqyrybynda jazyp jýrgenderdin, әsirese jas telekommentatorlardyng Seydaghang tuyndylarymen etene tanys emestigi bayqalyp ta qalady. Berdiqúlovtyng beyneli teneulerin, qazaqy oramdaryn, jarys barysyn, jekpe-jek tynysyn kórkem kesteleuin sanasyna sinirip ósken jurnalist olpy-solpy sóilem qúraugha, olaq sóz saptaugha úyalary anyq.

Demek, qalamgerding mereyli jasyn tek jurnalisterding jasyl alandaghy bәsekesimen ghana atap ótumen shektelmeuimiz kerek. Aldaghy uaqytta eldegi sport jurnalisterining jyl sayynghy basqosuy, ústazdardyng jastargha ýlgi-ónege kórsetip, kenes berer sheberlik kurstary, tipti Seydahmet oqulary syndy qajetti sharalar úiymdastyrylsa qúba-qúp.

Sәken Sybanbay

Abai.kz