Senbi, 24 Aqpan 2024
Biylik 1757 4 pikir 21 Qarasha, 2023 saghat 14:49

Jiyrma milionynshy túrghyn jәne kósh...

QR Últtyq statistika burosy qarasha aiynyng 14 kýni tanghy saghat 8:00-de bir mezgilde bes nәreste elimizding Úlytau, Jetisu, Atyrau, Týrkistan, Aqmola oblystarynda dýniyege kelip, elimiz halqy 20 miliongha tolghanyn quana habarlady.

Úlytau oblysynyng әkimi tarihshy, sayasatker Berik Ábdighaniyúly myrza ózining jelidegi jeke paraqshasynda jiyrma milonshy túrghynnyng biri ózi basqaratyn «Jana Qazaqstannyn» jiyrmasynshy obylysy bolyp qúrylghan, handar tu tigip, biyler keleli kenes qúrghan qasiyetti Úlytaudyng Qoskól auylynda, Seytjanovtar әuletinde, Tomiris esimdi hanshanyng ingәlap dýniyege kelgenin jazdy. Qazaq yrymshyl halyq ghoy. Búl sýiinshi habardy iysi qazaq jaqsylyqqa joryp, elimizding ertengi núrly bolashaghymen tútastyra, salystyra tilge tiyek etti.

Áriyne, sýiinshi súraugha, at shaptyryp toy jasaugha tatyrlyq janalyq. Óitkeni, tәuelsizdik qarsanynda elimizding jan sany 17 milliongha iyek artyp túrghan-dy. Biraq, Kenes odaghy ydyrap, әlem kartasynda jana memleketter boy kótergende, taghdyrdyng jazuymen, imperiyalyq pighyldyng órshiuimen «Últtar laboratoriyasynda» jasap kelgen biraz etnikalyq últ ókilderi óz elderine ýdere kóshti. Naryq kelip, júmyssyzdyq pen kedeyshilik esigimizden syghalap baryp tórge shyqqanda taghy biraz adamdar túrmysqa qolayly «jyly jaq» izdep ketti. Sonymen «Jana ghasyr» qúshaghyn aiqara ashqanda 14 milliongha qúldyrap kettik.

«Jyrtyq ýiding Qúdayy bar» degendey, kóship ketem degenderding jolyn bógemey, kelem degen Alty Alashtyng balasyna esigimizdi aiqara ashtyq. Á, degende enbek shartymen alys-jaqyn shetelderden kelem degen qazaqty úshaqpen kóshirip keldik. Qazaq kóshining halyqaralyq standarttargha jauap beretin zandyq, qúqyqtyq normalaryn qalyptastyrdyq. Álemdegi qazaqtyng basyn qosyp, bes mәrte qúryltay ótkizdik. Kóshi-qon zanyn ýzdiksiz tolyqtap, kemeldendirip otyrdyq. Qandastardyng úrpaghynyng elge kelip bilim aluy ýshin joghary oqu oryndaryna arnauly kvota bóldik. Endi mine, adamy az, enbek kýshi tapshy 8 oblysqa arnauly kvota bólip, әr elden kelgen qandastardy   ornalastyryp jatyrmyz. Osy aralyqta 1 milion 180 myngha tayau qandasymyz elimizge kelip, balday batyp, suday sinip ketti. Olardan taraghan úrpaqtary da elimizding әleumettik, ekonomikalyq, demografiyalyq damuyna zor ýles qosuda.

QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining biylghy ýshinshi toqsandaghy mәlimetinshe, 16 408 etnikalyq qazaq qandas mәrtebesin alghan. Osy ministrlikting ótken jylghy nemese 2023 jylghy deregine kóz salsaq, elge kelip jatqan qandastardyng enbekke qabilettileri 65,6%-dy qúrasa, al zeynetkerleri tek 8,6%-dy qúraghan. Qytaydan kelgen zeynetkerler zeynetaqyny halqaralyq zang boyynsha ózderi ómir sýrip, enbek etken elden alyp otyr. Qandastardyng joghary bilim alyp, elge kelgenderi 16,7% bolsa, orta kәsiby bilim alghandary 37,1%, jalpy orta mektep oqyghandary 38,8% bolyp keledi. Osy sifrlargha sýiensek, qazaq kóshining elimizding enbek naryghyndaghy әleueti men yqpalyn sezinemiz.

1992 jyly 18-22 qyrkýiek aralyghynda әlem qazaqtarynyng túnghysh qúryltayy sol kezdegi astanamyz Almatyda ótip, әlemning qyryqtan astam elinen delegattar kelip qatysty. Sol qúryltaydyng qarary boyynsha, Kenes zamanynan kele jatqan «Qazaqstan» qoghamy jabylyp, shyt jana «Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghy» qúryldy. 1996 jyly deputat Ákim Ysqaqúly Parlamentke balama joba zang retinde úsynghan «Halyqtyq kóshi-qon zany» dýniyege keldi. Sonymen 2006 jylghy sanaq mәlimetinshe, qazaq kóshi eng jogharghy kórsetkishke qol jetkizdi.

2017 jyly besinshi qúryltayda QR Syrtqy ister ministrligi men QR Aqparat jәne qoghamdyq damu minstrirligi qúryltayshysy bolghan «Otandastar qory»  KeAQ  qúryldy. Keyin syrttaghy qandastarmen qoyan-qolyq qarym-qatynas jasaugha qolayly bolu ýshin qor QR Syrtqy ister ministrligine qarasty boldy. Qazir osy eki úiym qaptaldasa, qatarlasa el mýddesine qyzmet etip keledi.  Eki úiymynyng qyzmeti men qúrylymyn bilmeytinder ara-túra eki úiymynyng bizge ne keregi bar dep oqys pikir aityp qalady. Biraq jeri ken, baylyghy mol, әlemdik geosayasatta óz yqpalyn kórsetip, ainalasyn ózimen sanastyra bastaghan qazaq eli ýshin últtyq biregeylenu ýderisi әli mәresine jete qoyghan joq. Úzaq merzimge baghyttalghan kóshi-qon sayasatynyng teoriyalyq jәne praktikalyq týiinderi әli tolyq tarqatylghan joq. Sifrlyq damudyng jana kókjiyegining ashyluy, halyqaralyq qatynastardyng jana baghytqa betaluy ómirimiz ben qoghamgha tyn, kýrdeli, nәzik talaptar qonda. Sondyqtan bir úiym sheteldegi qandastar isimen keshendi ainalyssa, endi biri elge kelgen qandastardyng ortagha beyimdelu, júmys tabu syndy sharualaryn retke keltirse qúba-qúp bolar edi. Teristiktegi jәne Shyghystaghy eki alyp kórshimizding tәjiriybesine jýginsek te sony bayqaymyz. Mysaly, Reseyde «Shetelde túratyn otandastardyng qúqyqtaryn qoldau jәne qorghau qory», «Orys әlemi qory», «Reseyding halyqaralyq ister jónindegi kenesi» kommersiyalyq emes seriktestigi» syndy baqanday budjeti qomaqty, qúramy yghay men syghaygha tolghan ýsh úiym júmys isteydi.

Al, halqy milliardtan asqan, әlem elderinde 62 millionnan astam diasporalary bar Qytayda «Býkil Qytaylyq halyq ókilderi qúryltayyna qarasty múhajyrlar komiyteti», «Býkil Qytaylyq sayasy kenesting Gankon, Makao, Tayuan múhajyrlar komiyteti», «Memlekettik kenesting (Ýkimettin) múhajyrlar kensesi», «Ádilet partiyasynyng ortalyq partiya komiyteti» syndy bes úiym isteydi. Partiya, ýkimet, parlament qúrylymdaryna baghynyshty búl mekemelerding barlyq qala, oblys, audan ortalyqtarynda filialdary budjet esebinen ashylghan. Osydan-aq Shyghystaghy kórshimiz әlemdegi eki alpauyttyng birine ainalsa da, myna jahandanu zamanynda últtyq biregeylenu ýderisin saqtap, ary qaray damytu ýshin qanshalyq ter tógip jatqanyn bayqaymyz.

Ótken ghasyrda әlemdegi eki alyp imperiyanyng biri bolghan Kenes imperiyasynyng zandy múragerine ainalyp, azuyn әli aigha bilep otyrghan Reseyding diaspora mәselesimen ainalysatyn úiymdarynyng atynyng ózi at ýrkitedi.

Germaniya, Izraili, Polsha syndy elderding óz qandastaryn atamekenderine tartudaghy tәjiriybesi men nәtiyjesi býkil jer jýzin tәnti etip otyr. Tәuelsizdikten keyin otyz jyldan astam uaqyt qandastaryn bir tudyng astyna jinaugha bar kýshin salghan Qazaqstan Orta Aziya elderining kóshin bastap túr. IYgiligi men jemisin býkil el bolyp kórip otyrmyz. Endi zang saltanat qúryp, kele jatqan «Jana Qazaqstanda» kóshting sapalyq, sandyq kórsetkishterin baghyndyramyz dep senemiz!

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1557
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1626
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1322