Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 4145 16 pikir 23 Qarasha, 2023 saghat 15:40

Qazaqtyng batyrlary «alqash» bolghan ba?!

Danyshpan Aristotelding «Aqymaq bolghyng kelse araq ish» degen naqyly bar desedi. Qazaqtyng shaytansugha ýiir boluy – patshalyq Reseyge bodan boluymen tikeley baylanysty ekeni barsha mәlim.

Túraghúl әkesi hakim Abay turaly esteliginde: Semeyge kelgen bir saparynda dostarymen orystyng ashy suynan úrttap, týnjarymda loqsyp otyrghanda, úly aqynnyng ýstinen týskenin, denege sinbegen nәrseden qútyludyng eng jaqsy joly qúsyp, asqazanyn tazartu kerek ekenin eskertkenin jazady. Qazan tónkerisinen keyin bolshevikter jalghan iydeologiyamen qazaqtyng janyn, dilin ulap qana qoymay, araqpen tәnin shiritti.

Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng qan maydanyn kórgen qariyalar orystyng dalasynyng saqyldaghan sary ayazynda qysqy ayazynda jan saqtau ýshin araq pen aq maydyng (shoshqanyng mayy) birin tandaugha mәjbýr bolghandaryn, tiri qalu ýshin dinin satpay, aq maydan bas tartyp, araqty tandaghandaryn jyrghyp aitady.

Al patshalyq Reseyding shapqynshylyghy bylay túrsyn, dýniyede orys degen últ qalyptaspaghan eski zaman arqau etilgen batyrlyq jyrlardyng basty keyipkerleri araq iship elirip, auyldy qyryp ketti dese sener me ediniz?!

Biraz kýn búryn tanymal qogham belsendisi Sәule Týrkiya Facebook paraqshasynda balasymen birge «Qozy kórpesh-Bayan súlu» jyryn oqyp otyryp, mynanday joldargha tap bolghanyn jazdy:

«Qyzdar da bilip keldi osy jaydy,
– Kýieujannyng qolyna ayaq bar – dep,
Araqty әrbireui úsynady.
Qozy da shattanady osy sózge,
Eki mesti tauysty kórer kózge.
Jayyldy kóp ishken song óne boygha,
Kógerip týsi ketip bolady ózge».

Artynan mәlim bolghanynday araqty bóshkesimen simirip jýrgen Qozy ghana emes eken. Jazbagha ýn qosqan tanymal jurnalist, jazushylar Serik Ábikenúly men Sәken Sybanbay mektep oqulyqtaryndaghy soraqylyqtardy búdan búryn da әshkerelegenderin tilge tiyek etti.

Sәken Sybanbay: «Keshe osy Facebook-tegi dosymyz Sәule Týrkiya «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyrynda «araq» sózin kezdestirgenin aityp, jyrdyng osynday núsqasynyng bar-joghyn súrap, osy taqyrypty biletinderden dúrys-búrysyn anyqtap berudi ótinip, jazba jariyalady. Býgin Erbolat Aynabekov bauyrymyz Shәkәrimning kitabynda da sonday mysaldardyng órip jýrgenin jazyp otyr. Al mening esime osydan 7-8 jyl búrynghy dau-janjaldyng týse ketkeni. Araq pen temeki «Qambar batyr» jyrynan da tabylyp:

«...Qyz Nazym mindi órmekke
IYisin júpar anqytyp.
Ghashyqtyq týsti basyna
Sýiegin jaman jasytyp.
Dayarlap qoydy sharagha
Qasyna qymyz tasytyp.
Qaytqanda Qambar ishsin dep,
Araq pen sharapty
Sandyqqa salyp saqtady
Bótelkege ashytyp...»

nemese:

«...Qan sasytyp qyrady.
Týs auyp, besin bolghanda
Artyna moyyn búrady.
Qara qasqa atty qantaryp,
Mandayyn sýrtip demalyp,
Shylymyn shegip túrady...» – degen siyaqty joldar Facebook betinde әjeptәuir әngime bolyp, syngha alynghan edi» – dep jazsa, Serik Ábikenúly:

«Kesheli beri Bayan qyz asyq bolghan Qozynyng ishimdikke «әues» bolghany jayly aitylyp jatyr. Qambar men Qozynyng «maskýnemdiginin» tórkini Ábubәkir Divaevta jatyr. Syrdariya general-gubernatoryna kómekshi bolghan tatar ziyalysy qazaq dalasynyng jyr-dastandaryn jinap, «kórkemdegen». Keybirin oryssha, tatarshagha audarghan. Ol kisige rumka ústap, shylym shekken oyaz obrazy qatty únasa kerek batyrlarymyzdy búrqyrap jýretin qatyrma jaghaly jandaraldargha úqsatyp jiberipti. Eng alghash «Qambar batyr» jyrynan «peregar» shyqqanda Bilim ministrligine, «Oqulyq» ortalyghyna «Jyrlardy sýzgiden ótkizip, týzep-kýzep, batyrlardy «ayyqtyryp» jibersenizdershi?!» - dep ótinish aityp edik, sodan beri әdeby núsqalargha reviziya jasalyp jatyr degendi estimedik. Batyrlar jyry, ertegi-anyzdar Divaev «dertinen» aiyqpapty. Ol kisi «Alpamys», «Qobylandy batyr» syndy kóp dýniyeni qaghazgha týsirgen, abaylayyq… Balalarymyz: Arda tughan Alpamys, Araqty qolgha alady, simirip bir salady, Shóli әzer qanady, Bosap qalghan shishany, desantshy kókem sekildi basyna úryp jarady… - dep ólendetip jýrmesin», – dep jýieli sóz aitypty.

Qazaqty orystandyru sayasatynyng patshalyq Resey kezinde-aq qolgha alynghany jogharydaghy mysaldan anyq kórinip túr. Al tәuelsiz el baspagerlerining tarihty búrmalaugha qarsy kýresuding ornyna kóz júma qarap, sýzgiden ótkizbey, óskin úrpaqtyng sanasyn ulauyn qalay týsinemiz?! Olargha salsaq araq atamyzdan qalghan as bolyp shyghady, búdan asqan soraqylyq bolar ma?! Búl eldigimizge syn ghoy. Otarsyzdanu ýrdesin mektepten bastap qolgha alatyn uaqyt kelgen joq pa?!

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5594