Dozaq degen bar bolsa ol – osy ómir!..

Ónbey jatyp óledi әli neshe gýl.

Adam bolyp kelding eken ómirge –

Adam bolyp kete bil!..

 

Qajydy ma qu tirlikten esil er,

Qaydaghyny aitqany búl nesi der?!

Artyq ketsem kýnahar bir pendesin –

Tәniri ózi keshirer!..

 

Jarly bayyr, jetimek te jetiler,

Jan jarasyn ómir ózi óshirer.

Tozaq eger bar bolsa búl әlemde –

Sol tozaghyng osy jer!..

 

Jazylmaghan tirlik zany osy ma edi?!

Talau-tonau, zorlyq-qorlyq, qasiret!..

Týsingenim – o, toyymsyz súm jalghan –

Sendey bolmas aqiret!..

 

Qúmyrsqaday jighan tasyp ýiine,

Búl baylyqqa bolady erteng kim iye?!

Kimnen keyin qalmaghan búl qayyrsyz –

Aldamshy qu dýniye!..

 

Kónilimdi jýrgen kópten kýpti ghyp,

Súraghym edi, iyghymnan týsti jýk.

Tozaghyna baryp kelgen eshkim joq –

Naghyz tozaq – it tirlik!..

 

Ónbey jatyp óledi әli neshe gýl,

Kelmey jatyp sónedi әli neshe jyr!..

Adamsyng ba, adam bolyp kete bil –

Dozaq degen osy ómir!..

                         

Dozaq degen bar bolsa ol – osy ómir!..

Ónbey jatyp óledi әli neshe gýl.

Adam bolyp kelding eken ómirge –

Adam bolyp kete bil!..

 

Qajydy ma qu tirlikten esil er,

Qaydaghyny aitqany búl nesi der?!

Artyq ketsem kýnahar bir pendesin –

Tәniri ózi keshirer!..

 

Jarly bayyr, jetimek te jetiler,

Jan jarasyn ómir ózi óshirer.

Tozaq eger bar bolsa búl әlemde –

Sol tozaghyng osy jer!..

 

Jazylmaghan tirlik zany osy ma edi?!

Talau-tonau, zorlyq-qorlyq, qasiret!..

Týsingenim – o, toyymsyz súm jalghan –

Sendey bolmas aqiret!..

 

Qúmyrsqaday jighan tasyp ýiine,

Búl baylyqqa bolady erteng kim iye?!

Kimnen keyin qalmaghan búl qayyrsyz –

Aldamshy qu dýniye!..

 

Kónilimdi jýrgen kópten kýpti ghyp,

Súraghym edi, iyghymnan týsti jýk.

Tozaghyna baryp kelgen eshkim joq –

Naghyz tozaq – it tirlik!..

 

Ónbey jatyp óledi әli neshe gýl,

Kelmey jatyp sónedi әli neshe jyr!..

Adamsyng ba, adam bolyp kete bil –

Dozaq degen osy ómir!..

                         

                              *  *  *

Bar menen joqtyng arasy

Jer menen Kóktey qarashy.

Kóringen itke jem boldy-au

Qazaqtyng qara balasy!..

 

Qazaqtyng qara balasy,

Ishine tolyp nalasy

Qayda dep kókke qaraydy –

Jazylmas dertting dauasy?!

 

Joghyndy júrttan jasyryp,

Baryndy elden asyryp,

Jýrgende joqqa bas úryp –

Barlyghy ketti satylyp!..

 

Altyny ketip – tas qaldy,

Asyly ketip – nas qaldy...

Ólse de kózi toymaytyn

Qúlqyny jaman «ash» qaldy!..

 

Teksizder taqqa otyrdy,

Últan qúl saldy kesirdi.

Jaghympazdargha jal bitip –

Úry men qary esirdi.

 

Óleyin dese ajal joq,

Kónbeyin dese amal joq!..

Tirligi býitken qúrysyn –

Áyteuir jýrgen adam bop!..

 

Kórmegen kebing kóp eken,

Ajalyng biraq joq eken...

Tiri ólik bol da jýre ber

Tirshilik tәtti degenmen!..

 

...Bar menen joqtyng arasy

Jer menen Kóktey qarashy.

Kóringen itke qor boldy-au –

Qazaqtyng qara balasy!..

 Astana. 25 tamyz, 1913 jyl.

                                              

Eki bas...

 

...Mahambetting basyn alyp,

Ayyryldyng tilinnen!

Jarqyldaghan jasynynnan –

Sanqyldaghan ýninnen!..

 

Mahambetting basyn shauyp,

Ayryldyng Ruhtan!

Tirshiliging – salqyn tabyt,

Tamyrynda suyq qan!..

 

Mahambetting basyn kesip,

Ayryldyng shyndyqtan!

Qayta ómirge kelseng de endi –

Qútylmaysyng qúldyqtan!..

 

Mahambetting basyn satyp,

Ayryldyng arynnan!

Endi mine, qútyng qashyp –

Qúlgha ainaldyng jaghynghan!..

 

...Han Kenening basyn alyp,

Ayyryldyng tәjinnen!

Eldiging men tendiginnen –

Erliging men sәninnen!..

 

Han Kenening basyn shauyp,

Ayryldyng taghynnan!

Boyyndaghy asylyng men

Basyndaghy baghynnan!..

 

Han Kenening basyn kesip,

Ayryldyng basynnan!

Tobyr boldyng kótke teuip

(artqa)***

Kim-kóringen basynghan!..

 

Han Kenening basyn satyp,

Ayryldyng namystan!

...Qayran, mening bassyz elim –

Qayran, eki Arystan!..

 

                                 *   *   *

Adamzatty adastyrghan jolynan,

Ázәzilding aiy tuyp onynan

Álsizderding kýni sónip, ýni óshti

Áldilerding әdildigi joghynan!..

 

Aldaspanday shapsa qara tasqa ótken,

Qayran qazaq, qara kózden jas tókken...

Aytylmasa atasy óler sózding de –

Ayta almasang keudende altyn bas ketken!..

 

Qara narday taspa tilip jonynan,

Qabaq shytpas et kesse de qonynan

Erler qayda, el men jerding namysyn

Eshkimge de bermeytúghyn qolynan?!.

 

Sorly elim-ay, arty – túman, aldy – jar,

Aptyghyndy basar әli-aq múndy zar!..

Azabyndy óleksege semirgen

Qaydan úqsyn qorqaular men qúzghyndar!..

 

... Atan ólse әiteuir bir soyylar,

Atang ólse erteli-kesh qoyylar!..

Kýn tughanda qimyldap qal, basyp qal

Múnday zaman endi qashan jolyghar!..

 

Beybit kýnde berekesin qashyrghan,

Elim anau – yrys-qúty shashylghan.

Sharang bar ma jaman tusa jaqsydan –

Amal qansha jasyq tusa asyldan!..

 

***

Arman qúsy adastyryp kónildin,

Shamshyraghy sónse sezim-senimnin,

Altyn jibi ýzilse ýmit, tózimnin

Erligining kemdigi emes elimnin!..

 

             Qaytarymy bolmay tókken terinnin,

Dastarhany tarylsa keng tórinnin,

Júldyzdary jyraqtasa kógimnin

Baylyghynyng azdyghy emes jerimnin!..

 

Qúday kuә, kuә mynau jarqyn Kýn,

Teniz eding nege semip, sarqyldyn?..

Basqalardan ózing aitshy, jarqynym –

Baq-talayy tómen be edi halqynnyn?!.

 

... Jarly bayyr, jetimek te jetiler,

Jan jarasyn ómir ózi óshirer.

Ertengi úrpaq qaydan bilsin, esil er

Qaydaghyny aitqany búl nesi der!..

 

Asqar taumen talasqanday shoqtyghy,

Kózden býgin búl-búl úshsa ot kýni

Barlyghy da, bәri de tek Tәnirden –

Sosyn senen – әdildikting joqtyghy!..

 

 

*  *  *

Aytarym kóp,

                         tek saghan aita almaymyn,

Qaryzym kóp –

                         Ony da qaytarmaymyn!..

Kónilim qaldy kýnine myng qúbylghan

Myna ómirden jelikken sayqaldayyn!..

 

Boldyng dedi – kórmedim bolghanymdy,

Toldyng dedi – sezbedim tolghanymdy.

Alayaqtar ie bop barlyghyna –

Úry-qary tonady armanymdy!..

 

Mәngýrtter men teksizder órge shyqty,

Mise tútpay órindi tórge shyqty.

Qazaghymnyng myng ólip, myng tirilgen

Ór ruhyn tepkilep jerge tyqty!..

 

Arsyzdyng aqyly kóp maldy bolsa,

Aqynnyng qadiri joq jarly bolsa.

Nesin aitam, osymen dogharayyn –

Nadangha esil sózdi qor qylghansha!..

 

                     *  *  *

... Kýz de kelip qalypty-au kezegimen,

Qútylmaq joq qashsang da mejeliden!..

... Kók jýzinde qiya almay qosh aitysyp

Qústar qaytyp barady óz elinen!..

 

Óter ómir osylay bilinbesten,

Úmytylar týbinde kiming de esten!..

Kelgen – ketpek, qaraghym, janghan – sónbek

Qayda ketti bolmasa búrynghy ótken?!.

 

Sary baqta sarghaytyp sary uayym,

Kóp otyrdym, taghdyrgha ne qylayyn?..

... Jaqsylyqpen bitkey de bәri layym –

Japyraghy tausylghan kәri qayyn!..

 

 

* * *

             ... Qyz kórikti

Sayabaqqa sary ala kýz kelipti...

Angharmaymyz ómirding ótkenin de

Qu tirlikpen jýrgende kýndelikti!..

 

Kýz kelipti...

Jasyl baqqa jayqalghan qyz kórikti...

...Sary oramal taghynghan aq qayyndar

Synyq minez, samarqau kýige enipti!..

 

... Kýige enipti,

Bar tirshilik taghy da týrlenipti...

...Óter ómir osylay bilinbesten –

Keter kýnder qaldyryp bizge ýmitti!..  

 

*   *   *

 

   Qayran elim, qazaghym qalyng irge

Aqynynmyn әrqashan jany birge.

Eske alarsyng meni de kýni erten-aq

Aqpandatqan ayazdy doly kýnde!..

 

Súm taghdyrdan san ret soqqy jedim,

It tirlikte qanshama ketti kegim.

Ózim qúlap jastam da Jaratqannan –

Sening tuyng tik túrsyn dep tiledim!..

 

Aqtalgham joq kóshimnen qaldym-au dep,

Maqtangham joq ózgeden ozdym-au dep.

Shaghym aitpan saghan da, ólsem eger –

Kýnim jetpey mezgilsiz soldym-au dep!..

 

Bәri Allanyng qolynda – bilem ony,

Bilem ony, mezgilsiz kim óledi?!

Ózing barda biz barmyz, aqynynnyng –

Jaratqannan jalghyz sol tilegeni!..

Abai.kz