Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qaynaydy qanyn... 2752 6 pikir 7 Jeltoqsan, 2023 saghat 13:01

Qytaydyng qatyndary qazaq jerin sata bastapty...

Kez kelgen memleket ýshin әlemning ekinshi ekonomikasy sanalatyn Qytaymen sauda jasasu óte tiyimdi, tartymdylyghy kýshti ekeni anyq. Álemning 130 dan astam eli kirgen Qytaydyng auqymdy «Bir jol, bir beldeu» jobasy sonyng aighaghy.

Qytaydyng batys qaqpasy sanalatyn Shynjanmen shekaralas Qazaqstan da Kenes zamanynan qalghan Qytay fobiyadan birtindep arylyp, sauda әriptestikti kýsheytip keledi. Biyldan bastap eki el azamattarynyng ózara vizasyz barys-kelis merzimi byltyrghy 14 kýnnen 90 kýnge úzardy. Azamattardyng sifrlyq mәlimetterin erkin almasatyn boldy.

Dese de Qytaymen tym ishtesip ketuden tughan el arasyndaghy әrtýrli kózqarastar da kýsheyip keledi. Onyng bastysy jauynger ata-babalardan múragha qalghan jerge qatysty bolyp túr. Búdan ilgerirekte qazaqtyng shúrayly jerlerining Qytaydyng әigili jer saudalaytyn saytynda túrghany qogham talqysyna týsip edi. Kýni keshe «Qytaylar Batys Qazaqstannan 100 myng gektar jer súrapty» degen aqparat el nazaryn audarghan.

Sonday bir dauly aqparatty Germaniyada túratyn qandas aghamyz Ómirhan Altyn óz paraqshasynda bólisipti. Ómirhan aghamyzdyng Qytaydaghy qandastarymyzdyng jappay týrmege toghytylyp jatqanyn, Europa tórinde de, Elorda minberinde de birinshi bolyp batyl aitqany belgili.

Shuly beyne jazbadan mәlim bolghanday: Qazaqstangha kelip, orys baygha tiyip, azamattyq alyp alghan taza qytay qatyn Yallyan bazary men Jetisu bazaryndaghy sauda nýktelerin mise tútpay, gektarlap jer alyp, sony kelgen qandastaryna satugha kóshken eken. Atalmysh viydeoda ózen aghyp jatqan shúrayly jerdi 100 myng dollargha baghalap, jana kelgen qytaylardy eliktirip túrghany angharylady. Júmyssyz qazaqtargha (lau hasa) 5000 qoy baqtyryp, 8 qatyn alyp, qúighan qarjyndy bir jylda qaytaryp alasyng dep auzy-auzyna tiymey kósiledi.

Últ qamyn birinshi oryngha qoyatyn Ómirhan aghamyz: «Qytay qatyn azamattyq alyp, qazaq jerin satyp, tayrandap jýr. Qandastar azamattyq almaq týgili «qandas» degen bir japyraq qaghaz ala almay qanghyryp jýr», - dep kýiinedi.

Qytay qatyndardyng bazardy tastap, jer saudalaugha kóshui, onyng vizasyz baylanyspen túspa-tús kelui, qalay desek te, jaqsylyqtyng nyshany emes.

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5555