Amangeldi Seyithan. Til men zil
Til men zil
Memlekettik til jayyndaghy jiynda ashynyp sóilegen Ziyaly ýiine kelgennen song oryssha oilap, oryssha sóileytin nemeresine úrsa jazdady. Biraq der kezinde toqtaldy. Kelinining kóniline keletinin bilip. Kelin zildi edi.
Jóndi jazushy
Ákimdi syrttay sybap, synap, silkilep alatyn jazushy endi ónir basshysynyng qabylduynan biraq shyqty. Kisige kezek beretin emes. Ózi ghana oryp otyr. Oblys órkendep kele jatyr eken, memlekettik baghdarlamalardyng bәri derlik biyik dengeyde oryndalghan. Osynyng bәrin tilge tiyek etken jazushy birinshi basshygha da biraz oda aitty. Endi oilanyp otyr. «Oblys әkimi jón-joralghy degendi biletin jigit pa eken», - dep.
Jauyn men qauym
Kenet jauyn jaudy. Jýz otyz azamat bir qolshatyrgha úmtyldy. Bәri de sighan sekildi edi. Shetindegi bireui malmanday su bolypty. Ishterindegi toleranttysy da sol ma dersin.
Synaugha súrau
«Júmys isteytin jerindi synama», - dedi agham. «Su ishken qúdyghyna týkirgenmen birdey», - dep qostady jengem. Shynymdy aitsam sol jerding suy birtýrli. Kermek taty ma, kóbik ata ma... Menen búrynyraq bireu qamdanghan sekildi..
Til men zil
Memlekettik til jayyndaghy jiynda ashynyp sóilegen Ziyaly ýiine kelgennen song oryssha oilap, oryssha sóileytin nemeresine úrsa jazdady. Biraq der kezinde toqtaldy. Kelinining kóniline keletinin bilip. Kelin zildi edi.
Jóndi jazushy
Ákimdi syrttay sybap, synap, silkilep alatyn jazushy endi ónir basshysynyng qabylduynan biraq shyqty. Kisige kezek beretin emes. Ózi ghana oryp otyr. Oblys órkendep kele jatyr eken, memlekettik baghdarlamalardyng bәri derlik biyik dengeyde oryndalghan. Osynyng bәrin tilge tiyek etken jazushy birinshi basshygha da biraz oda aitty. Endi oilanyp otyr. «Oblys әkimi jón-joralghy degendi biletin jigit pa eken», - dep.
Jauyn men qauym
Kenet jauyn jaudy. Jýz otyz azamat bir qolshatyrgha úmtyldy. Bәri de sighan sekildi edi. Shetindegi bireui malmanday su bolypty. Ishterindegi toleranttysy da sol ma dersin.
Synaugha súrau
«Júmys isteytin jerindi synama», - dedi agham. «Su ishken qúdyghyna týkirgenmen birdey», - dep qostady jengem. Shynymdy aitsam sol jerding suy birtýrli. Kermek taty ma, kóbik ata ma... Menen búrynyraq bireu qamdanghan sekildi..
Týniluge ýnilu
Kórshim týnilip otyr. Kónilin súradym. Atylyp berdi. Úqqanym mynau. «Túrsynbek Qabatovtyng qaljyndaryna qarq-qarq kýlip, «Traktorshynyng mahabbatyn» túshyna kóretinder Abay aqsaqaldan adasyp qalghandar». Ýnilip qarasang qisyngha keletin sekildi me..
Netip qalghan tetik...
Ana bir әpendening aitqany. «Baghzy zamanda bir taypa elin satu jayynda kenesipti. Kәdimgidey qyzyl kenirdek bolghan. Deputattardyng alpys payyzy qarsy dauys beruge pәtulasqan. Sodan mәsele dauysqa qoyylyp, qortyndy shygharylghanda qarsy bolghan eshkim tabylmapty. Shamasy tetik kinәli».
Sesi kem sessiya
Qalaulylar búl kýni belsene almady. Kýn tәrtibindegi mәsele kisi qyzyghatynday emes eken. Qazaq tilining qoldanu ayasy. «Sesi joq taqyryp», - desti ózara. Sosyn tetris oinaugha kirisip ketti.
Kesh pen kósh
Jana jyldyq baghdarlamalardy talqylaugha qatysqandardyng arasynda kreativti jigit te bar edi. Úsynystyng kóbin aitqan da sol. «Orystar óz tarihyna ýnile otyryp ssenariy jazady», - dedi. «Qytay halyq sazyn izdeydi eken». «Ózbekter aspaptaryn algha shygharady». «Kәrister saltyn tórge ozdyrady». «Týrikter ótkeninen ertegi jasap beredi». Osynyng bәrin tyndap alghan basshy sheshim qabyldady. «Orystyng tarihyna ýnile otyryp, kәris saltynyng negizinde týrik ertegileri tәrizdes muzikl jasaymyz. Kóshten qalyp jýrmeyik».
Abai.kz