Amiraslanova Nilufar Almashanqyzy – qazaq tilinde erkin sóileytin әzirbayjan qyzy. Qazaqstan Respublikasynyng «Shapaghat» medalining iyegeri. Kókshetau qalasy, Sh.Uәlihanov atyndaghy uniyversiytetting mandayaldy týlegi. Qazirgi tanda Kókshetau qalasyndaghy №1 mektep-gimnaziyasynyng nemis-aghylshyn pәnderining múghalimi. Qazaq tilinen bólek, alty tildi emir erkin sóileydi.

Atap aitqanda, poliglot ústaz qazaq, әzirbayjan, orys, aghylshyn hәm týrik tilin ana tili dәrejesinde mengergen. Memlekettik tildi mengerudi ómirlik paryzy dep sanaytyn Nilufar Almashanqyzymen tanymdyq súhbat qúrudy jón kórdik.

– Aldymen ózinizdi kópshilik oqyrmangha tanystyryp ótseniz? Qazaq tilin qalay mengerdiniz? Ana tilimizdi mengeru barysynda qanday da bir auyrpalyqtardy sezindiniz be?

– Mening nyspym – Amiraslanova Nilufar Almashanqyzy. Últym –Ázirbayjan.  Ózim Ázirbayjan Respublikasynda dýniyege kelgenmin. Alayda Qazaqstanyng әsem qalasy Kókshetauda bilim alyp óstim. Ázirbayjan últy bolghanyma qaramastan, mening janym da jýregim de – qazaq. Áriyne, kez kelgen tildi ýirenu onay prosess emes, biraq men qazaq tilin tughan anamday qatty jaqsy kóremin, sondyqtan da qazaq tilin ýirenu – men ýshin naghyz rahat sezim boldy.

– Arqanyng kerbez súlu Kókshetau qalasynda bilim aldym dediniz. Naqty qay mektepte bilim alyp ediniz? Sol jayynda aita otyrsanyz.

–  Qazaq tiline degen qyzyghushylyghym – mektep qabyrghasynda payda boldy. Kókshetau qalasynyng № 8 orta mektebinde oqydym. Osy mektepte oqyp jýrgem kezinde qazaq tili múghalimderi maghan qazaq tili únaytynyn bayqap, meni týrli respublikalyq, oblystyq olimpiadalargha dayynday bastady. Ústazdarymnyng eren enbegining arqasynda jýldeli oryndargha ie boldym. Sondyqtan da menin  ardaqty ústazdaryma,  Qazybaeva Túrsyngýl Dәuletqaliqyzy hәm Kantarbaeva Gýlnar Ramazanqyzyna aitar alghysym sheksiz.

– Estuimizshe, siz qazaq tilinen bólek orys, nemis, aghylshyn tilderin jetik mengeripsiz. Búl tilder arasyndaghy balansty saqtau asa qiyn emes pe? Jalpy, tildi mengeru ýshin aldymen ne isteu qajet? Oqyrmandargha kenes berseniz...

– Ótken súhbattarymda paraqtap aitqanday, belgili bir tilde sóileu ýshin aldymen sol tilde oilana bilu kerek. Mәselen, aghylshyn tilinde sóilegen keledi me, endeshe sol tilde oilanudy basta. Áriyne, basynda qiyn bolady. Biraq búl óz uaqytymen keletin nәrse. Osy tilderde jaqsy sóileu maqsatynda men mekteptegi oqushylarymmen birge týrli tilderde sóilesuge tyrysamyn, búl maghan tilder arasyndaghy baylanysty joghaltpaugha jәne oqushylarymnyng sóileu daghdylaryn damytugha kómektesedi.

– Qazaq tilindi qanday kitaptar oqisyz? Kimning shygharmasyn qaytalap oqyghandy únatasyz?

– Mening sýiikti aqyndarymnyng biri – Abay Qúnanbaev. Úly aqyn Abay Qúnanbaevtyng qara sózderin oqyghandy únatamyn. Hakim Abaydyng filosofiyasy qatty únaydy. Odan bólek Qasym Amanjolovtyng ólenderin qaytara oqyghanly janym sýiedi. Mysaly, onyng – Tughan jer óleni. Osy ólendi san qaytara oqysam da jalyqpaspyn. Alghash ret búl ólendi mektep qabyrghasynda oqyp jýrgenimde jatqa bildim, sodan beri búl óleng mening janyma tereng enip ketti. Mysaly, ólenning myna joldary maghan erekshe únaydy desem arttyq bolmas:

Boldym ghashyq tughan dala men saghan
Alys jýrsem, armanym  – sen ansaghan
Jaqyn jýrsem, men tórinde rahattyn
Altyn dingek –  ózim tughan bosagham.

– Tar jolda tayghaq keshui men sergeldeni kóp, biraq nәtiyjesi kónil júbatarlyq ústazdyq joldy tandauynyzgha ne sebep? Múghalim boludyng qyzyghy men jyshyghy nede dep oilaysyz? Ústaz bolu bala kýngi armanyz ba?

– Oqushygha – sәttilik, múghalimge – quanysh. búl maqal meni beyneleydi. Óitkeni men oqushylaryma paydaly bolghandy jaqsy kóremin. Men balalargha tildi ghana emes, әrtýrli mәdeny qúndylyqtardy da ýirete alatynyma quanyshtymyn. Múghalim bolu – men ýshin búl baqyt, balalardy oqytu maghan baqyt әkeledi. Mening júmysymnyng artyqshylyghy – mende kóptegen qanaghattanarlyq oqushylar bar, olar maghan әrqashan olargha bergen bilimim ýshin alghys aitady.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan, Altynshash Kurmanaeva 

Kókshetau qalasy, №1 mektep-gimnaziyasynyng qazaq tili múghalimi

Abai.kz