«Jas azamat» gazetining segizinshi sany

 JAS AZAMAT

 8 - san

1918 jylghy 25 oktyabri

Petropavl q.

Sayasat kýii

Qazir sayasat dýniyesinde әleumet pikirin әbigerge týsirip túrghan eki auyrlyqtyng biri - bolishevikterding kýsheye bastauy, ekinshisi: yntymaqtas patshalyqtardyng ózara mýshege talasyp, Rossiyagha shyn kómek kórsete almay jatuy. Bolishevikting kýsheyuine әr tap ózinshe sebep kórsetedi: bay, kadet, sosialsymaqtar taby.

«Jas azamat» gazetining segizinshi sany

 JAS AZAMAT

 8 - san

1918 jylghy 25 oktyabri

Petropavl q.

Sayasat kýii

Qazir sayasat dýniyesinde әleumet pikirin әbigerge týsirip túrghan eki auyrlyqtyng biri - bolishevikterding kýsheye bastauy, ekinshisi: yntymaqtas patshalyqtardyng ózara mýshege talasyp, Rossiyagha shyn kómek kórsete almay jatuy. Bolishevikting kýsheyuine әr tap ózinshe sebep kórsetedi: bay, kadet, sosialsymaqtar taby.

 Samara komiytetine qaraghan әskerde temir tәrtip bolmaghandyqtan, is basynda әsker kisiler joqtyqtan, bir jan, bir dene bolyp qarsy túrmaghandyqtan, deydi. Sosialister toby, patshashyldar bas kóterip, biylik tizginine jarmasqandyqtan, krestiyan júmysker paydasy kýn sayyn shógerile bastaghandyqtan, búrynghyday kóp azdyng jeteginde hayuansha kóne beru joq. Sayasat biyik tas ýilerde búiryq jazushylarda emes, kóshede jýrgen júmyskerde, mújyqta. Búlar da әzirshe kónili únatqan jolmen jýrmekshi. Songhy kezderde búlardyng negizgi qúqyqtaryna qol súghylyp, eskilikting iyisi shygha bastaghan son, bolishevik pikirin quattaushylar kóbeydi. Samaranyn, Qazannyng alynuy – kóbinese, ishten shyqqan kómekten deydi.

Key tap: bolishevikter óz betimen týk bitirmes edi, búghan kómek berip, rettep, algha bastyryp jatqan nemis. Jәne yntymaqtas patshalyqtardyng jarqyratyp, mol kýsh kórsetpegendiginen deydi. Bizding pikirimizshe: orys mújyghynyng qityghyna tiyetini - soghystyng qayta janartyluy. Últty, ózindi saqtau ýshin nemis pen soghysamyz degendi dúrys kórmeu, mújyq júmysker tabighatynda azdyghy, baylardyng júmyskerlerdi qysa bastauy [siyaqty sebepter] ynghaygha biylegen, qu sózding qordasy bolghan bolishevikting kýshengine sebep bolyp jatyr.

Endi yntymaqtas patshalyqtardyng kómegine keleyik, bizding ýkimetterding hәm Ufada bolyp ótken memleket kenesining Brest tatulyghyn búzamyz, nemiske qarsy soghys ashamyz, degende, kóbinese, bel qylyp ústaghandary - yntymaqtas patshalyqtar men Amerika, Japoniya edi. Búlar әli jarytyp kórsetpek týgili, ózara kelise almay jatqan týri bar. Kómegi qoyboldy bolama dep, bastyghy Milukov bar tap Germaniyadan kómek súrap otyr.

Memleket dostyghy qashan da bolsa, «aynymaly tóbetter» degendey bolady. Mayly jilikting qay jaqtan týsui biledi. Eki memleketting bir-birimen dostyghy da, dúshpandyghy da, bayansyz ekendigi - tarihy synalghan is. Jәne bir memelketting әlsireui, ekinshi memleketting gýldenuine sebep.

Mysaly, Rossiya әlsirese, Germaniya, Týrik, Japoniya gýldenedi. Óitetini: Japoniya Qytay men Qiyr kýn shyghys Sibirdi qylghidy. Japoniyanyng Chitada jer sauda bankiler ashyp ýiler, is oryndary (predpriyaratiye) satyp alyp jatqandyghy, Qytaygha biylik jýrgize bastaghany búghan dәlel. Sibir ýkimetining tili tiygeni gazette jazyldy.

Japoniya óner - bilim, tәrbiyeni nemisten alyp edi. Nemis ony bizge kómek kórseter me eken. Tórt jylghy soghysta da, Japoniyanyng tútqan sayasaty da belgili. Sondyqtan, nemiske uaqytymen kýshti dep Týrik, Rossiya jense, Qara teniz ben Kavkazdy biylep ketedi. Germaniya Ýndistangha (Angliya qol astynda)... Kavkazdan Aughanstan arqyly shyghyp, Ýndistannyng baylyghyn soryp, Angliyany quady.

 Rossiya әlsiremese, Amerikagha payda: onda Rossiya Germaniyanyng Ýndistangha ótuine bóget bolady. Ekinshi jaqtan, Japoniyagha qarsy túrady. Múnysy - Qytaygha kóz tikken Amerikagha jaqsy.

Mine, osynday baylasqan maqsattar birine-biri qayshy bolyp, Rossiya jerine yntymaqtas patshalyqtardyng әskerlerining keluin bógep jatyr. Bәlki, basqa astarly sharalar jasalsa, әskerding top-tobymen kelip qaluy mýmkin. Sayasat júmbaq Soltýstik Amerikanyng preziydenti Vilison bolishevikti ýkimetine aitaqtap edi.

Endi kim bilsin! Alysta jatyp, ot jaghugha sheber aq-qara búqara, әdildik negizinde qúrylghan jobasynda Týrikti Europadan quu kerek dep shoq tastaghan Vilsion edi.

Rossiya qajydy, qansyrady. Dos patshalyqtar qashan kómek kórsetedi? degen әleumet pikiri әbigershilikke kirip otyr. Talay jerde sayasy maqsatpen kómek kórsetken Rossiya, endi mynau, tilenshidey qolyn sozyp túr. Qarny ashqanda bóltirigin jeytin qasqyr sipatty úly patshalyqtardyng әdildigi talay synalyp edi. Búl joly qayter eken?

ZEMSTVO

 Zemstvonyng jәne bir júmysy – júrttyng sharuasyn týzeu. Aqmola oblysynyng krestiyan- kazaghynyng kýn kórip túratyn kәsipteri - egin salu hәm mal ósiru. Egin salu jaghyn alayyq. Oblystyng bar adamnyng jýzden 86-sy egin salady. Syrttan qaraghanda, halyqtyng kóbi egin salatyn bolyp kórinse de, eginning shyghymy nashar. Egin salatyn, oryp-soghatyn mashinanyng joqtyghy, jerdi uaqytynda tazartyp, tynyqtyryp, onaltyp túrmaghandyq.

 Osylardy kórsetip, qay jerge qanday astyq jaqsy shyghatynyn, qay jerdi qansha uaqytta tynyqtyrudyng kerek ekenin, eginge zalalyn tiygizetin aram shóp pen shegirtkening qalay kózin joydyng mәnisin týsindiretin hәm tәrbie ýiretetin agronomdardyng joqtyghy.

 Osylardyng barlyghy jiylyp, júrttyng enbektenip jyrtyp-shashqan egininen tiyisti paydasyn kórgizbeydi. Búghan dәlel ýshin jerining topyraghy, dymqyldyghy osy bizdikimen birdey, biraq júmysy jaqsy jolgha qoyylghan tómendegi patshalyqtardyng hәm bizding eginning shyghymyn salystyryp kóreyik: 1906 jyldan 1910 jylgha deyin bir jyldyng ishindegi eginning ortasha desyatinasynan alynghany:

                     Biday      Qara biday       Súly

Búdan kórinedi, jerdi tyrmalap júmystauynda ýlken aiyrma bar ekendigi. Eger de, 49 million desyatina egin shashugha layyqty jeri bar Aqmola oblysy joghardaghyday tyrmalap jýrgizse, jýz millionday pút astyq shygharlyq hali bar.

 Songhy bir jyldardyng esebinde (13 jyldyq) Aqmola oblysynyng jәy krestiyandarynyng ortasha desyatinasynan 41 pútqa shyqqanda, kazak-orys uchaskeni satyp alyp, salghan baylardikinen 69 pútqa shyqqan. Búl kórsetedi songhylarynyng jerdi tyrmalap, soghu, oru, jyrtuynda mashinalaryn júmystap, mújyqtardan artyq qaraghandyghy. Eger de ana 41 pút shyqqan jerlerdi tegis songhylarsha júmystasa, oblysta 43 millionday artyq astyq shyghar edi.

 Zemstvo osylardy eske alyp, uezderge jer tyrmasynyng ghylymyn oqyghan agronomdar shygharmaqshy. Olar júrtqa týsindirip túqym shashyp, tyrmalap shygharyp, eginge kerekti mashnalardy qalay júmsaytynyn, jerdi qalay tazartatynyn, tynyqtyratynyn kórsetip, baghyp túrmaqshy.

Zemstvo kisisi,

(jalghasy bar).

Ashtyq apaty

Almatydan Samaragha kelgen bir jolaushy «Voljskiy deni» degen gazette jazady:

 Jetisuda esepsiz ashtyq. Qazaqtardyng jartysy qyryldy deuge bolady. Almatydan Tashkent jolyndaghy Arys stansiyasyna sheyin jayau shúbyrghan qazaqtar men qynsylap jýrgen itterden basqa tiri maqúlyq kórmeysin. Jol boyy aruaq óndi, iyneliktey qatqan qazaqtar: «Bala satyp alasyndar ma? Nangha aiyrbastaymyz», dep aldy-artyndy orap jibermeydi. Ashtyqtan ynyranyp ólim halinde jatqan qazaqtar, ashtan ólgenderding denesin shúqylaghan qúzghyn-qarghalar, júlqylaghan itter kózge jii úshyraydy.

 Bar maldary bolishevikterding talauyna týsip ketkendikten, mineky keleshekti oilap qam qylmaghandyqtyng keseli. Qaruly milisiya osynday bәleden bas pen maldy qorghau ýshin edi. Endi bas-maly týgel elder ótkennen ýlgi alyp, qamdanu kerek. Eki jylda eki oblys elden aiyryldyq, keleshekte qanday kýy Alash basyna tuary belgisiz. Múnday zor býlinshilikter de, qamsyzdyqtan, ru-ru elderding azyp-tozyp, jer jýzinen joghalyp ketkendikteri tarihtan belgili. Qara búlttyng qayta týnergenin Alash balasy eskeru kerek.

Eskeru kerek

(Jalghasy. Basy ótken nómirde)

Osylardy shyn basshylar qosargha alsa, el qaytip eldikti oilaytyn, órkendi júrt bola alady? Juan auyl - qyrdaghy búzyq minezding úyasy. Qazaqtyng jәy ómirining shyrqyn búzatyn partiya bolsa, oghan solar basshy eken, úrlyq bolsa, úrygha qúryq beretin taghy solar. El arasynda jýrgen jaman, ózining týrin joghaltuymen, úrlyqtyng tamyry qúrymaydy. Sol úrylardyng atasy bolyp otyrghan juandar jaqsylaryn bauyryna basyp bermey qalady, ne úry emesti úry qylyp alady. Búghan qaraghanda, aldymen jaman úrygha tyiym salu - qiyanat sekildi kórinedi. Jәne bir juangha tiysen, bar juan shúrqyrap jiylyp, ara týsedi. Osymen elding shyn tentegi tiylmay barady. Ol uaqytta el ishindegi jylaular, nashar, juannyng ezgisi-ermeginde qúldyq arqanynda moyny shirip, taghy sorgha qamalyp jýre beredi.

Ertengi milisiya qyzmetin de kóremiz. Qyzmetke kelgen bir kedeyding ózi bir kedeyding jalghyzy bolghanda, juannyng balasynyng on-onnan sausyldap myrzalyq qúryp, nasharlardy zarlatyp jýrgenin. Abaydyn: «Men zakon quaty qolymda túrghan kisi bolsam, adam balasynyng minezin týzep bolmaydy degen kisining tilin keser edim», degen sózining qazaq turasynda iske alynatyn kezi keldi.

Osy kýngi dýnie maydanynyng eng biyik túrghysyna shyghyp túrghan júrttardyng qaysysyn alsaq ta, olardyng osynsha dәrejege jetuine, әdil biylik, tәrtipti, ashyq sayasat bolghan. Olardyng basshysy el qamyn jaqsy úghyp, әuelgi maqsatyna kópting qamyn qoyghan. Osydan, basshysyn kóbi sýiip, artynan ergish bolghan. Bizding basymyzgha kelip túrghan osy kýngi zaman júqalaghan - juastyq, qayyrymdylyqty kótermeydi. Áueli halyqtyng júrttyghynan aiyryluyna sebep bolghan nәrseni qayta alyp kelip, endi halyqtyq dýkenin qúruyna qúral qylamyn deuge bolmaydy. Ol iylige almaydy. IYgendi kótermeydi. Endigi halyq boluymyzgha úitqy bolatyn nәrse - qúrysh qúrsauly әdil, qatal biylik. Endigi hakimning aldyna nashar da, juan da tenshilikte bolyp, biyligi negizge qúrylghan zakon bolmasa, juan atanyng berekeli el ishinde jýrmeui kerek. Áli de juan ata biylep-tóstep, qadirli bolatyn bolsa, avtonomiya degen bólektik degenning bәri de syrty býtin, ishi týtinning isi bolady. Byraq, múnday kýidi búrynghy uaqyt kóterse, qazirgi uaqyt kótermeydi. Ishi týtin bolsa, syrtynda býtindik joq, erteng kýl bolyp kókke úshady. Eger búl kýnge deyin kelgen osy hal, búdan keyin de sozylatyn bolsa, elding eldikke mahabbaty oyanbaydy. Endi nashardy ortagha tartyp, tendikke alyp, әdilet kózben qarap, esesin ózine tapsyru kerek.

Osy joldy tútynghan әkimshilik kele-kele júrttyng meyirimdi atasy bolyp, shyn júrt bolugha jararlyghyna kóz jetkizip, jýregine jiger qosuyna bolady. Áueli juan ata jinishke ata jigining qayta tuuyna sebep bolghan. Sol kópke birdey qorghan bolarlyq biylikting joqtyghynan bolatyn.

 Ózge júrtty alsaq - bay óz betine, kedey óz betine, әrkim óz isine erikti. Bizding jinishke atanyng balalary, juannan bóten is istemek týgil, sodan bóten oy oilauyna da bolmaydy. Múnyng týbi - oilanyp qaraghan kisige qúldyq. Ózge júrtta әrkim óz basy, ýy ishining qamynan basqa, baqqa talasyp, ne birinikin biri úrlap alyp, birine-biri zorlyq qylyp, júlqysyp partiya qylatyndary esh uaqytta bolmaydy. Bizde ne sóz úghar, ne maldy kisi bolsa, әueli auylyna qoja bolyp, odan aghayynyna, odan auylnay-bolys isine qoja bolghysy keledi. Osydan jogharydaghy aitylghan kóp shataq eriksiz shyghady. Bizding endi eskeretin nәrsemiz, sol juan men nashar arasyndaghy aiyrmashylyqty joghaltyp, júrtty bóliksiz, tynyshtyq ómir qalpyna týsiru.

Búl ýshin el ishine kýshti, әdil ýkimet ornap, nashar men juandy tenestirip, juan zorlyqshyldy ne qylsa da elden aiyryp, әlsiretuge tyrysu kerek. Osy aitylghan juan, nashar degen jik ketse, qazaq júrty mәdeniyetke shylbyr bererlik qalypqa jaqyndauyna bolady. Búlay bolmay, el men shyn basshy birine-biri jaqyndasa almay, juandy basshy qylatyn bolsa, el shyn sarysu keulep, júrttyqtyng buynyn bekitip, boyyn ósire almaydy.

Júrtshylyqqa ruh úyalaydy degen tarih joly, mysqaldap boygha singen ghylym deymiz, sol tarihtyng joly osynday ózgeristerdi kerek qylyp otyr. Biz әli shiyki júrtpyz, talay ózgeriske moyyn úsynamyz, zaman eriksiz moyyn úsyndyrady.

Biylghy jastar sezining qaulysyndaghy «Nikolay zamanynda is basyna mingender, endi el ishindegi kisilikke saylanbasyn» degen qauly osy negizge keletin. Búl haldi әr kimge de eskeru kerek!

Múhtar Áuezov.

IShKI HABARLAR

El ishinde iyghy asqan Ertis boyyndaghy qazaqtardyng orys jerlerin arendagha alyp paydalanghandyghy kópke mәlim. Búl jerlerding arendatorlary (uaqytsha paydasyn kóruge alatyndar) pysyqshalar, partiyaqorlar, juan atalar hәm baylar bolady. Osylar ózderining attaryna alyp, jandaryndaghy qarashalaryna bermey qoyatyn uaqyttary da bolady. Múnday ozbyrlyq partiya kóterilgen jyldarda jii bolady. Mysaly: 17-jylghy komiytet saylauynda arendatorlar jerden qysylghandardy ózderine audartyp, kópshilik dauys alyp otyrdy. Sondaghy arendatorlardyng soyylyn soqpaghandar, endi jazasyn tartyp jatyr. Ótken jylghy Jәdiger bolysyndaghy daudyng aqyry jerge soqty. Partiyagha ermey qalghan qarashalardan arendator pishendikti esepsiz qymbatqa satyp, ósimin alyp jatyr. Qarashy eki shoshaq shóp shapsa, birin ózi alyp jәne ýsteu aqsha alady. Arendatordyng oljam az deuine bóget, kirerge esik joq. Arendator myrzanyng «kempir nazdy» qoya túryp eldikti oilauy jón edi. Biraq olay bolmady. Anyghy, asqandyqty istedi.

Dala balasy

Qúlaqtandyru

Aqmola oblysynyng qazaqtaryna! Biyl 80 balagha arnalghan internat ashylady. Múnyng otyzy Poltavkening (Omby uezi) eki klasty shkolinde, әrqaysysy 25 baladan Atbasar men Presnogorikovkanyng (Qyzyljar uezi) eki klasty shkolinde ashylady. Balasyn qazynadan oqytamyn degen nasharlar osy aitylghan shkoldardyng birining basqarushysynyng atyna aryz beru kerek. Aryz qabyldanbaghan kýnde oblastnoy zemskiy upravanyng atyna beru layyq. Erte qamtymay, kesh qalyp ókinip jýrmender!

Oqu isin basqaratyn oblastnoy uprava

janyndaghy «Qazaq bólimi».

TÝRLI HABAR

Qazir Bashqúrt polktarynda uchebnyy komanda (upretu) ashylghan. Tezden bashqúrttar ýshin praporshik ofiyserler mektebi ashylmaqshy. Búghan eki klasty shkol programmasymen emtihan bergen músylman jigitteri alynbaqshy.

***

 Germaniyanyng bas ministri Reyhstagta (memleket dumasy) sóilegen: qazir bizding halimiz 1916-nshy jyldaghydan nashar emes. Onda bizdi eki býiirden qysqan Rossiya men Rumyniya saptan shyghyp qaldy... bizde ozbyrlyq qylayyq degen oy joq: Beligiyanyng ózi jay túrmady. Búl dýnie soghysyn әzirlegen ÝII Eduard bolatyn. Fransiyanyng bizden jer alugha úmtylyp kelgendigine tarih kuә. Rossiyanyng slavyanshyldyghy (slavyan túqymyn biriktiru pikiri) Avstriyany Balqan týbeginen qughysy keldi...Angliya, Fransiya ózderining Gresiyagha istegen zorlyqtaryn jauyp, Germaniya Beligiyagha zorlyq istep jatyr dep jar salady. Álsiz, sany az halyqtar soghysamyz desedi, jýz jyldan bergi Irlandiyanyng (Angliyanyng bir bóligi) tartqan mihnaty Amerikada eskerusiz.... eng tatulyq súraytyn kýni. Búlar, bizding maqsatymyz ózimizdi qorghau. Bizding ýkimet halqynyng aitqanynan shyqpaydy, bizding tatulyq súraghan ótinishimizge tatulyqty sýigish Amerika respublikashyldarynyng basy Vilison teris qarady.

***

Sibir ýkimeti qala dumasynyng saylau zakondaryn ózgertu jóninde komissiya qúrghan.

***

19 oktyabride Ombydaghy fabrika-zavod júmyskerlerining qoyghan sharttaryn quattau ýshin zabastovkagha kirisken.

***

17 oktyabride Ombygha Angliyanyng ishki Rossiyagha qaray bara jatqan bir eshelon әskeri keldi.

***

17 oktyabride ishki Rossiya Sibirdegi týrik-tatarlardyng Ufadaghy bas millatlar isi Qyzyljargha kóship keldi. Túratyn oryn alyp jatyr. Millatlar komiyteti mýshelerinen basqa, tatardyng әleumet qyzmetkerleri kelgen. Arasynda Ghaziz Ysqaqi, Sahanbek Mamleev te bar.

***

Ombyda temir jol júmyskerlerining ýkimet shygharghan jalaqyny júmystyng bituine qaray tóleytin tәrtibine kónbey, jasaghan zabastovkasy kýshpen tiylghan.

***

Temir jol boyyndaghy qalalardaghy shkoldardyng kóbi әsker túrugha dep alynypty, teatr, kinomatograf, klub oryndary әli alynghan joq. Búl da bolsa, orys halqynyng oqudan oiyndy artyq baghalaytyndyghyn kórsetedi. Búryn da nadandary az emes edi. Endi tipti soraqy bolar.

***

 Gazetterge shashtarazy – senzura qoyyla bastady. Aqparat bostandyghy [degen týsinik] jansyz sózge ainaldy. Ashyna sóilegen gazetterding beti aqqúiqalanyp, [alynyp qalghan materialdardyng orny bos qalyp] shyghatyn boldy.

***

 Basqarmadan ótinish: búl uaqytqa deyin úiymdargha, keybir «Alash Orda» sovetterine, qadirli el aghalaryna, az da bolsa últ qajetin óter degen senimmen «Jas azamatty» taratyp satugha, toptap jiberip túrmyz. Keybir oryndardan satylghannan týsken somany alyp ta jatyrmyz. Basqalar da solay jiberedi degen ýmitimiz bar. Endi jogharyda aitylghan úiymdar «Alash Orda» sovetteri hәm qadirli el aghalarynyng búdan bylay taratyp satugha halderining keletin-kelmeytinin, kelgen kýnde qansha danagha deyin jiberuding mólsherin hat arqyly bildirulerin ótinemiz!

Gazetting sandaryn  baspagha dayyndaghan, týsinikterin jazghan

M. Qozybaev atyndaghy SQMU professory

Zarqyn Tayshybay

Abai.kz