Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Biylik 1510 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2023 saghat 15:42

Ótken tәulikte TJM qútqarushylary 800-den astam adamdy qútqardy

Aua rayynyng qolaysyzdyghyna baylanysty TJM bólimsheleri kýsheytilgen rejimde qyzmet atqaruda. Órt sóndirushiler men qútqarushylar qatty ayazda jәne boranda eldegi barlyq tótenshe jaghdaylargha tәulik boyy jәne jedel әreket etedi.

Ýsh tәulik ishinde TJM kýshteri 1000-nan astam adamdy, onyng ishinde 86 balany qútqardy.  583 órt sóndirilip, 263 avariyalyq-qútqaru jәne izdestiru júmystary jýrgizildi.

Tek ótken tәulikting ishinde TJM qútqarushylary jergilikti atqarushy organdarmen, polisiyamen, әskery qyzmetshilermen jәne jol qyzmetterimen birlesip 887 adamdy qútqardy.

Aua-rayynyng nasharlauyna baylanysty avtokólikting barlyq týrleri ýshin respublikalyq jәne oblystyq manyzy bar avtojoldardaghy qozghalysqa shekteu engizildi.

Soltýstik Qazaqstan oblysynda «Chelyabinsk-Novosibirsk» respublikalyq manyzy bar avtojolynda diyzeli otynynyng qatyp qaluy saldarynan Tәjikstannan Reseyge bara jatqan jolaushylar avtobusy toqtap qaldy. 31 jolaushy jylytu punktine ornalastyryldy.

Jambyl oblysynda «Almaty-Tashkent» avtojolynyng uchaskesining jabyluyna baylanysty avtokólikter keptelisi oryn aldy. Toqtap túrghan kólik qúraldarynan 392 adam qútqaryldy. Onyng 221-i temirjol kóligimen jóneltildi. Qalghan jolaushylar eki jylytu punktine ornalastyryldy.

Sonymen qatar, Qorday audanynda qargha batyp qalghan avtokólikterden 165 adam qútqarylyp, jylytu punktterine jetkizildi.

Týrkistan oblysynda TJD kýshteri qar borasynynan 287 adamdy qútqardy, olar ýilerine, temirjol vokzalyna jetkizildi nemese jylytu punktterine ornalastyryldy.

Almaty, Jambyl, Týrkistan, Pavlodar oblystarynda izdestiru-qútqaru júmystary sәtti ayaqtaldy. Qútqarushylar, polisiya qyzmetkerleri men jergilikti túrghyndardyng qútqaru toptary qolaysyz aua-rayynda mal baghugha jәne mal izdeuge shyqqan alty adamdy tapty.

Qysta tótenshe jaghdaylardy boldyrmau ýshin, eng aldymen, aua-rayynyng ózgeruin, meteorologiyalyq aqparatty, aua-rayynyng nasharlauy turaly arnayy habarlamalardy, joldardyng jabyluyn, dauyldy eskertulerdi ýnemi qadaghalap otyru qajet.

Ayazdy kýnderi peshterdi qyzdyru, jylytqyshtardy paydalanu, elektr jýiesin jýkteu jәne basqalar saldarynan órt qaupi artady.

TJM dauyldy eskertu kezeninde alys sapargha shyqpaugha, alys qashyqtyqqa jayau jýruden bas tartugha kenes beredi.  Órtting aldyn alu ýshin jylytu jýielerinin, elektr jabdyqtarynyng dúrystyghyn qadaghalanyzdar, peshterdi qyzdyrmanyzdar jәne joghary quatty qúrylghylardy bir uaqytta qosu arqyly elektr jýiesin shamadan tys jýktemenizder.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5636