Densaulyqtyng sayasatqa tikeley qatysy bar. Sebebi deni sau qogham óz elining memlekettiligin nyghaytugha, ony gýldendiruge, damytugha, jetildiruge jәne qorghaugha qabileti bolady.

Bizding qoghamymyzdyng densaulyghy kýnnen kýnge nasharlap barady. Sizder osy uaqytqa deyin dәrihanalardyng sany nege sonsha kóp dep óz ózinizden súraghan joqsyz ba. Bir kóshening ar jaq ber jaghynda keminde eki-ýsh dәrihana. Sebebi adamdardyng ekining biri auru.

Ony bәri biledi.

Mysalgha alsaq, ekologiyanyng búzyluy, tamaqtardaghy himiyalyq ziyan jәne artyq qospalar, týsiniksiz grippke qarsy bitpeytin «erikti-mindetti» vaksinasiyalar, (búl vaksinasiyadan keyin kóbi dәrihanalardy jaghalap ketedi), taza emes su, ol az bolghanday proton, giptil t.s.s. 

Búghan qosa, adam densaulyghynyng nasharlauyna kelesi jәitter (az emes dengeyde) әser etude: Adamdardyng az qozghaluy, fizikalyq qozghalystarynyng azayuy, iyaghny aitqanda, jayau az jýrui, dene búlshyq etterine kýsh týsirmeui. Qysqasha aitqanda dene shynyqtyrumen ainalyspau, adam aghzasynyng birtindep, bildirmey auruyna, búzyluyna әkelip soghatynyn bәri biledi. Biraq amal istemeydi.

Al búdan manyzdyraq, jogharyda atap ótken - ekologiya, taza azyq-týlik jәne su mәselelrin qozghamay-aq qoyayyn. Sebebi ótke auqymdy.

Mening aitayyn degenim mynau.

Densaulyqtyng sayasatqa tikeley qatysy bar. Sebebi deni sau qogham óz elining memlekettiligin nyghaytugha, ony gýldendiruge, damytugha, jetildiruge jәne qorghaugha qabileti bolady.

Bizding qoghamymyzdyng densaulyghy kýnnen kýnge nasharlap barady. Sizder osy uaqytqa deyin dәrihanalardyng sany nege sonsha kóp dep óz ózinizden súraghan joqsyz ba. Bir kóshening ar jaq ber jaghynda keminde eki-ýsh dәrihana. Sebebi adamdardyng ekining biri auru.

Ony bәri biledi.

Mysalgha alsaq, ekologiyanyng búzyluy, tamaqtardaghy himiyalyq ziyan jәne artyq qospalar, týsiniksiz grippke qarsy bitpeytin «erikti-mindetti» vaksinasiyalar, (búl vaksinasiyadan keyin kóbi dәrihanalardy jaghalap ketedi), taza emes su, ol az bolghanday proton, giptil t.s.s. 

Búghan qosa, adam densaulyghynyng nasharlauyna kelesi jәitter (az emes dengeyde) әser etude: Adamdardyng az qozghaluy, fizikalyq qozghalystarynyng azayuy, iyaghny aitqanda, jayau az jýrui, dene búlshyq etterine kýsh týsirmeui. Qysqasha aitqanda dene shynyqtyrumen ainalyspau, adam aghzasynyng birtindep, bildirmey auruyna, búzyluyna әkelip soghatynyn bәri biledi. Biraq amal istemeydi.

Al búdan manyzdyraq, jogharyda atap ótken - ekologiya, taza azyq-týlik jәne su mәselelrin qozghamay-aq qoyayyn. Sebebi ótke auqymdy.

Mening aitayyn degenim mynau.

Adam balasy ondaghan myn, milliondaghan jyldar boyy jer betinde tirshilik qúruda. Osynshama úzaq merzimde adam balasy kýndelikti tamaghyn tauyp jeu ýshin ýemi qozghalysta bolghan. Mysaly: Ózimizding ata-babamyzdy alsaq, erler at ýstinde kýn keshken. Býkil denening búlshyq etteri ýnemi qozghalysta bolghan. Al, әielder kýnde tamaq isteumen, keli týimen, su әkelumen, teri iyleumen, otyn tasumen ómir ótkizgen.

Jýz myndaghan jyldar barysynda adamnyng «genetikalyq jadyna» «ýnemi qozghalys» degen formula jazylyp qaldy. Iyaghny aitqanda, kletka dúrys ómir sýrui ýshin adam denesining búlshyq etterining kóp bóligi ýnemi qimylda boluy qajet. Eger qimyl oryndalmasa, kletkanyng genetikalyq jadynda jazylghan baghdarlama (programma) oryndalmaydy. Búl baghdarlama oryndalmasa, kletkanyng ishinde qara energiya qalyptasady. Búl energiya birtindep adamdy qúrta bastaydy. Búny medisinalyq apparattar әzirshe ólshep bile almaydy. Biraq búl bar qúbylys.

Sondyqtan, týk bolmady degende, әr adam aptasyna bir-aq ret býkil denesindegi búlshyq etterine shama-sharqynsha salmaq týsirip, qozghaltqany óte qajet.

Al bizding qoghamdy alyp qarasaq, halyqtyng basym bóligi qalaly jerde ómir sýredi. Bayaghyday auyr júmystardy endi tehnika atqarady. Halqymyzdyng kóbi az qozghalatyn jәne kóbine otyryp isteytin júmys jasauda. Sonyng ishinde memlekettik jәne memleketting baqylauyndaghy qyzmetkerler (búghan әskeriyler, arnayy qauipsizdik qyzmeti, polisiya, әkimdikter qyzmetkerleri de kiredi).

Búl jaryqtyqtargha (memlekettik qyzmetkerlerdi aitam) sәl toqtala ketsek.

Búlardyng júmystary tanghy 09:00 bastalyp, kóp jaghdayda 20:00 jәne 21:00 sozylady. Ýige kelgenshe 22:00 shamasy bolyp qalady. Keshki tamaghyn iship bitem degenshe 23:00 nemese 00:00 bolady. Osylaysha aptasyna alty kýn, tek senbi kýni týske deyin júmysta. Keybir uaqytta (búl uaqyttar keybir mekemelerde óte jiy bolyp túrady) jeksenbi kýni de júmysqa shyghugha mәjbýr.

Al osylay ýnemi júmysta bolsa, onda qashan balasyna qaraydy, qashan balasyn futbolgha, kýreske, basseynge, qol ónerge aparady. Qashan balasynyng sabaghyn tekseredi. Ol balanyng sheshesi de kýni boyy júmysta. Al balasy she, ol batyryng sabaqtan kele sala, sәl dem alyp, komputer oinaugha kirisedi. Al ol balanyng kóshede qolynda «sotka», ýiinde planshet, komputer. Odan qalsa teledidar. Sonda endi qalyptasyp kele jatqan jas balanyng kózinen ne qalady. Keyin óskende auyr kózildirik kiyip jýruge mәjbýr bolady.

Al memlekettik qyzmetker ózi qashan sport zalyna, basseynge, teatrgha, monshagha, emhanagha barady, onyng memlekettik júmystan basqa әke-sheshesi, tughandary, tuysy, dosy, joldastary bar shyghar, olargha qashan kónil bóle alady. Emhana demekshi, qaladaghy medisinalyq mekemeler senbi jәne jeksenbi kýnderi dem alady ghoy. Búl jaghdayda memlekettik qyzmetker densaulyghynyng aqauyn qashan emdep ýlgermek.  

Áyteuir, kerek bolsyn, bolmasyn júmysta 21:00 – 22:00 otyruy kerek.

Ol bayghústar óz qúqyqtaryn qorghaugha, bastyqtargha birdene deuge qorqady. Sebebi, sәl birdene bolsa, «premiyadan qúr qalasyn» dep, al «bir jerindi qyspasan» qysqartylasyng dep qorqytady basshylyq. Ol qyzmetker kredit alyp, ýy alghan, júmystan ketse dalada qalady. Memlekettik qyzmetker stressta ómir sýrude. Ony kóp jaghdayda ózi bilmeydi. Biraq ashuly, yzaly. Ýkimetke ókpeli. Sondyqtan, olardyng birazy eregesip, qyzmetin jýz payyz dúrys istemeydi.

Búl mәsele búryndary da kóterilgen. Biraq ong nәtiyje joq. Sebebi memlekettik qyzmetker qoly sәl bosasa, sayasat turaly maqalalardy da oqyp, habardar bolady. Sóitip onyng basynda súraqtar tuyndaydy.

Mysaly mynanday: «bir sheneunikting balasynyng tughan kýnin toylatu ýshin shetelden keletin әnshilerge milliondap dollar beremiz, al jalaqym bolsa 80-90 (140-150) myng tenge, eshtenege jetpeydi. Kvartiragha ay sayyn 50 myn, kvartplata 15-18 myn, kabelidi teledidar 2 myn, ózim, әielim men emshektegi balamnyng tamaghyna jәne dәrisine 50-60 myn, onyng ýstine әkey de auyrp qaldy oghan bir 15-20 myng keerk, osy aida bir dosymnyng jәne eki tanysymnyng tughan kýni әr qaysysyna 10 mynnan bersem 30 myng ketedi, kelesi aptada toygha da shaqyryp qoydy oghan 10-15 myng júmsalmaq, aqshany qaydan tapsam eken? Qanday әdiletsizdik. Myna ýkimet qúrtty ghoy bizdi ... ».

Osylaysha memlekettik qyzmetkerlerding kóbi ókpeli, ashuly, stress jaghdayynda júmys jasauda, onyng ýstine óz densaulyghyn kýitteuge uaqyty joq, aqyry densaulyghy ailap, jyldap nasharlauda.  Iya, memlekettik qyzmetkerlerding sany Qazaqstan halqymen salystyrghanda az, biraq, búlar memleket ýshin qyzmet etude ghoy.  

Osy mәseleni ong sheshu ýshin Qazaqstan ýkimeti memlekettik qyzmetkerlerding júmys uaqytyn 08:00 den 17:00 deyin, aptasyna 5 (bes) kýn qylyp ózgertkeni qajet.

Abai.kz