Qazaqstanda jyl sayyn ýzbey kóteriletin bir taqyryp bar, ol «Tәuelsizdik qymbat pa, Jana jyl qymbat pa?» degen ritorikalyq súraq. Búl súraqtyng ýzbey qoyylatyny da zandy, әri ol búdan bylay da qoyyla beretin bolady. Ne sebepten? Endi osyghan azdap toqtalayyq.

Áuelgi sebep, ol – Qazaqstan memlekettiligining basty merekesi – Tәuelsizdik kýnining jana jyl qarsanyna tap kelui. Qazir búl jaghdaydy biz «tarihy týrde osylay qalyptasty» dep aituymyz mýmkin. Alayda, shyndyghynda búl datanyng ómirge keluin biz «bir adamnyng kónil‑kýiinen tuyndaghyn «tarihy sheshim» desek – ol әldeqayda dúrys bolar edi...

Nege deseniz, ózderinizge belgili, Qazaqstan qiraghan KSRO ýiindisining ýstinde otyryp, óz tәuelsizdigin búrynghy barlyq odaqtas respublikalardan kesh qabyldady. Qazaqstannyng sol kezdegi basshysy N.Nazarbaev «әlipting artyn baghyp», tәuelsizdikti eng sonynda jariyalady. Eger, sol kezderi Orta Aziya respublikalary ózara yntymaqtastyq tanytyp, bәri bir uaqytta tәuelsizdik jariyalaghanda, onda bizdegi býgingi Tәuelsizdik merekesi tipten basqasha sipatta, kórshi jatqan barsha týrkilik elder: Ózbekstan, Qyrghyzstan, Týrkimenstan jәne bizben apriory birge Tәjikstan memleketterimen birge Úly toy etip ótkizer me edik?.. Búl óz kezeginde Ortaaziyalyq elderding yntymaghyna yqpal etip, ol jalpytýrkilik әlemning birligine qyzmet etushi ruhany qúndylyq retinde atalar edi.

Endi negizgi mәsele – osy merekelerge bólinetin qarjynyng arasyndaghy ýlken tensizdik, dispraporsiya bar ekendigi. Biz Tәuelsizdik kýnin qalaysha shattyqpen ótkizuding jana formattaryn taba almadyq. Óitkeni onyng artynda zil salmaq bolyp «Jeltoqsan – 1986» túr. Sondyqtan, qazir ýkimetting ózi de Tәuelsizdik kýnine qanday shyghyn shyghararyn, qayda, qalay shyghararyn ózderi de bilmeydi. Áyteuir ýiip‑tógip memlekettik jәne memlekettik emes medali‑ordenderin taratady, konsertterin qoyady, jiyndar ótkiziledi... Biraq mereke súrqay kýide qalyp qoyady...

Býgingi kýnning shyndyghy: Bizding korrupsiyalyq qoghamda «әrbir merekeden ýlken payda tauyp qalu» degen nәrse elimizde otyz jyl boyy kele jatqan «antiydәstýr» deytin «dәstýrge» ainalyp ketken. Ony joqqa shyghara almaymyz. Sondyqtan qogham әr jyly Jana jylgha bólinetin budjettik qarjyny sanap, ony Tәuelsizdik merekesimen baylanystyryp әure bop jatary anyq.

Biz de biyl Almaty, Astana men Shymkentke súrau salyp, Jana jylgha qansha qarajat júmsaudy josparlap jatqanyn bildik. Qaranyz:

Mysaly, biylghy Jana jylda Elordany bezendiruge jalpy jiyny  - 836 mln (836 000 000) tenge júmsalmaq.

ASTANA JANA JYLGhA QANShA JÚMSAYDY?

Biyl bas qalamyz – Astanany qysqy mausymgha dayyndap, Jana jyldyq bezendiruge qarjy bóludi 5 shaghyn audan (Esil, Saryarqa, Bayqonyr, Almaty, Núra) әkimdigining óz qúziretine qaldyrghan.

Dese de, budjetten qarjy bóluden bas tartpaghan:

Esil audanyna -  352 mln tenge;

Núra audanyna - 150 mln tenge;

Saryarqa audanyna - 146 mln tenge;

Almaty audanyna - 105 mln tenge;

Bayqonyr audanyna - 83 mln tenge budjetten bólingen.

ALMATY JANA JYLGhA QANShA JÚMSAYDY?

Almaty qalasy baspasóz qyzmetining bizge bergen mәlimeti mynau: «Na oformlenie kajdogo rayona v srednem iz gorodskogo budjeta vydeleno 60 mln tenge. Obshaya summa rashodov po itogam provedennyh na konkurentnoy osnove gosudarstvennyh zakupok sostavlyaet 511 762 709 tenge s uchetom NDS», - deydi.

Almatydaghy әrbir audangha Jana jyldyq bezendiruge 60 mln budjet tengesinen ainalady. Jalpy josparlaghan budjet – 511,7 mln tenge.

Al baspasóz brifingi barysynda jurnalisterding súraqtaryna jauap bergen Almaty qalasy әkimining orynbasary Arman Qyryqbaev 20 metr bolatyn jana jylghy basty shyrsha Abay atyndaghy alanda ornatylatynyn aityp, saltanatty týrde 20 jeltoqsanda jaghylyp, merekelik konsert ótetindigin habarlaghan.

Jana jylda qalada 60-tan astam shyrsha ornatylyp, qala túrghyndary men qonaqtary ýshin týrli taqyryptyq is-sharalar ótpek. Al jappay syrghanau ýshin qalada 22 ashyq múz aidyny iske qosylady.

ShYMKENT JANA JYLDY QALAY TOYLAYDY?

Ýshinshi megapolis Shymkentte de jana jylgha dayyndyq bastalyp ketken. Biyl da túrghyndargha merekelik kónil-kýy syilau ýshin qalany bezendiru qyzu jýrip jatyr.

Tәuke han danghyly – Shymkenttegi eng basty kóshelerding biri. Qazirgi uaqytta danghyldyng biraz bóligi merekege say bezendirilip qoyghan. Abay sayabaghynda da merekege arnap shyrsha men biyik-biyik shaghyn sәulet mýsinderi ornatylghan. Sonday-aq, ótken jәne keler jylmen baylanysty týrli jana jyldyq nysandar qoyylghan.

Ontýstik megapoliste de budjetten bólingen qarjy әli naqtylanbaghan.

Esterinizge sala ketsek, 2022 jyly Jana jylgha bólingen qarjy Almaty qalasy boyynsha 360 million, Astana qalasynda 293 million, Shymkent qalasynda 41 million tengeni qúraghan.

Týiin. Búl elimizdegi ýsh iri megapolisting Jana jyldyq merekege qamdanuy. Dәl osynday kórinis elimizding ózge de irili-úsaqty qalalarynda qyzu jýrip jatqany aitpasa da týsinikti. Al Tәuelsizdik kýnin atap ótuge bólingen budjet qansha? Búl turaly ashyq derekkózderden túshymdy aqparat taba almadyq.

Darigha Erjanqyzy

Abai.kz