Senbi, 23 Qarasha 2024
Didar-ghayyp 2548 1 pikir 23 Jeltoqsan, 2023 saghat 14:39

Didar-ghayyp: 2023 jyly ómirden ótken túlghalar

Basy: Jyldyng eleuli oqighalary (birinshi toptama)

Ótip bara jatqan 2023 jyly qazaq birtalay aimanday úl-qyzdarynan, betke ústar túlghalarynan aiyrylyp qaldy. Olardyng ishinde qogham qayratkerleri, aqyn, sazger, әnshiler bar. Olardyng arasynda qogham qyzu talqylaghan kisiler de bar. Solardyng birsypyrasyn oqyrmannyng esine jәne bir joly salghandy jón kórdik.

Berdibek Saparbaev (1953-2023)

Belgili memleket jәne qogham qayratkeri Berdibek Saparbaev 71 jasqa qaraghan shaghynda qaytys boldy. Ol 1953 jyly Qyzylorda oblysy Janaqorghan audany Talap auylynda dýniyege kelgen. Almaty halyq sharuashylyghy institutyn bitirgen.

2014-2015 jyldary premier-ministrining orynbasary boldy. Ár jyldary Qyzylorda, Ontýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan, Aqtóbe oblystarynyng әkimi boldy. 2019 jyly Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligin basqardy. 2019-2020 jyldary premier-ministrding orynbasary qyzmetin atqarghan. 2020 jyldyng aqpanynan 2022 jyldyng sәuirine deyin Berdibek Saparbaev Jambyl oblysynyng әkimi boldy. Memlekettik qyzmette 40 jyldan astam enbek etken.

Jasaral Quanyshәlin (1949-2023)

Qogham qayratkeri, oppozisiyalyq sayasatker, dissiydent Jasaral Quanyshәlin 18 mamyrda auruhanada nauqastan kóz júmdy. Ol 1949 jyly Aqtóbe oblysy, Qarabútaq audanynda dýniyege kelgen.

Jasaral Quanyshәlin 1994-1995 jyldary Qazaqstan Jogharghy kenesining deputaty bolghan. Keyin oppozisiyagha ótip, týrli úiymnyng qatarynda biylik sayasatyn ashyq synap keldi. 2022 jylghy sәuirde «Algha Qazaqstan» partiyasynyng negizin qalaghan. Biraq tirkete almaghan.

Nesipbek Aytúly (1950-2023)

Aqyn, Memlekettik syilyqtyng laureaty, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Parasat» ordenining iyegeri Nesipbek Aytúly 73 jasynda búl jalghanmen qosh aitysty.

Nesipbek Aytúly – 1950 jyly Shyghys Týrkistannyng Tarbaghatay aimaghynda tughan. Enbek jolyn Shúbartau audandyq «Jana ómir» gazetinde bastaydy. 1974 jyly Qazaq Memlekettik Uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirgen.

Nesipbek Aytúly «Sardar», «Tu», «Nauryzbay», «Jalantós», «Shaqantay», «Berdiqoja», «Tólegetay», «Aqmola shayqasy» atty poemalardyn, «Jer – jannan qymbat» dastanynyng avtory.

Asqar Naymantaev (1965–2023)

Belgili akter, rejisser, satiriyk, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Asqar Naymantaev ta búll dýniyeden ozdy.

Asqar Ábdighalymúly 1965 jyldyng 17 mausymynda Almaty oblysy, Rayymbek audanynda ómirge kelgen.  Úzaq jyl «Terisqaqpay» әzil-syqaq teatrynyng jetekshisi boldy. Halyq teatryn janghyrtyp Almaty oblysynyng Rayymbek, Úighyr audandarynda «Hantәniri», «Qaradala» teatrlaryn ashyp, tól mәdeniyetimizge orasan ýlesin qosty.

Aqjol Meyirbekov (1950-2023)

«Dos-Múqasan» ansamblining әnshisi, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi Aqjol Meyirbekov te dýnie saldy.

Ol 1978 jyly «Dos-Múqasan» ansambline qabyldanyp, 1985-1994 jyldary Almaty oblystyq filarmoniyasynyng «Arqas», «Sazgen», «Adyrna» ansambliderinde qyzmet etken. Ánshi 1994-1996 jyldary «Gýlder» ansamblining kórkemdik jetekshisi әri diyrektory bolyp júmys istedi.

Aleksandr Litvinov (1984-2023)

2023 jyly «Dos-Múqasan» ansamblining negizin qalaushylardyng biri Aleksandr Litvinov 75 jasynda dýniyeden ozdy.

Bolat Nazarbaev (1953-2023)

13 qarashada búrynghy preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng inisi Bolat Nazarbaev qaytys boldy.

Bolat Nazarbaev Shamalghandaghy auylsharuashylyq tehnikumyn mehanik mamandyghy boyynsha jәne Qaraghandydaghy Zang institutynda zanger mamandyghyna oqyghan.

«Shamalghan» kensharynda mehanizator, diyrektordyng orynbasary qyzmetterin atqaryp, úsaq mal terisin satu salasynda kәsipkerlik qyzmetti jýrgizdi, «Inkәr Agro» JShS viyse-preziydenti boldy.

2016 jyly «Saliqaly úrpaq» qayyrymdylyq úiymyn qúrady. 2022 jyldyng shildesinde Bolat Nazarbaevqa pnevmoniya, tromboz jәne kómey obyry diagnozy qoyylghany belgili boldy.

Arman Dýisenov (1974-2023)

2023 jyly belgili sazger sazger, produser әri telejýrgizushi Arman Dýisenov kenet jýregi toqtap qaluyna baylanysty ómirden ozdy. Arman Dýisenov 1974 jyly 4 mamyrda Oral qalasynda dýniyege kelgen. Ol – Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, kompozitor, produser, telejýrgizushi, birneshe әnning avtory.

Darhan Jýnisbekov (1990-2023)

Halyq arasynda «Darkhan Juzz» laqap atymen tanymal Darhan Jýnisbekov 32 jasynda Tailandtyng Phuket aralynda jol apatynan kóz júmdy. Darkhan Juzz 1991 jyly 9 tamyzda Almatyda dýniyege kelgen. Ol rep oryndaushysy, әn avtory jәne dybystyq produser. Darhan әnderinde klassikalyq trapty, akustikalyq gitarany jәne sezimtal lirikany biriktire bildi.

Qoyshyghúl Jylqyshiyev (1948-2023)

Qazaqstan jazushylar odaghynyng Atyrau oblystyq filialynyng diyrektory, aqyn, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Qoyshyghúl Jylqyshiyev 74 jasynda dýniyeden ótti. Ol 1948 jyly 24 qazanda Atyrau oblysy Inder audany Jarsuat auyldyq kenesine qarasty Jamanqúdyq jaylauynda dýniyege kelgen. «Túnghysh», «Mún-kitap», «Asauker»  jyr jinaqtarynyng avtory. 1996 jyly M.Ótemisúly turaly publisistikalyq maqalary ýshin Qazaqstan Jurnalister odaghynyng A.Baytúrsynov atyndaghy syilyghyn aldy.

*Suretter әleumettik jelilerden alyndy!

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404