(zoovetinstituttyng ústazdary jayynda birer sóz)

Semeyden dos-әriptesim Saylau Tóleuov habarlasyp: «Jerlesim, Marqakólden shyqqan Keneshan agha jayly estelik kerek edi» dedi. Marqúm Kakeng agha jәne Sveta jengeymen baqanday 20 jyl (1988-2008 jj.) kórshi túrghanmyn. 1987 jyly Internasionalinaya (qazirgi Q. Múhamethanov) kóshesi, 33 degen besqabatty ýlken ýy qoldanysqa berildi. Sol ýiden zootehnikalyq-maldәrigerlik instituttyng kóptegen qyzmetkerlerine pәter búiyrdy. Quanyshymyzda shek joq. Pәtering janadan salynghan әri SUM-gha qarama-qarsy dәl ortalyqta ornalasqan ýide bolsa, qaytip quanbassyn. Bir qyzyghy, sol ýiding besinshi podezinen  ónkey ghylymy ataghy bar dosentter pәter alyp, ol «ghalymdar podezi» atalyp ketti. Aramyzda ghylymy ataghy (ghylym doktory, professor) jәne lauazymy jaghynan da (prorektor) jogharylau túrghan – Keneshan Núrghaliyúly Qojanov aghamyz bolatyn.

Sol dәuirding tynysy men túrmys-tirshiligi suretin ózimnen bastayyn. Semeyding bayyrghy oqu orny – zoovetinstitutqa qyzmetke qalay keldim? Taghdyr ghoy, Reseyding Chelyabi qalasyna auyl sharuashylyghyn mehanikalandyru institutyna bargham, ony 1973 jyly tәmamdap, ózimning tughan jerim Besqaraghay audany, Dolon sovhozynda tórt jylday  injener-mehanik tәjiriybesinen óttim. 1977 jyly otbasylyq jaghdaygha baylanysty Semey qalasyna qonys audaryp, sement zauytynda eki jylday  injener-konstruktor qyzmetin atqardym. Áriyne, zauyttyng aty zauyt. Ony ógeysinip, auyl men dalany ansap-aq jýrdim, biraq, amal joq, kýnkóris kerek.

Sonan, qoyshy, 1979 jyldyng kýzi edi, Kókejan degen Shardyng azamaty kezdese ketti. Abiturent shaqtan tanysym, Almaty auyl sharuashylyq institutyna qújatty birge tapsyrghan edik. Ol zoovetinstituttyng «Mal sharuashylyghyn mehanikalandyru» kafedrasynda oqytushy eken. Jón súrasqan son: «Aseke, men aspiranturagha jýrmekpin, ornyma kisi tabuym kerek, sen mening ornyma kelsenshi» dep qiyldy. Mening izdegenim de sol edi ghoy. Bir júma óter-ótpesten iymene basyp rektor Ualhan Ábdilmanov kabiynetining tabaldyryghyn attadym. Ol kisi jyly qarsy alyp, diplomymdy múqiyat qarady da: «Óte jaqsy baghamen bitirgen ekensin, qazir-aq búiryq shyghartam. Iske kiris, shyraghym!» dedi (sol sәttegi aghanyng meyirimdi jýzi, tughan agham qúshaghyna alghanday sezimge bólengenim әli esimde).

Mine, osylaysha ómirimning eng bir qyzyqty da maghynaly kezeni bastaldy da ketti. Uaqyttyng qalay ótkenin bilmey de qalasyn. Nege? Óitkeni, kafedra újymy – qart Shulimeyster, Ánuarbek Qojyqov, Merqasym Bazarshiyn, Erkin Katanov, keyinde Beysenghaly Beketov, Shәrip Beysebaev esh jatsynbay, meni ýiirge aldy. Ákem Qayyrbek auyl mektebining múghalimi edi, sodan ba bolar, ústazdyq qylu janyma jaghyp, student jastargha bilim beru isine bar ynta-jigerimmen kirisip kettim. Ústazdyq pen ghalymdyq – qos tizgindi qatar ústaghan ortagha tap bolghanyma rahattandym.

Zoovetinstituttyng bas ghimaraty

Osymen sózimdi aghalar jayyna búrayyn.

Zoovetinstitut býkil Qazaqstan boyynsha mamandar dayarlaghan irgeli oqu orny bolghany haq. Kohanina, Stepiyn, Sadyqov bastatqan professorlik-oqytushylyq korpusy myqty edi. Týgendesem, tizim úzyn. Jadymda jýrgen, aralasqan ortam mynau: Qadir Álmaghambetov, Júmaghaly Esenbekov, Maydan Dadebaev, Marat Bekshentaev, Marat Kiyneev, Saghadat Stambekov, Núral Maytqanov, Mәriya Abanova, Jabayhan Qaykenov, Vladimir Serediyn, Severiyn, Qanat Dýisembaev, Halit Júmabekov, Rashid Bulatov, Saypetin Qúrmanbaev, Esengeldi Omarbekov.

Osy atalghan pedagogtyng qay qaysy da «zootehniya» jәne «veterinariya» mamandaryn sapaly dayarlaugha sýbeli ýlesin qosqan dosentter. Árbiri  dýr edi. Nege deseniz, ómir men óndiris kóriginen ótip, onan song ústazdyq pen ghylymgha kelgender edi. Olardyng balalyq shaghyn soghys órti jalmaghan, zaman qúqayy – jetim-jesirlik pen kemshindi kóp kórip, qúryshtay shyndalghan tolqyn ókilderi bolghanyn da aita otyrayyn. «Qiyndyq kórgen jýrek meyirimdi» demey me, әrqashanda kómek qolyn sozugha dayar túratyn. Óz basym aghalyq qamqorlyqtaryn kóp kórdim.

Qazirgi kýngi últ ghylymy joqtyng qasy. Al keshegi kenestik kezende ghylymmen ainalysugha barlyq jaghday jasalghanyn jәne ghalymdardy dayarlau joghary dengeyde bolghanyn (ghylym shynyn baghyndyrghan qazaqtyng qara domalaq balalary qanshama desenizshi) moyyndauymyz kerek.  Ghalymdardy dayarlau jýiesi mýltiksiz júmys istedi. Ghylym Akademiyasynan bastap, jogharghy oqu oryndary tútas qamtyldy (ghylym bar jerde bilim beru dengeyi de joghary bolmaghy aitpasaq ta týsinikti).

Aldynghy tolqyn ókshesin basqan men qúraptas Panarbek Ghadulliyn, Múhtarbek Kәrimov, Ómirzaq Súltanov, Baqyt Ýisinbaev, Júmabay Qorabaev, Sovet Toykiyn, Musina, Valera Túmanbaev siyaqty jastar da  aspiranturagha barugha qamdanyp jýretin. Sóitip, 1981 jyldyng sonynda aspiranturagha oqugha baru kezegi maghan da jetti. Ýsh jarym jyl Mәskeu qalasynda aspiranturada oqyp, tehnika ghylymdarynyng kandidaty ataghyn aldym.

Biraq dosent boldym, toldym dep shyrt týkirip jatugha múrshang qayda. Izdene beruing kerek. Óz salasynyng jiligin shaghyp, mayyn ishkender ghylym doktory atandy (Esenbekov, Beketov, Qúrmanbaev jәne t.b.). Ghylym kóginde Tileuberdi Sayduldin aghanyng da júldyzy jandy (aghamen Mәskeu qonaqýiinde birge týnep shyghyp, 1985 jyldyng 1 sәuiri kýni ol doktorlyq men kandidattyq dissertasiyany qorghaghan edik). Tilesh agha 1985-1988 jyldary instituttyng ghylym jónindegi prorektory qyzmetin atqardy, Almatygha kóship, kóp úzamay-aq respublikagha tanymal túlgha boldy. Akademik ataghyn da alghan bolatyn. Tilekennen keyin, janylyspasam, ghylym prorektory qyzmetine Keneshan Núrghaliyúly Qojanov aghamyz saylandy. Otymen kirip, kýlimen shyghyp degendey, jýgi auyr qyzmetti kóp jyldar abyroymen atqardy.

1970-shi jyl. Ústazdar toby: birinshi qatarda, ortada jymyiyp otyrghan – Keneshan Qojanov (keleshek ghylym doktory), ekinshi qatarda ong jaq shette túrghan – Tileuberdi Sayduldin (keleshek akademiyk).

Brejnevting «damyghan sosializmi» kezeninde qiyndyq kórdik dep ótirik aita almaymyn.  «Toqyrau dәuiri» – toqshylyq zamany boldy. Kópke ayan, ol kýnde oqu tegin, emdelu tegin, pәter de tegin. Resmy mereke kýnderin býkil halyq bop toylaytyn. Bizding besinshi podiezd túrghyndary da toy-domalaq pen meyramda bas qosyp, «otmetiti etuden» qalys qalmadyq. Viktor Kisner, Valera Túmanbaev, Ramazan Jakupov, Janat Nikushev, Ábdirahman Bayghazanov, Ámir Biralinov siyaqty kórshiler tatu-tәtti túryp jattyq. Ásirese, Jana jyldy qarsy alghanda ýidi ýige kirip, qúttyqtap jatatynbyz. Tizgindi ýlkenderimiz Keneshan men Ramazan agha alady, olardyng aitqanynan shyqpaytynbyz.

Endi Kenaghamnyng túlghalyq beynesi men kisilik kelbetine toqtalayyn.

«Qayta qúru» delinetin kommunistik partiyanyng bas sekretary M. Gorbachev bastamasynyng sony Kenes Odaghy ydyrauyna әkep soqty. Oipyl-toypylgha toly 1990 jyldardyng basynda kimning kim ekeni syngha týsti. Keneshan agha qarapayym, ýnemi jymyiyp jýretin kishipeyil, ghylymgha adal, iske shiraq, elgezek kisi-tin. Óz qatarlastarynyng abyroylysy edi, teginnen tegin prorektor (rektordyng orynbasary) bola almaysyn. Últshyldyq jaghynan da biyikten kórine bildi. Kakeng «Qazaq tili» qoghamyn qúru, Nauryz merekesin úiymdastyru, tәuelsizdik jarshysy bolghan «Ana tili» gazetin jazdyru siyaqty is-sharalargha bir kisidey at salysty (biylik kreslosy bar kim kim de «azattyq aldyq!» dep bórkin aspangha atqan emes, kerisinshe «pәleden aulaq» dep últtyq iyis anqyghan isterden at-tonyn ala qashqanyna kuәmiz).

Qazir oilap otyrsam, 1990 jyldardaghy sana transformasiyasy, últtyq ruh órleui ghajap qúbylys bolyp kórinedi. Áyteuir, meni bir tylsym kýsh – qalamgha qúshtarlyq biylep aldy. Tarihy zertteuler jaza bastadym, aqyr sonynda 1994 jyly respublikalyq «Abay» jurnaly redaksiyasyna qyzmetke auystym. Keneshan agha alghashqy dýniyelerimdi «Abay» jurnalynan, ya bolmasa oblystyq, qalalyq gazetterden oqyp jýretin («Semey – kóne qala», «Shynghyshan zamanynyng shyndyghy», «Qazaqiya»  jәne taghy basqa izdenisterim).  Jolygha qalghanda: «Aseke, iske sәt, últ ruhyn kóteruden asqan sharua joq qazir!» dep meni shabyttandyryp qoyatyn. Birde: «Auyldy kótersek, ol ýshin Izraili memleketi siyaqty ghylymy negizde damytu qolgha alynsa shirkin, olay bolmay túr!» dep syr bóliskeni bar.

Sóz sózden tuady, respublikalyq «Abay» jurnalynda aqyn-jurnalist Merghaly Ibraevpen qatty dostasyp kettim. Ekeumiz bir kabiynette otyrdyq. Birde Meken: «Meni Qojanov dosym zoovetinstitutqa studenttermen kezdesuge shaqyryp jatyr, birge barayyq» desin. Bardyq, aktovyy zal studentterge toly. Merghaly ózining aqyndyq hәm jurnalistik ómirin bayandap bergen son, jastar kóptegen súraqtar qoyyp, qyzyghushylyq tanytty (sol emen-jarqyn jýrgen shuaqty kezeng lezde óte shyqty).

Baqsam, Keneshan men Merghaly eski dostar eken. Ekeui Murmansk әskery okruginde birge slujiti etipti. Rota túrsyn, býkil batalionda eki-aq qazaq bopty. Siyrek bolsa da bas qosyp jýrgende estigenim: «Biraq eshkimdi basyndyrghan joqpyz. Ekeumiz de sportqa ýiir edik. Turnikte shyr ainalatyn edik, shirkin» desti aghalar (atam qazaq: «Sen túr, men atayyn!» degendi osyndayda aitsa kerek).

Endi birer syny pikirge auysugha rúqsat etinizder.  1990 jyldar әli este, naryqtyng aidynyna kýmp berip qoydyq ta kettik. Aqshany әke, saudany sheshe desip. Auyl-aymaq tentiregen, sovhozdar taratylghan tús. Sol sebepti zoovetten de mәn men sәn ketti. Qúrdymgha ketpeu ýshin zaman súranysyna say kópprofildi auyl sharuashylyq instituty ashylsa degen bastama kóterilgen-aq edi. Átten, ómirsheng iydeya iske aspady. Shansty jiberip aldyq, qayran zoovet kýiredi. Nege? Sebebi, sheshushi sәtterde jeke bastyng qamy jenip ketip otyrdy. IYә, ómir degen qaqtyghys.

Taghy bir jәitting basyn asha óteyin, 1997-1998 jyldary erkindik ruhy sónuge bet aldy. Azattyq qadirsiz elge Jaratushy qúdiretting jazasy qatal. Ákimshil-әmirshil jýie qayta tirilse, býtkil biylik «tek meniki ghana jón, menen asqan kósem joq» degen ózimshil qudyng qolyna týsse – búdan asqan sher men sor bola ma? Ýlkender biledi, «Ýsh anyq» siyaqty últshyl gazetter jabyldy. Ózge týgili, Abay, Shәkәrim, Múhtar siyaqty úlylar jayyna qaldy. 1997 jyly Múhtar Áuezovting 100 jyldyq mereytoyy jetim qyzdyng toyynday soraqy jaghdayda ótti. Kópti kórgen syrbaz basshymyz, «Abay» jurnalynyng bas redaktory Ryshan Musin aghanyng «Apyray, qayda baramyz, ózi?!» dep jaghasyn ústaghan bolatyn. Kóp úzamay-aq, kýlli baspasóz halyqtyng kózi, tili boludan qaldy, kólgirsu men falish batpaghyna batty.

Áriyne, bәri jaman deuden aulaqpyn, naryqtyng bereri de bergeni de kóp. Biraq avtoritarlyq jýie (jabyq qogham) kóp býldirdi. Onan basty zardap – jemqorlyq pen zansyzdyq aramshóptey qaulady. Sol sebepten ghylym men óner qúnsyzdandy jәne «elding siqy búzyldy» (Abay). Nesin jasyramyz, meyirim az, shyndap quana da almaymyz (baylyqqa at tóbelindey top qana kenelip, qarapayym kópshilik bazar jaghalap jýrgeni balagha da ayan). Órge jeteleytin mýmkindikter jelge úshty. Mine, Qakeng siyaqty «elim, jerim» degen azamattar jýregine jamau, kóniline qayau týsirgen jәit, sirә da, osy.

Abay: «Dýnie – ýlken kól, zaman – soqqan jel» demey me, birde Astana qalasynan filosofiya ghylymdarynyng doktory, әriptesim Qalimash Begalinova telefon shaldy: «Din ister agenttigi janynan ghylymiy-zertteu ortalyghy ashyldy, soghan qyzmetke keliniz» dep. Filosofiyadan kandidattyq qorghaghan kezim edi, birden-aq kelistim. Semeydegi pәterimdi satyp, Astanagha qonys audardym. 20 jyl birge túrghan kórshi, dos-jarandarmen qimay qoshtastym. Búl 2008 jyldyng kýzi edi. Uaqytqa toqtau joq, zymyrap óte beredi, Keneshan Núrghaliyúlymen qayta jýzdesuding sәti týsken joq.

Osydan on jyl búryn «Qakeng qaytys boldy!» degen suyt habar jetti. Qan tamyry bitelip (tromb) kenetten baqilyq bolghan eken. Sener senbesimdi bilmedim, óitkeni, aghamyz kýtuli, jaraghan attay sergek jýretin kisitúghyn. Joghary qan qysymy... Ol neden? Qazaq tilining mýshkil hәli, qay salanyng da zoovet sekildi toz-toz boluy – halqyn sýigen arda azamattyng jýregin qaytip syzdatpasyn? Mine, Keneshan agha sonday qúrbannyng biri degen oidamyn.

Áriptesim Saylau ótingende, pәli, neni jazam, ne este qaldy deysing dep әbirjip qalghanym ras. Biraq jastyq ómirim kino kórgendey kóz aldymnan ótip, qalamym jýgire bastady. Shaghyn estelik kónilimnen búlqynyp shyqty. Sóitsem, saghynyp jýrippin aghalardy. Men de jetpisting jelkesine shyqtym, aqsaqaldyq jastamyn. Qoltyghynnan demegen jandardy eske alugha, jadynda janghyrtugha ne jetsin. Jogharyda aty atalghan jәne atalmaghan marqúmdardyng mekeni beyishten bolsyn! Biz sizderdi úmytpaymyz, asyl aghalar!

Asan Omarov,

ghalym-jurnalist

Abai.kz