Senbi, 23 Qarasha 2024
Erlik 2036 4 pikir 5 Qantar, 2024 saghat 13:09

Ofiyser qyz Altynshash Núrghojinova...

Fashizmning qara týnegi el basyna tóngende Otandy qorghaugha erlermen birge, әskery qyzmetke mindetti bolmasa da, myndaghan qyz-kelinshekter óz erikterimen maydangha súranghan bolatyn. Ekinshi dýniyejýzilik soghysta 100 mynnan astam әielder ordenmen, medalidarmen marapattaldy. 91 әiel Kenes Odaghynyng Batyry ataghyn aldy.

Arhivtik mәlimetterge qaraghanda Qazaqstannan maydangha 5183 qyz-kelinshek attanghan. Olar qay maydanda bolmasyn erlik pen tabandylyqty, Otangha sheksiz berilgendiktin jarqyn ýlgilerin kórsetti.

Qazaq dalasynyng qos súnqary Áliya men Mәnshýkti býginderi kim maqtan etpeydi? Osy soghysqa qatysqan qazaq әielderi az emes. Olar maydannyng әr túsynda, әskery qúramalardyng әr týrinen kezdestiruge bolady. Aytalyq, shturman, gvardiya leytenanty «Halyq Qaharmany» Hiuaz Dospanova, úshaq mehaniygi Dәmeli Jәkeeva, zenitti artilleriya raschetining komandiyri Aqlima Aqjolova, tankistter Jamal Baytasova, Kýlken Toqbergenova, Gýljәmila Talqanbaeva, pulemetshi Jәmiylә Beysenbaeva t.b. Sonymen qatar, Kenes Odaghynyng Batyry ataghyna úsynylghan, degenmen, batyr ataghyn alalmaghan Altynshash Núrghojinovany aitugha bolady.

1944 jyly maydandyq «Patriot Rodiny» gazetinde «Dalanyng tiri bir gýli» degen taqyryppen jariyalanghan jauynger, aqyn Mihail Levchenkonyng ólenin kezdestiruge bolady. Keyinnen ol maydan jyrlaryn toptastyrghanda búl ólendi jinaghyna engizgen. Avtor: - Altynshash Núrghojinovanyng ózim kózimmen kórip, kuәsi bolghan eresen erligining izi suymay jatyp jazghan edim, - deydi.

- Ol kezde men «Patriot Rodiny» gazetining qatardaghy qyzmetkeri edim. Maydanda material jinap jýrip, bir top soldattarmen jәne ofiyserlermen birge nemis fashisterining qorshauynda qalyp qoydym. Meninshe, búl Kotoviyse manynda bolsa kerek. Jaghday tym qiyn edi. Kenet jauyngerlerding arasynan qarshaday bir qazaq qyzy shygha keldi de, qorghanys úiymdastyryp, algha úmtyldy. Granatamen jaudyng bir tankisin otqa orady. Ornynan túryp, «algha» dep, ilgeri úmtylghanda, tasadan ekinshi temir tajal shygha kelgeni ghoy. Álgi qyz ai-kýige qaramastan soghan qarsy úmtyldy. Ózi de oq tiyip mert boldy. Joldastaryna da jol ashty. Búl osy batalionnyng komsorgi Altynshash Núrghojinova eken. Qaza tapqannan keyin búryndary kórsetken talay erlikterimen qosa osy jolghy batyrlyghy ýshin әskery kenesting úsynysymen, Kenes Odaghynyng Batyry ataghyna layyq dep, qújat toltyrylyp, Mәskeuge jiberilgen kórinedi. Biraq, jogharghy jaqtan qazaqtyng erjýrek qyzyna batyr ataghy berilmedi.

Osy batyr qyzdyng ómirbayanyna keletin bolsaq, ol 1924 jyly tughan, últy qazaq. Áskerge Mәskeu qalasynyng Stalin audandyq әskery komissariyatynan shaqyrylghan. 1941 jyly Oral әskery okruginde alty ailyq komsorgtar kursyn bitirgen, gvardiya leytenanty. Ortalyq, Voronej jәne Ukraina maydandarynda soghysqa belsene qatysqan. Onyng denesi Polisha jerinde, Krakovsk voevodasynyng Gutopolyansk eldimekenining soltýstik-batys jaghyndaghy bauyrlastar ziratynda jerlengen.

Soghystyng aldynda Altynshash Núrghojinovanyng әke-sheshesi Mәskeu qalasynda qyzmet istegen eken. Al, qyzy bolsa, sonda mektep bitirip, joghary bilim alghan. Jalpy, ómirbayanyn tekserip qaraghanda, ata-anasy Qazaqstannyng shyghys ólkesinen dep jazylghan. Naqty qay oblys ekeni belgisiz.

Qaytkende de, sol bir erjýrek qyz Altynshashtyng kórsetken erligi eren, batyr atanuyna әr týrli sebeppen qol qoyylmasa da, Mәnshýk pen Áliya jәne Hiuaz siyaqty erligi mәngi jasamaq.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354