Óitip-býitip, 2024 jylgha da jettik. Endi bir ainalymnan keyin – 2025 jyl. Finishtik mәre.

25-te, tolyq 52 jasymda, abaqtydan shyghyp, júrt qataryna qosylamyn.

Bir jyl degen ne? Onyng qalay ótip shyqqanyn da bayqamay qalarmyz. Sondyqtan býginnen bastap, at әbzelderin, ertoqymymdy dúrystap, aibaltamdy qayrap, etigimdi maylap, bostandyqqa dayyndalayyn.

Turmede biraz jayttardan tys qaldym. Qúday saqtap qaldy ma, kim bilsin? Biraq, aldymda әli talay qyzyqty oqighalar, talay sayasy doda, saylau-jarystar kýtude.

Tek meni ghana emes, býkil qazaqty!

Býgingi‐keshegi kýnmen shektelmey, ótken-ketkendi eze bermey, kýiis qaytarmay, keleshekti oilap, sol keleshekke naqty jospar qoyyp, birge dayyndalayyq.

Maqsatymyz ózgergen joq!

Qazaq últshyldary sayasy kýshke ainalyp, situativti kezdeysoq ahualgha tәueldi emes, jýieli partiya nemese partiyalar bolyp, әr dengeydegi saylaulargha qatysyp, ol saylaulardy útyp, sonyng arqasynda Mәjilisting kópshiligin qúryp, biylikke kelu kerek.

Týrmege әkelgen taqyryp – jerimizde qaptaghan «vatniyk-separatister», solardyng qaupi edi. Ol qauip endi joq dep aitugha bolady. «Vatnikterdin» dәuiri ayaqtalugha jaqyn, kәri qoydyng qalghan ómirinen aspas, azar bolsa 1-2 jyl. Reseyding ydyraumen olar da kelmeske keter.

Qazirding ózinde olargha kýsh júmsap, uaqyt bólip, kónil, nazar audaryp qajeti joq – ysyrap.

Olardyng ózderi, әsirese, ishindegi serkeleri, belsendileri tyqyr tayanghanyn sezip, tyghylatyn jer izdeude, dorbalary jinalghan, qashugha dayyn túr.

Kóbisi ketip te ýlgergen, úyalghanynan jasyrady, biz estimesin dep. Qazaqstannan bezip ketken.

Ne bosqyn emes, ne múghajyr emes – bezgen.

Olar – keshegi kýn. Býgingi kýn – keshe men ertengi kýnning arasyndaghy 2 attam dәliz. Bizge tolatyn kýn – erten!

Jasasyn Qazaq Respublikasy! Qazaq últshyldary jasasyn!

Marghúlan Boranbay,

5 qantar. Óskemen týrmesi

Abai.kz