Biylghy Qúrban aitty tәuelsiz elimiz, meshitterimiz ýlken iygi is-sharalarmen, eng bastysy últtyq naqyshpen ótkizdi. Últtyq sport týrlerinen (arqan tartys, paluandar kýresi, gir tasyn kóteru, kókpar, t.b.) jarys úiymdastyryldy. Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúly múryndyq bolghan qayyrymdylyq aksiyalary basqa da últtardy tanqaldyrsa kerek. Ózge emes, elding óz auzynan estigen-bilgenderimizding bir parasyna toqtalsaq.

«Mektepke emes, meshitke bara bereyinshi...»

Almaty qalasyndaghy «Orbita» meshiti 100-ge juyq 3 jastan joghary býldirshinderge syilyq ýlestirdi. Merekelik sharada balalar jattaghan ólenderin aityp, ústazdyng súraqtaryna tandaylary taqyldap jauap bergen. Bala tili – bal emes pe? Týrli-týrli syilyqtyng astynda «kómilgen» bir kishkentay qyz: «Anashym, men endigi jyly mektepke emes, meshitke bara bereyinshi. Múnda kýshti-i-i-i-i eken. Taqpaq aitqan song syilyq beredi, taghy aitsan, taghy syilyq beredi, bere beredi», – dese kerek. Anasy ne derin bilmey, tosyrqap qalghan kórinedi.

«Orys әieli betimnen shólp-shólp sýidi»

Biylghy Qúrban aitty tәuelsiz elimiz, meshitterimiz ýlken iygi is-sharalarmen, eng bastysy últtyq naqyshpen ótkizdi. Últtyq sport týrlerinen (arqan tartys, paluandar kýresi, gir tasyn kóteru, kókpar, t.b.) jarys úiymdastyryldy. Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúly múryndyq bolghan qayyrymdylyq aksiyalary basqa da últtardy tanqaldyrsa kerek. Ózge emes, elding óz auzynan estigen-bilgenderimizding bir parasyna toqtalsaq.

«Mektepke emes, meshitke bara bereyinshi...»

Almaty qalasyndaghy «Orbita» meshiti 100-ge juyq 3 jastan joghary býldirshinderge syilyq ýlestirdi. Merekelik sharada balalar jattaghan ólenderin aityp, ústazdyng súraqtaryna tandaylary taqyldap jauap bergen. Bala tili – bal emes pe? Týrli-týrli syilyqtyng astynda «kómilgen» bir kishkentay qyz: «Anashym, men endigi jyly mektepke emes, meshitke bara bereyinshi. Múnda kýshti-i-i-i-i eken. Taqpaq aitqan song syilyq beredi, taghy aitsan, taghy syilyq beredi, bere beredi», – dese kerek. Anasy ne derin bilmey, tosyrqap qalghan kórinedi.

«Orys әieli betimnen shólp-shólp sýidi»

Bir tanys dosym kórshilerine Qúrban aitqa erekshe syilyq jasapty. Bir kireberiste (padezd) túratyn orystardy úlyq merekemen qúttyqtap shyghady. «Óziniz bilesiz, býgin músylmandardyng eng úlyq merekesi – Qúrban ait. Sizdi shyn jýregimmen qúttyqtaymyn. Búl – halyqtyq mereke ghoy. Mynany alynyz da, otbasynyzben shәy ishiniz», – dep dәmi de tәtti, baghasy da jaqsy ýlken tortty qolyna ústatqan. «Oy, men múny ala almaymyn. Úyat bolady. Nege sonsha әure boldyn, shyghyndalyp», – dese, әlgi jigit: «Joq, tәte. Eshtene etpeydi. Shyn kónilimmen úsynyp túrmyn. Maghan aqsha emes, bәrinnen búryn kórshi qymbat», – dep jýregin jibitip jiberipti. Ne derin bilmey qalghan әlgi Tanya tәtemiz: «Kelshi beri», – dep betinen shólp-shólp etip, sýiip alypty.

«Vy chto, shutiyte?!»

Taghy bir qyzyq oqigha: Almatygha taqau Talghar deytin qala bar. Qalanyng barlyq jerin qamtityn 5 qoghamdyq kólik Qúrban aittyng qúrmetine adamdardy tegin tasydy. Úiymdastyrushy jigitter jolaushylargha: «Qúrmetti qala túrghyndary! Barshanyzdy býgingi Qúrban ait merekesimen qúttyqtaymyn. Osy merekening qúrmetine býgin kólikte jýru – tegin. Ayttarynyz qútty bolsyn!» – dese, búryn múnday aksiyany kórmegen bir top orys kempirleri: «Vy chto, shutiyte?!» – dep, «bayqamay», sezimin jasyra almay, aiqaylap jibergen. Búl sharanyng shyndyghyna kóz jetkizgennen keyin rahmetin aityp týsip qalghan.

«Qúdalyq kólikte ketip bara jatqandaymyz...»

Almatynyng týbinde Alghabys deytin ýlken auyl bar. Qazaqtar kóp qonys tepken. Qúrban aittyng birinshi kýni. Avtobustardyng ishine shar ilingen, merekelik әshekeyler, últtyq zattarmen naqyshtalghan. Qúrban aittyng qúrmetine jolaqysy – 0 tenge. Búl bastama jayly jolaushylardyng pikirin bilgen jigitke: «Myna qadamdaryn  qatty әser etedi eken. Qúddy qúdalyqqa bara jatqandaymyz. Jan-jaghynda neshe týrli sharlar. Shynymen de býgin toygha bara jatqanday sezimde otyrmyz. Búl oqigha Qúrban aittyng músylmandardyng naghyz merekesi ekenin sezinderedi», – dep jauap beripti.

«Jol aqasy – 0 tenge»

Taldyqorghan qalasynda da búl toy dýrkirep ótti. 46 qoghamdyq kólik tegin qyzmet etti. Kógildir ekran ornatylghan 40 avtobusta meshit qyzmetkerleri әzirlegen ghibratty beynerolikter 3 kýn boyy kórsetiledi. Qalanyng ortalyghyndaghy ýlken ekranda kýnine 600 ret imandylyqqa shaqyratyn qysqa rolik berilgen. Al qaladaghy sayabaqtar men oiyn-sauyq ortalyqtary balalar ýshin tegin qyzmet kórsetken. Bәri Qúrban aitty joghary dengeyde ótkizu ýshin jasalghan is-sharalar. Búghan meshit imamdary múryndyq bolghanyn aita ketken jón.

«Kýnde Qúrban ait bolsa ghoy, shirkin»

Almaty qalasynyng Ortalyq meshiti Alla ýiining aulasyna jetim balalargha arnap oiyn ortalyghyn ashty. Sahnalyq kórinister qoyyldy. 200-ge juyq býldirshinge syilyq taratyldy, balmúzdaq berildi, arnayy dastarhan jayyldy. Quanyshy qoynyna syimaghan, kózderi jәudiregen bir jetim bala: «Kýnde Qúrban ait bolsa ghoy, shirkin», – dep, sezimin bildirip qoyypty. «Jerde jetim jylasy, kókte perishte kýnirenedi», – degen sóz bar. Jetimge quanysh syilaudan artyq sauap bar ma? Jetimderimiz jylamasyn. Jylatpayyq. Qúrban aitqa aman-esendikte jete bereyik.

Qúrban aittaghy oqighalargha sholu jasaghan

Aghabek QONARBAYÚLY,

QMDB baspasóz hatshysy       

Abai.kz