Keshe ghana kógildir ekrandarynan kýlli adamzat Niu-Yorktaghy lankestik oqighalardy jaghasyn ústap, týrshige kórip otyrghan siyaqty edi. Býgin amerikandyq ómir sýru simvolyna ainalghan Dýniyejýzilik sauda ýiining qos ghimaraty 8 sekundta qúlaghan sәtten bastap, attay 8 jyl ótken eken.

Atalghan uaqyt ishinde AQSh-tyng últtyq qauipsizdikti saqtau strategiyasy ózgeriske úshyrap, Amerikanyng ózi әlemdik lankestikpen kýresu qúqyghyna ie bolyp shygha keldi. Segiz jyldyng ishinde dýniyejýzilik sayasatta birqatar eleuli oqighalar oryn alyp, ghalam týbegeyli ózgeriske úshyrady.

Osy orayda Abai.kz portaly «11 qyrkýiek oqighasynan keyin ne ózgerdi, әlemning endigi betalysy qanday?» - degen súraqqa jauap izdep, elimizge belgili sayasy sarapshylardy әngimege tartqan edi.

Qasym-Jomart Toqaev, senat spiykeri:

Keshe ghana kógildir ekrandarynan kýlli adamzat Niu-Yorktaghy lankestik oqighalardy jaghasyn ústap, týrshige kórip otyrghan siyaqty edi. Býgin amerikandyq ómir sýru simvolyna ainalghan Dýniyejýzilik sauda ýiining qos ghimaraty 8 sekundta qúlaghan sәtten bastap, attay 8 jyl ótken eken.

Atalghan uaqyt ishinde AQSh-tyng últtyq qauipsizdikti saqtau strategiyasy ózgeriske úshyrap, Amerikanyng ózi әlemdik lankestikpen kýresu qúqyghyna ie bolyp shygha keldi. Segiz jyldyng ishinde dýniyejýzilik sayasatta birqatar eleuli oqighalar oryn alyp, ghalam týbegeyli ózgeriske úshyrady.

Osy orayda Abai.kz portaly «11 qyrkýiek oqighasynan keyin ne ózgerdi, әlemning endigi betalysy qanday?» - degen súraqqa jauap izdep, elimizge belgili sayasy sarapshylardy әngimege tartqan edi.

Qasym-Jomart Toqaev, senat spiykeri:

... Al, M.Olbraytqa kelsek,ony kóptegen syrtqy sayasatta jibergen salmaqty kemshilikteri ýshin oryndy kinәlaydy.Amerika әkimshiligi 90-shy jyldardyng ortasynda talibterdi Irangha qarsy paydalanamyz dep, onyng jeliktiruimen beker úrynyp qaldy.Álemning kóptegen elderining diplomattary onyng BÚÝ-daghy qysym kórsetu qylyqtaryn әli kýnge ashyq qynjylyspen eske alady.Halyqaralyq sarapshylar onyng Tayau Shyghysqa jasaghan saparynada ózin layyqty ústamauy arab elinde Amerikagha qarsy kónil-kýiding órship ketuine sebep boldy dep esepteydi.

M.Olbrayttyng menmendigi diplomattardyng da, sayasy sholulshylardyng da shynyna әbden jetti.Ol ózinin  jarqyraghan alqalaryn kóptegen sheteldik saparlar men Vashingtonda sheteldik qonaqtardy qabyldaularda jii auystyryp taghudan qymsynbaydy. Kәdimgi әielderdin  sәndik búiymyn ol sóitip sayasy rәmizge ainaldyryp aldy. Mәselen, onyng kógershin keyiptes alqasy qandayda bolmasyn manyzdy problemalar jónindegi kelisimge jetuge yntalylyghyn anghartsa, qaraqúrt keyiptes alqanyng әseri kerisinshe bolmaq. Jan-januarlardy beyneleytin múnday alqalar M.Olbraytta jetkilikti.

Ol ózi jasynan mýldem sәikes kelmeytin sholaq kóilekterimen Aziya biyleushilerining qytyghyna әbden tiyetin. Al, Tayau Shyghys elderindegi kelissózder kezinde ol, әdette, kreslogha batynqyrap, ayaqtaryn birining ýstine birin qoyyp, nyghyzdalyp otyratyn. Kórnekti arab diplomattarynyng biri M.Olbrayttyng qylyghyna qarap túryp maghan: «Búl әiel bizding salt-dәstýrimizdi kelemejdep jýr. Múnyng ayaghy jaman bolady. Ásirese, amerikandyqtar ýshin» degeni bar.

Niu-Yorkte bolghan súmdyq qasiretti teledidardan kórip otyryp , men nege ekenin qaydam osy sózderdi esime aldym.

Áriyne, men halyqarayq terroshylardyng әreketining negizinde jekelegen Amerika ókilderine degen óshpendilik  jatyr degen pikirden aulaqpyn.Terrozim tamyry búdan terenirekte jatyr. Qazirgi zamandaghy antiamerikanizmning sebepteri jalpy tereng zerdeleudi qajet etedi.

(«Belasu». «Diplomatiyadaghy iri túlghalar» tarauynan. 143-144 better»)

Núrlan ERIMBETOV, sayasattanushy:

- Adamzat balasy tehnologiyalyq túrghyda bolsyn, basqalay aspektilerden alghanda qanshalyqty damysa da, onyng lankestikke qarsy qoyar týgi bolmay otyr. Mysaly, Somaliyding siniri shyqqan qaraqshylary zamanauy jaraqtalghan kemelerdi basyp alyp, әr adamnyng basyna pәlenbay milliondap púl súrauda. Olardyng astynda - motorly qayyq, basyp alghan kemeleri jerserikpen baylanysy, jalyn atqan qaruy bar. Múnyng ózi әlemning qauqarsyzdyghyn kórsetedi. Ár memleket óz aldyna damyp kete almaydy. Adamdar da solay emes pe? Mysaly, siz bayyp ketseniz, basqa adam kóre almaydy, sizge qarsy qylmys jasaydy. Memleketter arasyndaghy qatynas ta osylay týziledi.

Jalpy, 2001 jyldyng 11-qyrkýieginen bastap lankestikpen kýres mәselesi AQSh-tyng últtyq iydeyasyna ainaldy desek te bolady. Senator da osyny aitty, Bronksting qara zәngisi de osyny aitty. Búghan deyin ol elde halyqty biriktiretindey, bir arnagha júmyldyratyn iydeya bolghan joq. Apatty jaghday oryn alghangha deyin Amerika júrtshylyghy óz aldaryna alansyz tirshilik etip jatqan-tyn, osy qayghyly oqighadan keyin halyqtyng birigui bastaldy. Sebebi, biz bilemiz, múnday bas biriktiru әreketi qanday da bir jaugha qarsy túru maqsatynan tuyndaydy.

Biraq, mening basyma bir jaman oy keledi - mindetti týrde osynday qiyn-qystau kezende bas biriktiru kerek pe, últtyq iydeya tuu ýshin adam shyghyny, auyr kýizelis bolu kerek pe? Býgin bolmasa da, әr eldi últ elitalary biyleytin shaq bolady. Qazir kóptegen elderde halyq basshygha narazy. «Lankesterden qorghay almaysyn» deydi. Osy últtyq elita bir-birimen baylanysqa shyghyp, biylik basyna kelgende ghana әlem búrynghy soqpaghyna qayta týsiedi.

Ázimbay GhALI, sayasattanushy:

11 qyrkýiek oqighasynan keyin de dýniyejýzilik lankestik tiylar emes. Fundamentalistik islam dep atalatyn toptar auyq-auyq Orta Aziyagha kirip jatyr. Ekinshi jaghynan, Resey birte-birte oqshaulanyp barady. Daghdarystan keyin qansha týzelem dese de, ózining imperiyalyq sayasatynan ainymay, kórshi elderge tizesin batyryp keledi. AQSh bolsa birpolyarly jýiede yqpal etushi el. Europa óz minezin tanytay almay otyr. Daghdarystan qinalmay shyghuyna baylanysty, Qytaydyng sayasy pozisiyasy birshama kóterildi.

Rasul JÚMALY, sayasattanushy:

Birinshiden, 2001 jylghy 11 qyrkýiektegi oqighalardan beri 8 jyl ótse de esh aiqyndylyq joq, jarylystyng astarynda ne gәp bar, jarylys ne ýshin jasaldy degen saualdar kóp rette jauapsyz qalyp keledi. Shynymen de, ony úiymdastyrghan Ben Laden bastaghan «Ál-Qayda» ma, onyng osynday ýlken sharagha potensialy jetetin be edi, sol potensialy ras bolsa, odan beri nege sonday teraktiler bolmady degen saualdar oigha orala beredi.  Tek bizde ghana emes, AQSh-ta, Europada kózi ashyq, kókiregi oyau azamattar osy oqighanyng AQSh biyligi úsynghan núsqasyna kýmәn keltire bastady. Mysalgha, 2001 jyly jazda AQSh-tyng qor birjasynda kýrt tómendeuler bastaldy, al әlgi «qos egizdin» qúlauynan keyin demige bastaghan ekonomika qayta serpildi. Búl da kýdik keltiredi. Endi saldarlaryna kelsek, әlem ózgerdi, halyqaralyq baylanystar týgelimen ózgeriske úshyrady. Búghan deyin BÚÚ-nyng negizgi qaghidaty «memleket territoriyasyna qol súghugha bolmaydy» degen bolsa, osy qaghidat búzyldy. Aldymen AQSh aughan jerine basyp kirdi, Iraqty bombylady. Resey men Gruziya shekisti. Múnyng bәri - sol 2001 jylghy oqighanyng janghyryqtary. Al qalpynan shyqqan qatynastardy qayta týzu ýshin Resey úrdajyq sayasatynan bas tartu kerek, BÚÚ-nyng búrynghy mәrtebesin qalpyna keltiru kerek.

Aleksey VLASOV, sayasattanushy, M.Lomonosov atyndaghy MMU-ning Aqparattyq-saraptamalyq ortalyghynyng bas diyrektory (Resey):

11 qyrkýiek  oqighasy» әli kýnge deyin jýieli baghasyn almay keledi. Múnyng bir sebebi, osydan segiz jyl búrynghy oqighanyng konturlary anyq syzylmady, aqtandaqtar kóp. Áli kýnge deyin búl oqighanyng geosayasy saldarlaryn dúrystap anyqtay almay kelemiz. Sebebi, ghalamdyq súmyray - lankestikke qarsy barlyq progresshil kýshterding biriguinen bolghan eyforiya lәzzaty birtindep tarqap, «bizderden, qaymana halyqtan bir nәrseni býgip qaldy-au, oqighanyng shynayy kelbeti qansha jyldan beri halyqaralyq BAQ surettegen jaghdaydan alshaq boldy-au» degen sezimmen almasty.

Óz basym 11 qyrkýiekten keyin әlem qúrylymdyq túrghyda ózgergen joq degen reseylik tarihshy Leonid Batkinning pikirimen kelisemin. Dúrysy, biz jahandanu men birtektilikti saqtaudyn, «arhaika» men modernizasiyanyng arasyndaghy kezekti kiykiljinning kuәgeri boldyq. Búl kiykiljing 11 qyrkýiek oqighasyna deyin de boldy, qazir de jalghasyp kele jatyr. Osy túrghydan alghanda «Ál Qayda», Ben Laden jәne basqa da mediyalyq markerlerding kóterip túrghan salmaghy az. Búnyng bәri - 11 qyrkýiekten keyin zamanauy әlemning bir bóligine ainalghan virtualidy qarsylastyng kodtyq ataulary ghana.

Biraq, Usama ben Laden ómirde bar ma, әlde ol jay ghana fantom (eles) ba, onyng qazir sonshalyq manyzy joq. Álem kýrdeli geosayasy konstrukttargha matalyp qaldy jәne múny qanday kýsh qiyp týsetindigi taghy belgisiz. Bir anyghy, búrynghy  qaruly ortalyqtar endi óz kýshterin tikeley jýrgize almaydy, al «zúlymdyq kýshi» týrli ataularmen jahandy sharlap ketti jәne búl ýrdisting әzirge toqtaytyn da, bitetin de shegi kórinbeydi.

Shәripbek ÁMIRBEK, sayasattanushy:

2001 jylghy 11 qyrkýiek bizge bir aqiqatty jalanashtap berdi. Ol - qanday kýshti, ekonomikasy myghym, qaruy saqaday-say el bolsyn, terrorlyq aktilerden aldyn-ala saqtana almaytynyn kórsetti. Búryn qanday da bir memleketter, elder arasynda soghys órti tútanatyn bolsa, qazir naq osynday teraktiler arqyly geosayasy ahualdy túraqsyzdandyrugha bolatynyna kózimiz jetti. Osydan son, sayasy janjaldardy teraktiler arqyly sheshu, terrorlyq úiymdardyng kýshine jýginu siyaqty ýrdis beleng ala bastady. Búl jerde әr elderdegi radikal toptardyng terrorlyq úiymdargha ainalmauyn jiti baqylau qajet. Kóptegen elderding qorghanys konsepsiyasy ózgerdi. Ásirese, 11 qyrkýiekten keyingi kezende «jasyryn diplomatiya» birinshi kezekke shyghatyn siyaqty. Sebebi, óz basym AQSh-ta osynday dengeyde iri teraktining boluyna birneshe elder aqparattyq, qarjylyq týrde qoldau kórsetti dep esepteymin. «Múnday geosayasy tyghyryq neden payda boldy, ony qalay sheshemiz?» degen saualgha kelgende aitarym, órkeniyetter qaqtyghysy - jany bar konsepsiya. Al ghalamdanudyng kýrt kýshengine baylanysty úghymdyq, tildik, dindik túrghyda aiyrmashylyqtary kóp órkeniyetter arasynda teketires tuyndaydy, janjal shyghady. Búl tyghyryqtan shyghudyng bir joly - órkeniyetaralyq dialog qúrugha barynsha sep bolu, mәmile alandaryn jasau bolsa kerek.

Abay-aqparat