Óskemenge irgesi tiyip jatqan Shyghys auylynda túratyn aghayyndardyng arasynda on sausaghynan óner tamghan jas jigit bar degendi elden estip, solay attandyq. Oiymyz - ekinin-birining enshisine búiyra bermeytin etikshilik ónerin, onda da dýngirshekte otyryp tabany týsken ayaq-kiyimderdi tas-týiin qylatyn qatardaghy jóndegish emes, kәdimgidey qazaqstandyq ónimderdi óz qolymen shygharyp jatqan qandasymyzben tildesu, bәrin kózben kóru edi.

Novoyavlenka auylyndaghy búrynghy mektep ghimaratynyng ekinshi qabatynda bir bólmege kirdik, qazaqtyng órimdey jas eki jigiti bas kóteruge múrshalary, kelmey qyzu enbek ýstinde eken. Esikti ashqan sәtte bylgharynyng mýnkigen iyisi tanaudy jaryp ketti. Tarsyldaghan balgha men saqyldaghan tigin mәshiynesining dybysy estiledi qúlaqqa. Moyyngha ilgen fotoapparat pen qolgha ústaghan qaghaz-qalamdy bayqap qalghan boluy kerek, ekeui de júmystaryn sәl toqtatyp sәlem berdi. Qazaqy әdeppen «tórletinizdi» aitudy da úmytqan joq. Hosh sonymen, tanysyp-bilisken son, kelgen maqsatymyzdy týsindirip, jas kәsipkerdi әngimege tarttyq.

 Óskemenge irgesi tiyip jatqan Shyghys auylynda túratyn aghayyndardyng arasynda on sausaghynan óner tamghan jas jigit bar degendi elden estip, solay attandyq. Oiymyz - ekinin-birining enshisine búiyra bermeytin etikshilik ónerin, onda da dýngirshekte otyryp tabany týsken ayaq-kiyimderdi tas-týiin qylatyn qatardaghy jóndegish emes, kәdimgidey qazaqstandyq ónimderdi óz qolymen shygharyp jatqan qandasymyzben tildesu, bәrin kózben kóru edi.

Novoyavlenka auylyndaghy búrynghy mektep ghimaratynyng ekinshi qabatynda bir bólmege kirdik, qazaqtyng órimdey jas eki jigiti bas kóteruge múrshalary, kelmey qyzu enbek ýstinde eken. Esikti ashqan sәtte bylgharynyng mýnkigen iyisi tanaudy jaryp ketti. Tarsyldaghan balgha men saqyldaghan tigin mәshiynesining dybysy estiledi qúlaqqa. Moyyngha ilgen fotoapparat pen qolgha ústaghan qaghaz-qalamdy bayqap qalghan boluy kerek, ekeui de júmystaryn sәl toqtatyp sәlem berdi. Qazaqy әdeppen «tórletinizdi» aitudy da úmytqan joq. Hosh sonymen, tanysyp-bilisken son, kelgen maqsatymyzdy týsindirip, jas kәsipkerdi әngimege tarttyq.

– Búl óner maghan әkemning qanymen, anamnyng sýtimen berildi. Oqyghan-toqyghan týgim joq. Negizgi mamandyghym - tehnikalyq salanyng qyzmetkeri. Sóitse de, qoldan keletin is bolghandyqtan, osy kәsippen ainalysudy jón kórdim. Múndaghy eng basty maqsat - últtyq naqyshy bar zaman talabyna say sapaly ayaq kiyimderdi tigu arqyly últtyq brendti qalyptastyrugha ýles qosu. «Sheteldik óndirushilerding bәri shygharyp jatqan dýniyege bizding nege shamamyz jetpeydi?» degen namys jigerimdi qamshylap, aqyry iske bel budym, - deydi Samghau Nәsiphanúly.

Talapty jastyng búl talpynysyn jergilikti atqarushy biylik jerde qaldyrmay, qoldau bildirip, «Júmyspen qamtu – 2020» baghdarlamasymen 2 million tenge nesie alugha kómektesipti. Osy qarjygha ol Qytaydan tigin mәshiynesin jәne kәsibine qajetti basqa da qúral-jabdyqtar satyp alyp, iske kirisken. Bastapqyda bylgharyny Qytaydan әkelip jýripti, biraq keyin ol jaqta shiykizat baghasy kóterilip ketkendikten, Semey men Almatydan tasymalday bastaghan. Al etikting tabandaryn (Reseyde jasalghan ónimder) Óskemenning ózinen satyp alyp jýr.

Negizinen múnda er adamdar men әielderding ayaq kiyimderi tapsyryspen tigiledi. Sebebi endi ghana ayaqtanyp kele jatqan kәsip iyesine tapsyryssyz ónim shygharu paydasyz. Búrynghyday emes, qazir kez-kelgen bazarda, sauda oryndarynda etik-bәtenkelerding týr-týri syqap túr. Qalaghanynyzdy alyp kiyesiz. Olarmen bәsekelesu ýshin, әueli óz óniminizding joghary súranysqa say keletindey tanymaldyghyn arttyru kerek.

Samghaudyng tikken etikteri sapaly eken

Mine, osyny bek týisingen kәsipker birinshi kezekte tauardyng sapaly, al baghasynyng qoljetimdi boluyna den qoysa, ekinshiden, últtyq naqyshta bezendiriluin múrat tútady. Onyng aituynsha, etikterding eng tómengi baghasy 3,5 myng tengeden bastap ózindik shyghyndaryna baylanysty jogharylay beredi. Esh qospasy joq taza bylgharygha beynelengen qazaqtyng ong-órnegi zamanauy ýlgidegi ayaq kiyimderding sәnin ashyp, tamasha ýilesim tapqan. Juyq arada «Arlan» tauarlyq belgisimen ónimder óndirudi qolgha almaqshy.

– Búiyrtsa, aldaghy kýnderi «Arlan» degen jazuy bar ayaq-kiyimder seriyasyn shygharamyz dep josparlap otyrmyz. Ol ýshin qarjy da, mýmkindigimiz de jetkilikti. Aldynghy nesiyege alghan qarjynyng ýstine taghy qosymsha oblystyq jastar sayasaty mәseleleri basqarmasynyng kómegimen BÚÚ-nyng grantyn aldym. Basqarma basshysy Jasúlan Sәrsebaev aghamyz meni ózi izdep kelip, jas kәsipkerlerge qanday qoldaular kórsetiletini turaly týsindirdi. Sonyng nәtiyjesinde 1,5 mln. tenge kóleminde qarjygha ie boldym, - dep sózin jalghastyrghan ol kәsipkerlikti damytugha oblys basshysynan bastap, barlyq jauapty ókilder jete kónil bólip, qoldau kórsetip otyrghanyn jasyrmady.

Aytpaqshy, búdan bylay «Arlan» atauymen ayaq kiyimdermen qatar bylghary materialdan tigiletin beldikter jәne saghat baulary da satylymgha týspek. Tauar belgisin «Arlan» dep tandap aludyng ózindik sebebi bar eken. Týrkiler pir tútqan kók bóri qazaq ýshin qashan da qasterli ang deydi ol.

Keleshek josparymen bólisken Samghau әngime arasynda, ýlken bir fabrika ashsam, adamdardy júmysqa tartsam, el naryghynda otandyq ónimderding oiyp túryp oryn aluyna ýles qossam» degen oiyn jetkizdi. Qazir tigin sehynda tórt adam enbek etude. Olar alatyn ailyq tabystyng eng tómengi mólsheri - 35-40 myng tenge.

Dúrys, qúptarlyq oi. Bir jaqsysy, jas kәsipkerding búghan talap-jigeri, eng bastysy, qabileti jetip túr. Qarjy tauyp berip, qoltyghynan sәl demep jiberse, bolghany. Olay deytinim, әlemge әigili brendtik etikterding kóshirmesin kóz aldynyzda ainymastay etip tigip beretin onyng qolynan әli talay erekshe dýniyelerding shyghatynyna senim mol.

Serik Ábilhan, arnayy Abai.kz aqparattyq portaly ýshin. Shyghys Qazaqstan oblysy