Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 2391 7 pikir 25 Qantar, 2024 saghat 14:01

Ár partiya «tizim jasaghanda jibergen qateligi» ýshin jauap berui kerek!

Deputatty rotasiyalau ma, әlde basqa ma?

2023 jyly 19 nauryzda ótken Mәjilis saylauynda janadan qúrylghan Respublika partiyasy 547 154 dauys jinady. Búl jalpy saylaushylardyng 8,59 payyzyn qúrady. Partiya Amanat jәne Aqjol partiyalarynan keyingi ýshinshi oryngha túraqtap, partiyalyq tizimmen Mәjiliske 6 deputaty saylandy. Mine, bir jylgha jetpey Respublika partiyasynyng ókili, Mәjilis deputaty Dinara Shýkijanova «óz erkimen» mandatyn tapsyrdy.

Búl neni bildiredi: rotasiya ma, әlde, basqa ma?

Eger, partiya liyderlerining aituy boyynsha múny «rotasiya» deytin bolsaq, onda deputattyng Ortalyq Saylau komissiyasyna «óz erkimen» dep ótinish jazuy qanshalyqty aqylgha siymdy? Onyng ýstine, «rotasiyalau» turaly zanda deputattargha qatysty bapty tappadyq. Endeshe, parlamenttegi «rotasiya» әr partiyanyng Jarghysyna say jýrui tiyis bolar dep shamaladyq. Biraq, ol basqasha sipatta ótui kerek edi...

Jalpy, deputattardy rotasiyalap otyrudyng memleket pen qogham ýshin paydasy zor. Sebebi, deputattardyng barlyghy da qarapayym adamdar. Olardyng da deputat boludan basqa da óz tirshiligi bar. Sondyqtan, key deputattarda óz qyzmetinde boykýiezdik (apatiya) payda bolsa, ne bolmasa, basqa da jaghdaylar oryn alsa – ol deputatty kýshpen ústap otyrudyng esh qajeti joq. Bizdegi birpartiyalyq okrugter boyynsha búl mәsele rettelgen – deputat bir jyldan song «saylaushylar narazylyghymen» óz ornyn bosata alady. Yaghni, qyzmetine salghyrt deputatqa osy jolmen «mandatyn ótkizu» qarastyrylghan.

Al, partiyalyq tizimmen saylanghan deputattarda jauapkershilik basqa boluy tiyis. Búl jaghdayda «partiyalyq jauapkershilik» iske qosylghany abzal. Yaghni, búl jaghdayda әr partiya «tizim jasaghanda jibergen qateligi» ýshin jauap berui kerek. Ol jauapkershilik partiyanyng «partiyalyq tizimin» qysqartu arqyly jasalsa – búl әdiletti bolady.

Degenmen, partiya Jarghysyna say jasalatyn rotasiyalar óte qajet. Ol әr partiya ýshin «qalypty erejege» ainaluy tiyis. Sebebi, deputattyqqa әrkim әr maqsatpen keledi, sonyng ishinde, mandatty iyelenip, jogharghy enbekaqy alyp, qúrmetke bólenip «uaqytty tamasha ótkizushiler» de jetkilikti. Mine, osylardy әr partiya der kezinde rotasiyalap otyrsa, onda partiyanyng bedeli artady, Mәjilis dinamikasy da ózgerip, elimizdegi parlamenttik instituttyn  bedeli de artady.

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1452
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3216
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5244