Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Pikir 1378 1 pikir 6 Aqpan, 2024 saghat 13:25

Ýkimet otstavkasy: Tapsyrma - oryndaushygha beriledi!

Suret Aq jol partiyasynyng saytynan alyndy

Ýkimetting otstavkagha ketui - búl ayaq astynan qabyldanghan sheshim emes, deputattar, sarapshylar men jurnalister de múny talaydan beri boljap keledi. Mәsele tek merzimde edi.

Bir apta búryn, bir apta keshirek. Preziydent auqymdy ekonomikalyq baghdarlamasymen sóz sóileydi dep kýtilip otyrghan, 7 aqpangha qoyylghan Ýkimet otyrysy – búl otstavkany aqylgha qonymdy etti: tapsyrmalar ony oryndaytyndargha beriledi. Al, qazirgi ministrler kabiynetining ókilettigin jarty jylgha bolsyn sozu, Preziydentting algha qoyylghan bastamalaryna qauip tóndirumen para-par.

Búrynghy qúramda óz júmysyn jauapkershilikpen oryndaghan bilikti mamandardyng az bolmaghanyn eskergenning ózinde, búl ýkimet 2009-2010 jyldardan bastap taptalyp bitken eski sýrleuden shygha almay qoydy.

Búl ekonomikany basqarudaghy jetispeushilikterdi (budjetting ózinde de) Últtyq qordyng qarjysymen ne qaryzdyng artuymen jaba beretin «momyn» tәjiriybe. Bastapqyda búl daghdaryspen kýres ayasynda jasaldy - keyinnen qalypty jaghdaygha ainalyp ketti (qazir de solay). Múnday format anyq sәtsizdikterdi jasyryp, bastamanyng joqytyghy men kabminning selqostyghyna alyp keldi.

Budjetting múnaylyq tapshylyghy súmdyq sandargha jetti, salyq tóleushiler men ekonomikanyng shynayy sektorynyng jaghdayy ekinshi satygha ysyryldy. Qarasha aiynda budjet boyynsha bayandama jasaghan «Aq jol» fraksiyasy memlekettik apparat shyghyndary 10%-gha, әleumettik baghdarlamalardy qarjylandyru 17%-gha artyp, al, shynayy sektordy qarjylandyru 19%-gha qysqarghanyn aitqan edi. Songhy jyldarda әleumettik qorghaudy kýsheytuge qatysty birqatar manyzdy sheshimder qabyldandy: dәrigerler men múghalimderding ailyghyn kóteru, eng tómengi jalaqyny, zeynetaqy men shәkirtaqyny arttyru. Birneshe kýn búryn «Últtyq qor balalargha» baghdarlamasy qosyldy, jeke-jeke az kólemde týskenmen, mәsele milliardtaghan somalar turaly. Degenmen, ýkimet búl әleumettik mindettemelerdi ekonomikanyng óz tabysymen jabugha qauqarsyz bolyp shyqty. Ol budjetting kiristilik bóligin keneytip, salyq salynatyn bazany arttyra almady.

Ekonomika әrqily, qayshylyqty vektorlargha týsti.

Ózining strategiyalyq, әleumettik, syrtqy sayasy mәselelermen jýktelgenine qaramastan, byltyrghy jyldyng 1 qyrkýiegindegi joldauynda Preziydent ýkimetke memlekettik ekonomikalyq sayasattyng paradigmasyn ózgertudi beker tapsyrmaghan. Ol banktik-shiykizattyq ekonomikadan óndiristik ekonomikagha kóshudi tikeley tapsyrghan bolatyn. «Aq jol» fraksiyasy búl bastamany sózsiz qoldap, «Toqaevtyng әdil ekonomikasy» atty maqalamda men: «Preziydent Qasym -Jomart Toqaev últtyq ekonomikagha qatysty barlyq josparlarymen bólispegen sekildi, birazyn aldaghy uaqytqa, Ýkimet pen Parlamentting óz júmysyna qaldyrghan sekildi», - dep jazghan edim.

Ókinishke qaray, Ministrler kabiyneti óz betinshe júmys istey almady.

Bizding oiymyzsha, memlekettik basqaruda tek eksportqa ghana emes, tehnologiyalyq salalargha, shaghyn jәne orta bizneske, ishki qajettilikterge baghyttalghan salalargha әli de kónil bólmeydi. Ministrler eksportqa baghyttalghan qyzmetke tym auyp, ishki naryqty (halyqqa arnalghan tauarlarmen ghana emes, sonymen qatar jabdyqtarmen, materialdarmen, ónerkәsiptik jәne energetikalyq kәsiporyndardyng infraqúrylymymen) toltyru ekinshi satyda qaldy. Demek, inflyasiya, júmys oryndarynyng jetispeushiligi jәne jii oryn alyp jatqan tótenshe jaghdaylar da osydan. Men búl turaly «kenetten» aityp otyrghan joqpyn, 1 qarashadaghy budjetti talqylau kezindegi óz sózimdi keltirip otyrmyn: «Ýkimet Últtyq qordyng qarjysyna qol súghyp, eldi qaryzgha batyru sheneunikterding jaman әdetine ainalghan 30 jyldyq eski sýrleumen syrghyp barady. Biraq jeke payyzdardy emes, negizgi tәsilderdi ózgertu kerek».

Bankterding kiristeri men ekonomikanyng shiykizat sektory siyaqty orasan zor resurstar paydalanylmaghan kýiinde qalyp otyr. Preziydent óz joldaularynda eki ret jana Salyq kodeksin әzirleudi tapsyrdy, onda negizgi sheshimderding biri saralanghan salyq stavkalaryn engizu boluy tiyis edi, yaghni, tehnologiyalyq jәne basym sektorlargha (mysaly, әleumettik manyzy bar ónimder óndirisi) jýktemeni azayta otyryp, qarjy sektoryna, bankterge, shiykizat kompaniyalaryna salyq jýktemesin úlghaytu. Esterinizge sala keteyin, bankterge qosymsha qún salyghy salynbaydy jәne olar basqa biznes siyaqty korporativtik tabys sylyghyn tóleydi. Al tabighy resurstarymyzdy syrtqa shygharatyn shiykizat kompaniyalaryna budjetten qosymsha qún salyghy qaytarylady. Búl býkil elge ziyanyn tiygizip jatqan búrmalanghan ekonomikalyq sayasat ekeni anyq.

Jana Salyq kodeksi әli de әzirlenbegen, onyng tәsilderi qazirding ózinde biznes pen «Aq jol» fraksiyasy deputattarynyng ótkir synyna úshyrady.

Sondyqtan, otstavkagha ketuding basty sebebi – ministrler kabiynetining búrynghy shenberden shygha almay, búrynghy barlyq ýkimetter siyaqty júmysyn jalghastyruy dep esepteymin. Biraq ýnemi birkelki әreketter jasap, ózgeshe nәtiyje kýtken qiyn.

Qaytalap aitamyn, ministrler men viyse-ministrler arasynda aqyldy, talantty, biraq sayasy batyldyq, óz betinshe sheshim qabyldaugha dayyndyghy nemese qúlshynysy jetispeytin adamdar kóp. Álihan Bókeyhan aitpaqshy, «Elge qyzmet etu bilimnen emes, minezden».

Qantar oqighasynan keyin birden biznes ókilderimen kezdesude Preziydent ýkimetting ekonomikalyq blogynda oilanudyng joqtyghyn atap ótti. Keyin kәsipkerlik kodeksti talqylaghanda búl sózderdi ózgertip, sheneunikterding oiy men iydeyasy ghana emes, ruhy da kemshin degen maghynada aitqan edim.

Mening oiymsha, ýkimetke tar shenberden shyghyp, standartty emes sheshimder qabyldaudan qoryqpau ýshin shyn mәninde ýlken erik-jiger qajet.

Onsyz uaqytty zaya ketirip, resurstardy ysyrap etetin ekonomikanyng әdettegi ayasyn ózgertu mýmkin emes.

Osyghan baylanysty ministrler kabiynetining jana qúramy ghana emes, eng aldymen Preziydent oghan qanday mindetter qoyatyny jәne oghan qanday әreket erkindigi (demek, jauapkershilik dәrejesi de) beriletini manyzdy bolmaq. Múnyng barlyghy 7 aqpanda belgili bolady.

Azat Peruashev,

QR Mәjilisining deputaty, «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552