Basy: Qazaqqa «Qayta órleu dәuiri» búiyra ma?..

Jalghasy: «Nazarbaev dәuirinin» sony...

3. Ol búiyru ýshin, biylik dúrys jolgha búryluy kerek!

Sonau 2004 jyly jatqan jering jәnnatta bolghyr Gerolid Belger aghamyz bylay degen edi: «Biz ne istesek te, qanday zan, qanday qauly qabyldasaq ta  «osy qazaqqa kerek pe, joq pa, tiyimdi me, tiyimdi emes pe, paydaly ma, ziyan ba» dep, tek osy túrghydan qarauymyz kerek. Isting dúrysyna kelgende memlekette ghana emes, barlyq partiyalardyng baghdarlamasynda qazaqtyng últtyq mýddesi birinshi orynda, jeke tarau bolyp túruy tiyis».

Marqúm IY.Karimov ta bir baspasóz mәslihatynda «Ózbekstanda ózbekting mýddesi birinshi túruy kerek deysiz, osy dúrys pa?» degen orys jurnalistke: «Olay bolmaghan jaghdayda, mening Ózbekstan Respkublikasynyng preziydenti bolyp otyruymda ne mәn qalady?» dep jauap bergen bolatyn.

IYә, býkil әlem bir jaq, biz bir jaq. Óz halqynyng tilin memlekettik ete almay otyrghan jalghyz el d biz. Biraq, sheksiz búlay bolmaytyny da anyq. Mýmkin, bәz bireuler «Nazarbaev otyz jyl boyy sozdy, Toqaev ta bes jyldan beri eshnәrse ózgertken joq, ózgermegen kýii taghy bes jyl zu etedi, ar jaghynda Nazarbaev balasyn әkep otyrghyzady. Ol óz oiyn keshe kitabynda da eskertti ghoy. Sayasatty týsinbeytin jurnalister әr nәrseni jaza beredi» deui de mýmkin.

Bir qaraghangha dúrys. Áytse de «asqar tau sende bir min bar, asu bermeysin» dep qazaq sheshenderi aitqanday, zamana alpauyttarynyng da (silinye mira sego)  jerdegi halyqty eskermeytin, kóktegi Qúdayyn úmytyp ketetin әdeti bar. «Ne priyvedy gospodi uviydeti» dep Pushkin jazghan «russkiy bunt» qazaqtyng buntynyng qasynda oiynshyq bolyp qalady. Nazarbaevqa bir aldanghan, taghy bir alayaqqa eki aldanghan qazaq ýshinshi ret aldaghangha kónbeydi. Onsyz da kózi bar adam halyqty qysyp bara jatqan qymbatshylyqtyng saldarynan Lenin eskertken «jogharydaghylar janasha basqara almaytyn, tómendegiler eskishe ómir sýre almaytyn tónkeris qarsanyndaghy jaghday» kýn sanap qalyptasyp kele jatqanyn bayqamauy týk emes.

Endeshe, QR Konstitusiyasyndaghy  46-shy, 47-shi baptardaghy «Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentine, onyng abyroyy men qadir-qasiyetine eshkimning tiyisuine bolmaydy.Osy baptyng erejeleri Respublikanyng eks-Preziydentterine qoldanylady.Respublikanyng Preziydenti ózining mindetterin atqaru kezindegi is-әreketi ýshin tek qana memleketke opasyzdyq jasaghan jaghdayda jauap beredi» degen erejeni ózgertip, úrlap aparyp syrtqa tyqqan esepsiz qarjysyn,  shet elder men ózimizding Almaty, Astana, t.b. qalalardaghy han saraylaryn halyqqa qaytaryp, keshirim súraghysy kelmeytin Túnghysh preziydentti, onyng ózi «kez-kelgenindi qolynnan ústap, sotqa apara alamyn» degen biznesmenderi men әkim-qaralaryn jauapqa shaqyratyn  uaqyt keldi. Býkil elden artynan eshqanday sóz ermegen taza  bes sudiya tabylatyn shyghar. Sol sudiyalar alqasy qara qyldy qaq jaryp әdil sheshimin shygharsyn.

Al, eger Túnghysh preziydent  kәzirgi alghan betinen qaytpaytyn bolsa, «ózim әbden basqa úryp juasytyp, ruhyn syndyryp, jasytyp tastaghan momyn qazaghym ghoy, qayda barady deysin» deytin bolsa, úrpaghyn biylikke әkelu degen ýmitinen qol ýzbeytin bolsa, onda orystar eki ret «momyn» sanaghan qazaqtar orystyng eki memleketining kýireuine sebepker bolghanyn eske týsirgen jón shyghar. Tipti, Túnghysh preziydentting ózi eshqanday jauapqa tartylmay dýniyeden qaytyp ketken kýnde de, el er tudyrmay tudyrmaydy, erten-aq jastardyng ishinen «aqyryp tendik súraytyn» azamat shyghary sózsiz, sol kezde ol kisining úrpaghynyng basyna jauyna tilemes kýn tuary haq...

Qalay bolghanda da sarapshylardyng payymdauynsha syrtqa shygharylghan qarjy elimizding syrtqy qaryzyn jabugha tolyghymen jetetin kórinedi. Endeshe, erten, 7-aqpan kýni mandat alatyn jana ýkimetting eng birinshi kezekte atqarar júmysy – osy qarjyny qaytaru bolugha tiyis. Búl jolgha barlyq kýsh pen tәsildi, ishki jәne syrtqy oppozisiyany júmyldyrghannan, әsirese, Á.Qajygeldin sekildi mamandy iske jekkennen dúrysy joq shyghar.

Ekinshi kezek kýttirmes tirlik – әuel basta-aq Ýkimetke qosarlandyryp ishki eseppen, zansyz týrde qúrylghan, damyghan elderding bir de bireuinde joq «Samrúq-Qazyna», «Bәiterek», «Damu» sekildi kvaziymemlekettik úiymdargha tolyq reviziya jasap, olardyng júmys mehanizmderin ashyp, memleketke qanday payda, qansha ziyan әkelgenin naqtylap kórsetip, sodan keyin bәrin taratu bolsa kerek. Memleket olardyng milliondaghan jalaqylarynyng esebinen-aq talay qarjy ýnemdeytini haq.

Ýshinshi kezekte, Ýkimet Qarashyghanaq, Qashaghan men Tenizde júmys istep jatqan sheteldik investorlarmen Ónimdi Bólu jayly Kelisimdi qayta qarau – asa manyzdy sharua. Áriyne, búl mýmkin emestey kórinetin auyr is. Degenmen, Reseydin  Kamchatkadaghy múnay óndiretin Shell kompaniyasymen aradaghy kelisimdi janadan, ózderi qoyghan sharttarmen jasatyp alghan tәjiriybesin, jәne onday mysaldar әlemde jalghyz osy ghana emestigi de anyq, eskere, qoldana otyryp qayta jasaugha әbdenbolsa kerek.

Tórtinshi qolgha alynar mәsele sheteldik investorlardyng qatysuymen jýrgizilgen eng manyzdy 63 eksporter kәsiporynnyng – tau-ken, týsti metall salasyndaghy 29 alyptarymyz da osynyng ishinde –  jekeshelendiru sharttaryn da qayta qarap, shamamyz kelgenin memleketke qaytaryp alu, shamamyz kelmegenining kelisim sharttaryn qayta jasap shyghu. (Búl mekemeler tizimi Qazaqstan Kommersiya AAQ tóraghasy Jaughashty Nәbiyevte bar).

Besinshi, eng manyzdy mәsele, japondarmen birlesip Manghystau múnay óndeu zauytyn salu, IGhS-men (Halyqaralyq qarjy qory) birlesip ÓIYQ-Ózara investisiyalyq qordy qayta qúrudy qolgha alu. Ol ýshin osy jobalardyng avtory J.Nәbiyevke Ýkimet tarapynan tiyisti ókilettik beru. Ol kisining búl jobalar jayly Preziydent Toqaevqa 30.05.2022j. jazghan naqty úsynys haty  Preziydent әkimshiligine jetkizilgen. Tek iske kirisu ghana qajet.

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz