Manghystau týbegi Kaspiy tenizining shyghys jaghasynyng aumaqty túmsyghy bolyp tabylady. Ortalyq bóligi – Manghystau – bir ghana antiklinalidy qatparlyqtan qúralghan shaghyn tauly ýstirt; onyng shyghystan soltýstik – batysqa qaray sozylyp jatqan ong qanaty qosymsha qatparlyqpen kýrdelene týsken. Tauly qyrat jotalardyng jay ghana jýiesinen túrady: ortalyghynda Qaratau jotasy sozylyp jatyr, al Qarataudy boylap soltýstikten jәne ontýstikten Aqtaudyng Soltýstik jәne Ontýstik jotalary sozylyp jatyr. Qaratau jotasynyng ýsti eni 3-9km, key jerlerinde qaldyq shoqylary saqtalghan, tolqyndalyp jatqan ýstirt tәrizdi bolyp keledi. Ýstirt tolyp jatqan tik, keyde shanshylghan tik betkeyli jyra – saylarmen tilimdelgen. Qarataudyng ontýstik betkeyine paralleli ontýstik Aqtau – batys pen soltýstikke qaray shúghyl búrylys jasaytyn ensiz jota sozylyp jatyr; ony jyra – saylar tike kesip ótedi. Soltýstik Aqtau Qarataudan soltýstikke qaray sozylyp jatyr; Ontýstik Aqtau siyaqty mýnyng da keybir jerlerin jyralar tike kesip ótedi. Jotanyng ýsti jon tәrizdi, betkeyleri tik; soltýstik betkeyi jaypaqtau keledi, ontýstigine qaraghanda kóbitek tilimdelgen. Ontýstik betkeyi tym tik, úsaq jyralar ghana kesip ótedi, al soltýstik betkeyi tereng jyralar jal – jal etip bólip tastaghan. Soltýstik Aqtaudyng betkeylerinde jelding әserinen payda bolghan neshe týrli qyzyq pishinder – baghanalar, ýngirler men quystar jii kezdesedi.

Manghystau týbegi Kaspiy tenizining shyghys jaghasynyng aumaqty túmsyghy bolyp tabylady. Ortalyq bóligi – Manghystau – bir ghana antiklinalidy qatparlyqtan qúralghan shaghyn tauly ýstirt; onyng shyghystan soltýstik – batysqa qaray sozylyp jatqan ong qanaty qosymsha qatparlyqpen kýrdelene týsken. Tauly qyrat jotalardyng jay ghana jýiesinen túrady: ortalyghynda Qaratau jotasy sozylyp jatyr, al Qarataudy boylap soltýstikten jәne ontýstikten Aqtaudyng Soltýstik jәne Ontýstik jotalary sozylyp jatyr. Qaratau jotasynyng ýsti eni 3-9km, key jerlerinde qaldyq shoqylary saqtalghan, tolqyndalyp jatqan ýstirt tәrizdi bolyp keledi. Ýstirt tolyp jatqan tik, keyde shanshylghan tik betkeyli jyra – saylarmen tilimdelgen. Qarataudyng ontýstik betkeyine paralleli ontýstik Aqtau – batys pen soltýstikke qaray shúghyl búrylys jasaytyn ensiz jota sozylyp jatyr; ony jyra – saylar tike kesip ótedi. Soltýstik Aqtau Qarataudan soltýstikke qaray sozylyp jatyr; Ontýstik Aqtau siyaqty mýnyng da keybir jerlerin jyralar tike kesip ótedi. Jotanyng ýsti jon tәrizdi, betkeyleri tik; soltýstik betkeyi jaypaqtau keledi, ontýstigine qaraghanda kóbitek tilimdelgen. Ontýstik betkeyi tym tik, úsaq jyralar ghana kesip ótedi, al soltýstik betkeyi tereng jyralar jal – jal etip bólip tastaghan. Soltýstik Aqtaudyng betkeylerinde jelding әserinen payda bolghan neshe týrli qyzyq pishinder – baghanalar, ýngirler men quystar jii kezdesedi. Manghystau týbegining reliefi jynystardyng geologiyalyq qúrylysy jәne petrografiyalyq qúramymen tyghyz baylanysty. Manghystau antiklinalynyng yadrosynda tik qatparlargha jinalghan triastyn shógindileri jatyr. Osylardan ortalyq jota – Qaratau qúrylghan. Antiklinalidyng qanattary yura jәne bor jynystarynan týzilgen, onda da yura qúmtasty – sazdy jynystar, al bor qatty, tyghyz izbes tastar týrinde bolghan. Bor jasyndaghy izbes tastar antiklinalidyng qanattaryna oiysyp, jotalar – Ontýstik jәne Soltýstik Aqtaudy qúrady, al onay búzylghysh qúmtasty – sazdy yura shógindileri reliefting oiys formalaryn – Aqtau men Qaratau jotalary arasyndaghy «angharlardy» qúraydy. Manghystauda qúrylymy óte nashar, kóbinese týiirshigi iri, súr topyraq damyghan. Ósimdik jamylghysynda jusan basym, reliefting oyandarynda sorandar kezdesedi. Manghystaudan soltýstikke qaray kaspiylik tórttik shógindilerinen qúralghan Bozashy týbegining ken, alasa jәne tegis alqaby ornalasqan. Týbekting beti qyrandy, sәl tolqyndalghan, soltýstikke qaray birtindep alasaratyn jazyq bolyp keledi. Ýstirtting shóldi jotasy Manghystaudyng týbegi men Qarabúghaz shyghanaghynan shyghysqa qaray audany 200000 km²-ge juyq keng baytaq Ýstirt ýstirti sozylyp jatyr. Ýstirt barlyq jaghy derlik kemerlermen – shynqylarmen bólingen, al shyghys jary kóp jerinde Aral tenizining batys jar qabaghyn qúraydy. Jonnyng birkelki jer beti key tústa endik nemese meridian baghytynda sozylyp jatqan tolqyndy kóterilulermen búzylady. Búl jalpaq kóterilimder arasynda oyandar ornalasqan. Mysaly, ýstirtting soltýstiginde endik boyymen Soltýstik Ýstirt qyrqasy soltýstik shynqyny boylay sozylyp jatyr. Onyng absoluttik biyiktigi 200-210m-ge jetedi. Ontýstikke qaray búl qyrqa jazandalyp alasarady. Qyrqanyng órkeshteri oyang uchaskelermen salystyrghanda 25-40m biyik bolady. Qyrqalardyng ontýstiginde Soltýstik Ýstirt iyini ornalasqan, ol soltýstik qyrqany ortalyq Ýstirt kóteriliminen bólip túrady. Osy qazanshúnqyrdyng boyynda Qosbúlaq, Asmantay, Matay, Sam jәne basqa da sorlar tizbegi bar. Biyiktigi 240 m-ge jetetin әjeptәuir qyrqa Aral tenizining batys jaghalauyn boylay sozylyp jatyr. Aral tenizining ontýstik – batysyna qaray keng oiys ornalasqan, Barsakelmesting sory sonda. Ýstirt ýstirtining soltýstik shynqysy Qaydaq sorynan bastalyp, ontýstikke qarayy teren, kóbinese úzyn jyralarmen tilimdelgen iyrelendi tik kemer jasap sozylady. Key jerlerde Ýstirtten oqshau ýstirtter bólip shyghady. Shyghysta shynqy Shegen ózenining saghasyna qaray sozylyp barady da, Ýlken Borsyq qúmdaryna jetpey joghalyp ketedi. Ýstirt qúrylymy – tektonikasy jaghynan kóne tenizder men kólder basyp jatqan oiystarmen qorshalghan ýshtik taghan tau bolyp esepteledi. Tik jyralardy – shynqylardy – key jerlerde ýstirtting ejelgi jaghalary dep te qaraugha bolady. Ýstirtting shyghys shetinde terrasalar tabyldy. Ýstirtting kenistigi tym qúrghaq, jauyn – shashynnyng jyldyq mólsheri 100mm-den azdap qana artady. Ýstirtting topyraghy soltýstikten ontýstikke qaray ózgeredi. Soltýstik, qyratty bóligine shóleytting belgileri tәn jәne kóbinese karbonatty qonyr topyraqpen jabylghan. Ontýstikke taman sozylyp jatqan «sor» alabynyng topyraghy keuek, jetilmegen, ony ishinara әr týrli súrghylt topyraqqa auysatyn topyraq bolyp jatyr. Ortalyq jәne ontýstik audandar – sortandau gipsti qiyrshyq tastylau súrghylt topyraq basqan shól. Ýstirt ýstirtinde soranqy jәne jusandy shól taraghan, onda jartylay búta ósimdikter kóp te, búta jәne aghash ósimdikteri – qara seuilder óte az. Mikrorelief ósimdikterding taraluyna tikeley әser etedi.

Abai.kz