Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Arasha 1233 0 pikir 21 Aqpan, 2024 saghat 13:29

«Rahat» isi: Sot kәsipkerlerdi emes, әkimdikti qoldady

Juyrda Almatyda «Rahat» bazarynyng taghdyryn sheshuge qatysty kezekti sot otyrysy ótti. Almaty әkimdigining apellyasiyalyq shaghymyn qaraghan sot, әkimdik paydasyna sheshim shyghardy. Endi egjey-tegjeyli jazayyq.

«Rahat» bazarynyng dauy qoghamgha belgili bolghan alghashqy kýnnen bastap (ol kezde qala әkimi Bauyrjan Baybek edi) portalymyzda El Preziydentinen, Sot biyligi men qazaq qoghamynan arasha súraghan «Rahat» bazarynyng 300-ge juyq kәsipkerining janayqayy ýzdiksiz jazylyp keldi.

«Rahat» bazarynyng jerine kózalartushylyq Almatyny Bauyrjan Baybek tizgindep túrghan tústa bastalghan. Sodan beri bazar kәsipkerlerining basynan búlt aiyrylmady. Ondaghy 300-ge juyq kәsipker baqanday bes jyldan beri Almaty sottarynyng tabaldyryghyn tozdyrumen keledi. Baybekting túsynda bazar ornyna jihaz fabrikasyn salamyz dep sotqa sýiregen edi. Odan beri Almatyda 2 әkim auysty. Al «Rahat» bazary ornalasqan Jetisu audandyq әkimdigi endi ol jerge «sayabaq salamyz» dep qúbyluda.

O basta «Rahattyn» aumaghy 5 gektar bolghan. Qala әkimdiginen jalgha alyp, salyq tólep otyrghan. Jyl sayyn bazar jerin әkimdik ózine alyp, tarylta bergen. Qazir 1 gektargha jetpey jer talasqa týsip otyr.

Byltyr kýzde «Rahat» kәsipkerleri men qalalyq әkimdik 1-shi instansiyadaghy sotta kezdesip, sot daugha nýkte qoyghan. Sot sheshimi kәsipkerlerding paydasyna sheshilgen. Búghan kelispegen әkimdik apellyasiyalyq shaghym týsirgen. Ótken júmada Almaty apellyasiyasy әkimdikting shaghymyn qúptap, byltyr shygharylghan sot shemin búzdy.

Endi «Rahat» kәsipkerleri Jogharghy sotqa jýginbekshi. «Sot sheshimin bireui shygharyp, bireui joyyp әbden oiynshyqqa ainaldyrdy», - dep kýiinedi olar. Saudagerler zang júmys istese, qúqyghymyzdy qorghaymyz, jerimizdi bermeymiz dep tas týiin bekinip otyr.

Jәnibek Bashanov, zanger:

- Almaty әkimshilik sotynyng sheshimi ózgertildi. Sot «Rahat» bazary ornalasqan territoriyany paydalanu qúqyq Jetisu audany әkimdigine beru turaly sheshim qabyldady. Biz sózsiz, Almaty әkimshilik sotynyng búl sheshimin Jogharghy Sotqa joldap, qayta shaghymdanamyz. Biz búl shygharylghan sheshimdi daulaymyz. Sebebi, sheshim negizsiz, zansyz shygharyldy. 1-shi instansiyadaghy sot әdil jәne zandy sheshim shygharghan edi. Býgingi sot ol sheshimning kýshin joydy.

Qaptaghan bazarlardyng ortasyna «sayabaq salu ýshin» dep «Rahat» bazaryn búzugha baghyttalghan sheshim – kәsipkerlerding kәsipteri men jerdi tartyp alugha baghyttalghan sheshim. Ol jerde kәsip jasap otyrghandar – qarapayym halyq. Olar memleketke alaqan jayyp otyrgh,an joq. Kerisinshe, aima-ay salyqtaryn tólep, kәsipterin dóngeletip otyrghan adamdar. Al jergilikti basqarushy organdar kerisinshe, kәsipkerlerdi júmystarynan aiyryp, halyqty dýrliktirumen ainalysyp otyr.

Kuziminyh Vitaliy Gennadievich, kәsipker:

- Men «Rahat» bazarynyng kәsipkerimin. 1999 jyldan beri osy jerde júmys isteymin.  Ómirimning manyzdy kezenderin osy kәsippen baylanystyramyn. Túraqty satyp alushylarym bar. Býgin aua-rayy jaysyz. Kliyent joq. Alayda, meni izdep kelip jatqan ózimning satyp alushylarym bar. Basqa jerge baryp saudamen ainalasu, óz kәsibindi ózing óltirumen ten.  Qaynap jatqan sauda eshqayda joq. Qalanyng әr jeri – bazar. Endi talqylanyp jatqan alangha oralsaq.

Bizding bazardyng ornyna әkimdik әueli jihaz fabrikasyn ashpaqshy boldy. Búnday auqymdy keshen bazardyng aumaghyna syimaytyn bolyp shyqty. Sóitti de, bir sebepten, ekinshisine audy. Bazardy qiratyp, ornyna sayabaq salamyz deydi. Qaydaghy sayabaq? Qaptaghan bazardyng qaq ortasynda qanday sayabaq salmaqshy? Ol jerlerden jýk jegilgen arbaralar ,  motorollerler ótip jatyr, kýn sayyn. Ol jerde sayabaq salu esh aqylgha syimaytyn syltau.

Biz «Rahat» bazarynyng negizin qalaushylarmyz! Aytyp túrghanymday, ómirimning belsendi de qyzyqty túsy osy bazarda istegen jyldarmen túspa-tús keldi. Basynda satushy boldym. Keyin jeke kәsipker retinde ayaqqa túrdym. Qazir densaulyghymda da aqau bar. Eki ota jasatuym kerek. Biraq osy sharuamen jýrmin. Qalay ghana bәrin tastap, ketip qalamyn? Bas-ayaghyn sheshuim kerek emes pe?! Ómir boyy júmys istep, jinaghan tauarym túr. Jyldap jinaghan tauarymdy bir jerge aparym tarata saluym kerek pe?!

Kómekteriniz kerek! Biz «Rahat» bazarynyng qúrylysyn jasaugha dayynbyz!  Jalgha alugha mýmkindik berse bolghany! Sot prosessi jalghasuda. Bir jerde útyp shyqsaq, basqa sotqa kep jenilis tauyp jatyrmyz. Álbette bazardyng jaqsy boluyp ketuine qol úshymyzdy berer edik. Bizding de mýddemizdegi mәsele. Bizge tek tynysh qana júmys jasaugha, jerdi zandyq qúqyghymyzdy saqtap, bizge jalgha berse bolghany.

Aybar Aliybekov, kәsipker:

- 1999 jyldan beri «Rahat» bazarynda konteynerlerimiz bar. Preziydentimiz Toqaevtyng halyqqa joldamalaryn tyndap jýrmiz. «Júmys oryndaryn kóbeytinder», - degen sózin әkim-qaralar mýlde eskermey jatyr. Elimizde jaghday aitarlyqtay jaqsy emes!

Týsiniksiz jaghdaylargha tap boldyq. Audandyq sotta jenip shyqtyq. Al býgin, bizge beymәlim jaghdaylar oryn aldy. Bәrin aityp týsindirdik. 5 jyl boyy shyr-pyr bolyp jýrgenimizdi, 30 jyl boyy osy bazarda istep kele jatqanymyzdy aittyq. Sot bizding sózding birde-birin estigen joq!

Preziydentimiz: «Júmys oryndaryn kóbeytinder. Júmysshylargha jaghday jasandar», - dep jatqan joq pa?! Bar nәrseni búzyp, tura sol nәrseni qayta saludyng qajeti qansha?! Bizge uaqyt bersin, ýlken sauda ýiin salamyz! Ol júmysty  ózimiz isteymiz.  Bizge taghyp otyrghan bir ghana min bar - 6 jylda sauda ýiin túrghyzbaghandyghymyzdy algha tartyp otyr. Ornymyzdy tartyp almaytyndyghyna senimdi boluymyz kerek jәne 4 jyl uaqyt bersin. Ákimshilik pen memlekettik sottyng bizge taqqan aighaghy -janymyzdaghylardyng bәrining sauda ýiinde júmys jasap, biz ghana әli sauda ýiin túrghyzbaghanymyzda. Qolymyzda zanmen rúqsat etilgen qaghaz  bolmaghannan keyin biz alyp sala bere almaymyz ony! Jeniske jetpegenshe búl isti jay qaldyrmaymyz! Sebebi, búl jerde biz nanymyzdy tauyp jýrmiz!

Ospanova Ilisiyar IYdelibaevna, kәsipker:

- Men jeke kәsipkermin.  Kóptegen jyldan beri júmys istep kele jatyrmyn. Bizding sottan kónilimiz әbden qaldy. Úzaq uaqyt boyy jalynyp súradyq. Bizge osy kishkentay tilimdi qaldyrynyzdarshy dep qansha aittyq?! Qol qusyryp otyrghanymyz joq, memlekettik salyqty tólep otyrmyz.

Nege qazir bizding qolymyzdaghy songhy barymyzdy tartyp alyp jatyr? 20 jyl boyy memleketke salyq tólep kele jatqan kәsipkerlermiz. Endi bizdi kim oilaydy? «Sayabaq salamyz», - degenderi jәy ghana aqsha jymqyrudyng bir tәsili ghana. Qanshama sayabaq bar qalada?! Qazir sonday syltaumen jerdi alyp, keyin 20-30 myng dollargha satyp jiberedi!

1-shi sottyng ýkimi boyynsha bizding qúqyghymyz qorghalyp shyqty. Al, qazir: «Bosatyndar! Osymen bәri bitti», - dep otyr! Kim ýshin? Qaytadan aqsha jymqyru ýshin! Qarapayym halyqty nege eshkim týsingisi kelmeydi? Bala-shaghamyz bar! Alla bәrine kuә, ózi bәrin rettep berer! Jogharghy sotqa shaghymdanamyz! Biz júmys istep jatyrmyz jәne ary qaray da júmys istegimiz keledi! Júmysymyzdy jalghastyrugha mýmkindik bersin!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5578