Juyrda Atyrauda ótken Últtyq qúryltayda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev jas buyn arasynda jappay etek jayyp bara jatqan ruhany keselderge toqtalghan bolatyn. Preziydent jaman әdet retinde aldymen nashaqorlyqty atady. Onyng sózinshe, byltyr esirtkige qatysty 7,5 mynnan astam qylmys anyqtalghan. Zansyz ainalymnan 41 tonna esirtki tәrkilengen.

Ókinishke qaray, balalar arasynda, әsirese, sintetikalyq esirtki qoldanu kýrt artty. Búghan jahandanu ýrdisi, psihotroptyq zattardy әleumettik jelidegi anonimdi paraqshalar arqyly saudalau, jastardyng onay jolmen aqsha tabugha qyzyghuy t.b. faktorlar әser etude. Sondyqtan Memleket basshysy: «Esirtkimen kýres belsendi jýrgizilmese, erteng bәri kesh boluy mýmkin. Qazir esirtki satqan qylmysker qatang jazagha tartylady. Mening úsynysym: esirtki zattaryn óndiretin adamdardyng jazasyn barynsha qataytu kerek. Ony eng auyr qylmystargha tenestiru qajet. Parlamentti búl bastamany qoldaugha shaqyramyn» – dedi Últtyq qúryltayda.

Búl mәselege baylanysty elordadaghy qalalyq psihikalyq densaulyq ortalyghyna habarlasqan edik. Psihiatr-narkolog Toqtar Qoyshybekovtyng sózinshe, nashaqordyng otbasy kóbine júrttan jasyryp, eshkimge aitqysy kelmeydi eken. Emshi-tәuipterge aparyp emdetem dep jýrip, uaqyt ótkizip alatyn kórinedi. Maman dәrigerler kómegine jýginuge kenes beredi. Óitkeni, nashaqorlyqtyng 1-shi jәne 2-shi satysynda nauqasty qalypty ómirge oraltugha ýmit basym. Al uaqyt ótkizip alsa, emdep jazu qiyngha soghady. Býginde psihotroptyq zattardyng 4000-nan astam týri bar eken. Sonyng ishinde sintetikalyq esirtkiler týrli himiyalyq qospalar qosu arqyly dayyndalady. Tabighy esirtki 4-5 ret paydalanghan son, tәueldi qylsa, al sintetikalyq esirtki 1 ret qoldanghannan-aq tәueldi qylady. Eng soraqysy, balalar men jasóspirimderdi aldap, qarmaqqa týsiru ýshin esirtki óndirushiler kózge ne múryngha tamyzatyn súiyqtyq, týrli-týsti tabletka t.b. qaptaghan týrin shygharyp jatyr. Yaghni, albyrt jasty «búl – esirtki emes, sergitetin zattar, tәueldi qylmaydy» dep aldausyratudy maqsat etetin jymysqy pighyl, qúryq boylamaytyn qulyq. «Nashaqor dozasyn ala almasa, qorqynyshty elester kóre bastaydy. Ýreylenip, solardan qashyp qútylghysy keledi. Jýris-túrysy búzylady. Psihozgha úshyrap, sandyraqtaydy. Yzaqor, ashushang bolyp, ainalasyna qater tóndiredi. Qan qysymy týsip ketedi. Esinen tanyp qalghan jaghdayda Jedel jәrdem qyzmeti kelip ýlgermese, ólip te ketui mýmkin. Jalpy, esirtki adamnyng jýrek-qan tamyrlar jýiesi, tynys alu joldary, miy, bauyry, býiregi – bәrin zaqymdaydy» – deydi psihiatr-narkolog T. Qoyshybekov. Sonymen qatar, dozany satyp alugha aqsha tabu ýshin nashaqor úrlyq-qarlyq, tonaudan da tayynbay, qoghamgha qauipti kisige ainalady.

Al QR Ishki ister ministrligi Esirtki qylmysyna qarsy is-qimyl departamentining mәlimetinshe, qazir elimizde 18 300-den astam nashaqor esepte túr. Esepte túrmaghandar sany búdan anaghúrlym kóp boluy mýmkin. Yaghni, esirtkige, sonyng ishinde jastar arasynda jappay beleng alyp bara jatqan sintetikalyq esirtkige qarsy kýresti shúghyl arada kýsheytu kerek.

QR Parlamenti Senatynyng deputaty Gennadiy Shipovskih te jaqynda osy mәseleni kótergen bolatyn. Premier-ministr Oljas Bektenovke joldaghan deputattyq saualynda ol sintetikalyq esirtki halqymyzdyng densaulyghyna, últtyq tegimizge, el ekonomikasyna, qoghamnyng tynyshtyghyna jәne memlekettik qauipsizdikke orasan ziyan tiygizip jatqanyn atap ótti. Sonday-aq, senator QR Bas prokuraturasynyng statistikalyq deregin de keltirdi. Yaghni, 2021-2023 jyldarda sintetikalyq esirtki taratqany ýshin 1021 azamattyng ýstinen qylmystyq is qozghalghan. «Sonymen qatar, arnayy jәne qúqyq qorghau organdary 2021 jyly 17, 2022 jyly 68, 2023 jyly 81 esirtki zerthanasynyng qyzmetin anyqtap otyr. Búl bizding oiymyzsha, masqara statistika. 2023 jyldyng qorytyndysy boyynsha, Qazaqstanda sintetikalyq esirtkilerdi zansyz óndiru men taratudy jolgha qoyghan 2 transúlttyq úiymdasqan qylmystyq esirtki tobynyng qyzmeti toqtatyldy. Onyng ishinde 10 shetel azamaty qylmystyq jauapkershilikke tartyldy» – dedi halyq qalaulysy. Onyng pikirinshe, búl statistikalardan esirtkige qarsy kýresting jandanghanyn andaugha bolady. Alayda psihotroptyq zattardy shygharu men saudalaudyng qanshalyqty tereng tamyr jayghany da anyq kórinedi. Olargha birjola tosqauyl qoy ýshin G. Shipovskih Ýkimet basshysyna Qazaqstan halqy assambleyasynyng deputattary men QR Parlamenti Halyqaralyq qatynastar, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining birqatar deputaty atynan naqty úsynystaryn da jetkizdi:

1. Eldegi esirtki saudasynyng órshuine baylanysty tikeley QR Preziydentine baghynyshty, arnayy esirtkige qarsy qyzmet jýrgizetin jeke dara mekeme qúru mýmkindigin qarastyru (múnday mekemeler Resey men Argentinada bar);
2. Sintetikalyq esirtkini satugha qatysatyn sayttardy jarnamalau faktilerining jolyn kesu jónindegi júmysty kýsheytip, jarnamalaushylardy qatang jazalau qajet;
3. Mektepterde, kolledjderde, JOO-larda bilimgerlerge esirtkini taratudyng jәne alayaqtar uәde etken jenil aqshagha úmtyludyng saldary turaly týsindiru sharalaryn jandandyru qajet;
4. Jastar, әsirese, studentter arasynda sintetikalyq esirtkilerdi tasymaldaushylardyng (oryssha aitqanda «zakladchiyk») sany ósuine baylanysty naqty is-sharalar josparyn әzirleu kerek.

Sózimizdi týiindesek, últ saulyghy men sanaly úrpaq tәrbiyeleu jolynda bilek sybana iske kirisetin kez keldi. Endi kóbik sózdi sapyryp, jiyndar men otyrystarda bir taqyrypty qayta-qayta talqylap otyra beruge bolmaydy. Áytpese, uaqyt ótken sayyn talay jastyng taghdyryna balta shabylyp jatyr. Sondyqtan qúzyrly organdar jogharyda jazylghan derekter men úsynystardy eskerip, qaperine alar degen senimdemiz.

Alpamys Bauyrjanúly  

Abai.kz