26 qarasha Qazaqtyng Memlekettik M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda QR enbek sinirgen qayratkeri Jabal Erghaliyevting «Qas-qaghym» metafizikalyq tragediyasynyng premierasy bolady. Qongshy-rejisseri - Elik Núrsúltan.

Spektakliding qysqasha mazmúny: «Boyjetken Jazira beymәlim dertke úshyraghan. Osylay dep biletin, sondyqtan da «jalghyzy jolynda jan pida», biraq, óz ómirining maghynasy – mansabyn da bir sәt esten shygharmaytyn әkening qimyl-qareketi jәne onyng «qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq» ortasynyng «qúndylyqtary» - qoyylymnyng birinshi qabaty.
Boyjetken Jazira eshqanday da dertke úshyramaghan. Sondyqtan da «denim sau, men tek mahabbatqa senuim kerek, sonda ghana barlyghynan qúlan-taza aiyghamyn» dep psihiatr Sәbitke aghynan jarylatyn onyng birte-birte ózgeretin psihologiyalyq-ruhany ahualy qoyylymnyng kelesi qabaty. Spektaklidegi oqighalar shym-shytyryghy birde ap-ayqyn bolsa, endi birde irrealdylyq kenistigine shyghady.
Metafizikalyq tragediya mahabbatsyz, imansyz, senimnen júrday qoghamnyng qorqynyshty bolmysyn zerdeletuge bastaydy.»

Spektakli turaly qoyylym rejisseri jәne akterlerding pikirin oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik:

Elik Núrsúltan,
Qongshy-rejisser

26 qarasha Qazaqtyng Memlekettik M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda QR enbek sinirgen qayratkeri Jabal Erghaliyevting «Qas-qaghym» metafizikalyq tragediyasynyng premierasy bolady. Qongshy-rejisseri - Elik Núrsúltan.

Spektakliding qysqasha mazmúny: «Boyjetken Jazira beymәlim dertke úshyraghan. Osylay dep biletin, sondyqtan da «jalghyzy jolynda jan pida», biraq, óz ómirining maghynasy – mansabyn da bir sәt esten shygharmaytyn әkening qimyl-qareketi jәne onyng «qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq» ortasynyng «qúndylyqtary» - qoyylymnyng birinshi qabaty.
Boyjetken Jazira eshqanday da dertke úshyramaghan. Sondyqtan da «denim sau, men tek mahabbatqa senuim kerek, sonda ghana barlyghynan qúlan-taza aiyghamyn» dep psihiatr Sәbitke aghynan jarylatyn onyng birte-birte ózgeretin psihologiyalyq-ruhany ahualy qoyylymnyng kelesi qabaty. Spektaklidegi oqighalar shym-shytyryghy birde ap-ayqyn bolsa, endi birde irrealdylyq kenistigine shyghady.
Metafizikalyq tragediya mahabbatsyz, imansyz, senimnen júrday qoghamnyng qorqynyshty bolmysyn zerdeletuge bastaydy.»

Spektakli turaly qoyylym rejisseri jәne akterlerding pikirin oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik:

Elik Núrsúltan,
Qongshy-rejisser
Teatrdyng kórkemdik tilimen býgingi qoghamdy qatar ala otyryp qoyylghan qoyylym. Rejisser retinde negizgi maqsatym osy spektakli arqyly auru qoghamnyng ózinde mahabbattyng bar ekendigin kórsetu. Sebebi qazirgi qoghamda mahabbat joghalyp bara jatyr. Býgingi naryqtyq zamanda tirshiligin kýittep jýrgen adamdardyng arasyndaghy jylylyq azayyp barady. Sol mahabbatqa zәru, auru qoghamnyng kórinisin kórsetkim keldi.
Dayyndyq barasynda azdaghan qiyndyqtar boldy. Sebebi basqa formada júmys isteu akterlerden de kóptegen izdenisti talap etedi. Ózimde kóp izdendim. Shet elderden kórgen-týigenderimdi, ghalamtordan izdegen dýniyelerimdi, kitaptan alghan bilimimdi qoryta otyryp dýniyege kelgen tuyndy.
Spektakli kótergen mәsele adamzatqa ortaq problema.
Azamat Satybaldy,
Qazaqstan Jastar odaghy syilyghynyng laureaty
Piesany oqyghan kezde piesagha ishtey ghashyq boldym. Bir aida shyqqan rolim, sebebi men spektaklige keyin qosyldym. Men kelgen kezimde spektakliding kóptegen dýniyeleri jasalynyp qoyylghan, maghan qiyndau boldy. Degenmen rolige degen mahabbatymnyng arqasynda ózime berilgen rolidi jasap shyqtym dep oilaymyn.
Osy rolim ózge roliderime úqsamasa eken dep kóp izdendim. Sebebi maghan kóptegen syn aitylyp jatady.
Elik Núrsúltanmen «Úly men Úrydan» keyingi jasap otyrghan ekinshi júmysym. Jaqsy rejisser, ózindik pozisiyasy bar. Akterlermen jaqsy júmys jasay alady. Partner retinde Zarina Karmenovamen birinshi ret rolige týsip túrmyn. Zarina jasta bolsa talantty aktrisa.
«Qas-qaghym» spektakli gauhartas siyaqty qashalghan sayyn nәr beretin, óng beretin әdemi dýnie bolady dep senemin.
Zarina Karmenova,
aktrisa
Spektakli negizinen kóptegen ózgeriske týsti. Sebebi biz piesanyng kóptegen jerin ózgertip, alatynyn alyp, qosatynyn qostyq.
Teatrymyzdyng beldi akterlerimen bir sahnada parner bolyp oinau kóp izdenisti talap etedi. Rolidi shygharu ýshin kóp izdendim. Sebebi maghan rolimen júmys isteu onaygha týspedi. Jýz payyz bolmasa da Spektakli barysynda bolyp jatqan oqighalar mening de ómirimde úqsastyq tauyp jatty. Partnerim Azamat agha Satybaldygha ómirde de ghashyq bola bastadym, sebebi sahnada mahabbatty oinamay, ony sezinu kerek. Sonda roli shynayy, esh jasandylyqsyz shyghady. Men osynday akterlik tandem payda bolghanyna quanyshtymyn.
Atalmysh spektaklimen halyqaralyq dengeydegi festivaliderge úyalmay qatysugha bolady dep oilaymyn.

Premiera 26 qarasha, 13, 25, 28 jeltoqsan 2013j.
Materialdy dayyndaghan: Saltanat ÁBILGhAZIYEVA
Abay-aqparat