Andatpa: «Kýlki men jel» mazmúny bay, adam kózqarasyn ózgeretin roman.

Uaqyt kezeni 1950 jyldardyng ayaghynan 2019 jylgha deyin, romanda Qytaydyng soltýstik auyldaryn, Shanhaydan Beyjin, Germaniya, Batys Berliyn, Gresiya, Vengriya jәne Irlandiyagha deyin barghany sóz bolady.  Bas keyipker Fu Dachen orta mektepte oqyp jýrgende «Kýlki men jel» atty alghashqy óleninen keyin әdeby shygharmashylyq jolgha týsip, keyinnen mәjbýrli nekege otyryp, nekeden tys mahabbat, ajyrasu, qayta neke jәne ajyrasu, emosionaldy kýizelisterdi basynan ótkergen. Van Men mahabbat taqyrybyna toqtala otyryp, onyng dәstýrli jәne zamanauy kórinisterin zertteydi, qytay halqynyng sanasy men dýniyetanymyna ýniledi.

Búl maúqalada Qytaydaghy alpys-jetpisinshi jyldaghy qoghamdyq ómirding damuy men ózgeruin bayandaydy; Ol qytay halqynyng tez ózgeretin әleumettik jolymen tәtti-qyshqyl, ashy, quanyshty jәne qayghyly qoshtasuy arqyly jetkizedi;  Ziyalylar buynynyng otauy men mahabbaty turaly sóz etip oqyrmangha oy salady.

Týiin sóz: Kýlki men jel, әdebiyet tendensiyasy, әdebiyet aghymy.

Qazirgi Qytay әdebiyetin qalyptasqan sayasiy-әleumettik jaghdaygha qaray ýsh kezenge bóluge bolady. Birinshi 1949 jyldan 1965 jylgha deyin sosialistik qayta qúru kezeni, búl kezeng solshyl tendensiyalardyng yqpalynda boldy.  Ol kezdegi әdebiyetting negizgi mazmúny jana sosialistik qoghamdy, jana ýkimetti jәne Japoniyagha qarsy soghys pen azamat soghysyndaghy jenisterdi madaqtau boldy.  Ekinshi kezeng 1966 jyldan 1976 jylgha deyin mәdeny tónkeris kezinde әdebiyet te basqa salalar siyaqty beyberekettik oryn aldy.  Búl kezende әsire solshyldar әdebiyet pen óner әlemin, búqaralyq aqparat qúraldary men baspa úiymdaryn basqardy; Shyghys jәne Batys әdeby múralary, Jana mәdeniyet qozghalysynyng qazirgi qytay әdebiyeti jәne azattyqtan keyin jariyalanghan jana shygharmalardyng bәri de «uly aramshópterge» ainaldy.  Ýshinshisi, 1976 jyldan bastap qazirgi uaqytqa deyingi jana kezeng әdebiyeti.  Búl kezende әdebiyet óz ústanymdary boyynsha damydy jәne aitarlyqtay jetistikterge jetti.  Búl kezeng búrynghydan aitarlyqtay erekshelendi, biraq sonymen birge ýlken auytqular oryn aldy.

Alghashqy on jeti jyl әdebiyeti kezinde (1949-1965) qazirgi әdebiyette onshyldar men solshyldar aghymy qalyptasty.  Onshyl әdebiyetting basty ókilderining biri Vang Meng boldy. [1, 11-11 b.]

Van Meng (王蒙Wang Meng) Laqap aty – Yang ýi. Ata-babasy Hubey túrghyndary bolghan. Ózi 1934 jyly Pekinde dýniyege kelgen. 1945 jyly jeke menshik mektepte oqyghan. Van Men orta mektepte oqyp jýrgende kommunistik iydeyalarmen tanysyp, Beyjindegi №4 orta mektebinde oqydy. 1948 jyly ol orta mektepte Qytay Kommunistik partiyasyna qosylyp, Guomindan ýkimetine qarsy studenttik qozghalysqa qatysady. 1949 jyly kommunistik partiya biylikke kelgennen keyin ol kommunistik jastar odaghyna júmys istedi jәne sonymen birge shygharmashylyqpen ainalysa bastady.

1955 jyly birinshi «Xiao dou er» atty debuttik əngimesin jazdy. Onda jas pionerding tuysy Guominidan tynshysy ekenin bilip, búny komunisterge habarlaydy. Kontrrevolusiya taqyrybyna qatysty jazghany edi.  1956 jyly ol kommunistik jastar ligasynyng komiytetinde burokratiyanyng basshylyghyna narazy bolghan jas jigitti sipattaytyn «úiymdastyru bóliminen kelgen jas jigit» әngimesin jariyalady. Ol kezde Kommunistik partiya kadrlarynyng qaranghy jaghyn bildiretin shygharmalar az bolghandyqtan, әngime tez arada sensasiya tudyrdy jәne Van Mendi onshyl dep atady. 1956 jyly «Gan yu sheng huo» atty shygharmalar jinaghyn shyghardy.  1962 jyly Pekindegi múghalimder uchiliyshesinde sabaq beredi. Sol jyly «Yan jing», «Ye yu» qatarly əngimelerin jazdy.[2, 141-143 b] 1963 jyldan 1978 jylgha deyin Van Men ShUAR Ile aimaghy Bayanday auylynyng ekinshi bólimshesinde júmys istedi. Úighyr tilin ýirengennen keyin ol qytay tilinen audarmashy, sodan keyin ekinshi bólimshening orynbasary basshysy boldy. Mәdeny tónkerisnen keyin: 1978 jyly Van Men kooperativ qauymdastyghynyng Beyjing filialyna auystyryldy.1979 jyly Kommunistik partiya ony aqtady. Van Men Beyjinge oralghannan keyingi alghashqy  «Lobbist Inmen»  әngimesin jazdy. Onda jalqau júmysshyny jazalaghan zauyt diyrektorynyng oqighasyn jazdy. 1983 jyldan 1986 jylgha deyin «halyq gәzeti»-ne bas redaktor bolyp qyzmetke taghayyndalady. 1986 jyly QKP-na mýshe bolady. Qytay jazushylar odaghy basqarushynyng orynbasary bolady. Sol jyldyng mausym aiynda mədeniyet ministri bolyp, 1990 jylgha deyin qyzmet atqarady. Mədeniyet qozghalysynan keyin kóptegen shygharmalar jazdy. Onyng shygharmalar Batys modernizmi men sana aghymynyng әdisterine negizdelgen, olar әdeby әlemde ýlken sensasiya men pikirtalas tudyrdy, ol qytay әdebiyetining kenistigin keneytti . Jazushy zaman, úrpaq tәrbiyesi turaly kóp jazdy.[3, 118-120 b.] Atalmysh jazushynyng 2020 jyly jazghan «kýlki men jel» atty kólemdi romanyn qytay tilinen audaru men paqyrgha 2021 jyly nәsip boldy.

Van Mennyng «Kýlki men jeli» romanynda avtordyng paydalanghan stiyli men kórkemdik ereksheligi jazushynyng ózindik daralyghyn kórsetedi. Van Meng búl romanda әdebiyettanudaghy janasha baghyt, janasha oilau qabiletin, janasha kózqarasty bayqatty. Van Menning keyipkerleri janasha oilay alatyn adamdar. Standartty oilaudan bas tartyp, ózin – ózi shekteuden bas tartady, janasha kózqarastargha jol beredi. Jazushy shygharmalarynda jastardyng bas bostandyghy, әleumettik tendik mәselesin kótergen tuyndylardyng biri. Gumanizm men subiektivtilikke jol beriledi. Búdan Van Menning novatorlyq janashyldyghyn bayqay alamyz. Avtordyng modernistik estetikagha bet búruy onyng shygharmashylyghyn jana beleske shygharady. Shygharmalargha psihologiyalyq jәne filosofiyalyq mәn beredi. Van Menning shygharmashylyghy qytay әdebiyetining modernizmi jayynda disskussiyalar tuyndatty. Ol sol kezendegi qytay halqynyng ruhany silkinisine kuә boldy. Onyng shygharmashylyghy Qytayda bolyp jatqan ózgeristerdi, halyqtyng sana-sezimining ózgeruin kórsetedi [4. 156-157b]. Van Menning shygharmashylyghynda biz avtordyng realdy ómirdi beyneleude jana әdeby qúraldardy qoldanghanyn kóremiz. Jazushy shygharmalarynda zaman, úrpaq tәrbiyesi jayly kóp jazdy.

Roman keyipkerleri Van Menning taghdyry men ómir jolyna keledi. Van Menning «Kýlki men jel» romanyn ghúmyrnamalyq romangha jatqyzamyz. Roman 1958 jyldyng kókteminde oquda jýrgen Fu Dachynnyng ómirinen bastalady. Ol kezde úldar men qyzdardyng bólek mektepte oqityny, qyz dausynyng ózi ghajayyp dybystay estiletini aitylady. Ol kezde oqushylar jataqhanasynda últtyq dәstýr boyynsha әjethana syrtta bolady, bas keypker bir kýni  jarym týnde 200 metr qashyqtyqtaghy әjethanagha barady, jas jigit qorqaqtap dәretin syndyryp, qaytar jolda úiqyly-oyau kele jatqanda qúlaghyna bir ghajayyp ýn keledi de birde estilip, birde joq bolyp ketedi, týngi jelmen terbelgen qyz kýlkisi onyng úiqysyn shayday ashady, siqyrly kýlki jelmen terbelip, san qúbylady, ýiinde әkpe qaryndasy joq jalghyz úldy qyz dausy elitedi, birde janynan shyqsa, birde alystap, ýzilip joq bolady. Roman taqyryby solay ashyla týsedi, búl ghajayyp ýn oghan azanmen óleng jazdyrady. [5]

Romanda avtor 1958-60jyldar aralyghyndaghy Qytaydaghy sayasy jaghdaydy bayandaydy. Van Menning eng qymbat estelikterining biri. Oqudan kelgen Dachyndy ata-anasy atastyryp qoyghan edi. Qytay halqynyng ejelgi salt-dәstýri boyynsha qyz berisip, qyz alysuy. Jastardyng mahabbat sezimderin elemey ýilendiru taqyrybyn qozghaydy, Van Menning jastardy oilap, olardyng kózqarastarynyng manyzdy ekenin oqyrmandargha jetkizedi. Dachynnyng ata-anasy oghan auyldaghy bay sharuanyng qyzy Bay Tyanmeyge ýilendiredi, olar solay bay otbasymen tuys bolugha qatty asyghady. Tipti 18 degi úlyna 20 jasta dep jalghan kuәlik etedi. Dachynnyng ata-anasynyng ómirine keler bolsaq: Dachyng tolyqsyz orta mektepti bitiretin jyly, sheshesi auyr tolghaqtan pyshaqqa týsip, qaryndasy shetinep ketedi. Anasy alty ay tósekte jatyp, bel  omyrtqasy aiqpas auyrugha dushar bolady. Ákesi men anasynyng jalghyz balasy bolghan Dachynnyng basynda bas tartsada, ata-anasynyng oilap kelisedi. Dachyndy ózinen 5 jas ýlken Bay Tyanmeyge qosady. Dachynnyng әke-sheshesi quandy. Biraq, Dachyng ókindi. Ata-anasy ólmey túryp jalghyz balasynan nemere sýisem dep armandady.

Ýilengen song әieli Tyanmeyding kýlkisin alghash estigende bayaghy bala kezdegi týnde estigen kýlkining dәl ózi ekenin bildi. Búl taghdyr, búl qúdaydyng qalauy dep oilaydy. Bir jaghynan ol tamyry teren, bay, auqatty otbasynan shyqqan Tyanmeyge ýilengenine auyldastary jaqsy boldy dep maqtaydy. Tyanmeyding botaday móldiregen qap qara kózderi, qyr múryny onyng tekti otbasynan shyqqanyn rastap túratynday. Tyanmeyding tuyp ósken aimaghy Ghúndardyng ejelgi ata mekeni, olardyn  keybir taypalary qytaygha sinip ketkenin eske alyp, әielin Ghúndardyng ýrim-bútaghy dep týjyrymdaydy.   Tiyanmey ózinen boyy úzyn, jasy kishi kýieuin ertip audandaghy Bәy әuletinin  jeke doqtyryna ertip barady, dәriger olargha 3 qorap dәri beredi. Dachyng dәrini ishken song kýsh quaty tolyp, óni jaqsarady, tepse temir ýzetin әdemi jigitke ainaldy. [5].

Dachyndar kóp úzamay balaly bolady. Along men Afyng atty qyzy men úly dýniyege keledi. Dachyng kelinshegin auylyna tastap uniyverge oqugha ketedi, oquyn tausyp basqa qalagha júmysqa ornalasady,  da Dachyng taghyda jalghyz ózi kýn keshe beredi. Qartayghan әke-sheshesi endi bylay jeke ómir sýruge bolmaytynyn aityp eskertedi. Olar ólerinde Tyanmeyge jaqsy qara, odan qúday ýshin ajyrama dep uәdesin alyp birining artynan biri qaytys bolady. Sodan keyin de Dachyng әielin jalghyz qaldyryp jalghyz júmysqa ketedi, osy kezde әieli eki balasyn arqalap ony izdep baryp birge kýn keshedi. Ol student shaghynda da júmys istep jýrgendede ózining әieli bar ekenin eshkimge aitpaghan edi. Endi bәri әshkere bolady. Dachyng jalgha ýy alady.

Ol kezde biyletke et, astyq, kýrish alatyn zaman edi. Dachyng memlekettik qyzmetker bolsada velociyped jóndeytin sheberhana ashady. Ol kezde әr bir otbasyna bir  velosiyped bolghan. Sol sebepti velociypedter jii búzyldy, Dachyng bir otbasynyng velociypedin bir aida eki-ýsh ret jóndeydi. Velociyped jóndeuden qala halqy arasynda tanymal boldy. Otbasynyng jylulyghy degendi endi týsinip, әieli men bala shaghasyna kóp kónil bóledi. Kedeyshilik qysqan sol kezderde әieli qoldan kóp taghamdar jasap satady, elding ýii qurap túrsa, onyng dastarqany jaynap túrady.

Isker әieli «auyl saghynyshy» atty shayhanasyn ashady. Bireuding kórealmaushylyghynan Bay Tyanmeydi  shayhanadaghy kýdikti oiyn-sauyq jýrgizdi degen aiyppen tergeuge alynady.  Osy kezde Dachyng Tyanmeydi qúptamaydy. Al Dachynnyng auyryp jatqanda әieli onyng asyty-ýstine týsip qaraydy.

Afyng men Alonnyn  er jete bastaydy, ejelgi dәstýr boyynsha qyzynyng әn aituyn qúptamaghan sheshesi múlde oghan qarsy bolady al әkesi Dachyng qatty qoldaydy. Tyanmey әr kez Dachynnyng kónilinen shyghu ýshin bәrin istedi. Kýieuine qarsy kelmeydi, Dachyng qansha úrsyp jatsada ol auyz ashpaydy, sonda kýieui búnyng tili joq pa dep, te qalatyn, biraq ol әielding tektiligi edi. Alayda Dachyng ony ol kezde týsinbedi. Sondada oghan esh kónili tolmady.

Dachyng Tianmeymen birge túrghan kezde onyng shygharmashylyghy órkendep, Tianmey de jana is bastap, barlyq tirlikti dóngeletip alyp jýrdi. Ýy sharuashylyghyn da, syrttaghy júmysyn da. Osyghan qarap-aq, biz búl otbasynyng aldygha ilgerilegenin, janúyasynyng sәtti bolghanyn kóre alamyz. Olar balalary ýshin barlyq jaghdaydy jasay aldy. Dachynnyng janyna әieli bala-shaghasy kelgennen keyin ýlken jetistikterge jetedi. Degenmen ol toyymsyzdyqpen birdene izdey berdi, biraq sol nәrsening ne ekenin ózi bilmeydi. Dәl osy jerde Vang Men bizge adam balasy qolda bardyng qadirin bilmey, baryna qanaghat etpey, ózinde joqty izdeytin, toyymsyzdyghyn eskertedi. Romanda avtor ózining taghy bir tuyndysy «Qareket adamdy ózgertedi» degen romanyn tilge tiyek etedi. Ol romannan Dachyng 4-mamyr qozghalysy túsynda ómir sýrgen bilimdi de úly adam bolsada eleusiz qalghanyn al keybireulerding qúr bos aighaygha salynyp, istegen sharuasynda týkte tamtyghy joq, jana ómirde, jana mәdeniyetke talpynyp, odan mazasy ketip, qynjylyp jýretinderding bar ekenin aitady.

Sayasy qozghalys bas keypkerge qarapayym adam boludy týsindirdi. Dachyng Tiyanmeyge rahmet aituy tiyis. Tiyanmeydyng kóz aldynda kýieuin baladan danagha ainaldyrady. Tekti әieli ony mәdeny kýresterge aralastyrmay  aman alyp qalady.

Endi ghana baqytty adam boldym ba dep óz-ózine súraq qoyyp jýrgen Dachyng Beyjinge jazushylar konferensiyasyna barghanda Du Syaojan atty  múghalimmen tanysyp, nekeden tys mahabbat sezimin keshedi. Olardyng arasynda bir-birine arnalghan óleng shumaqtary, ghashyqtyq hattar bolady. Tyanmeyding syilastyghyn ayaqqa taptaghan ol eshqashan ol óz-ózin dúrys emes is istedim dep aiyptamaydy.

Syaojannyng Dachyngha jazghan haty jәne sol hatty kitap retinde jaryqqa shygharuy. Kitapqa «mahabbat haty emes» dep at qony. Osy kitapqa synshylardyng kritikalyq pikirleri. Dachynnyng qyzy Afynnyng sahnada «Saghynysh pen mahabbat» atty әn shyrqauy, búl әnning sózi әkesine kónildesining jazghan haty ekeni.

Tyanmeyding óner mektebinde balalargha sabaq bere bastaydy. Alúng Amerika ketu turaly oilaydy, alayda әkesi Dachynnyng kónildesi bar ekeni ony qatty oigha batyrady. Dachynnyng Jazushylarmen birge Berlinge kelui. Dachyng men Syaojannyng taghy da kezdesui.  Dachynnyng qonaq uyde oigha batyp, úiyqtay almay Syaojanmen әngimelesip, Syaojannyng tizesin qúshaqtap úiyqtauy. Jazushylar jinalysyndaghy shabyttanu jәne barlyghynyng óleng oqyp shyghuy. Ólenderding әr týrli tilderde aitylsada, mәn-maghynasyn týsinbesede barlyghynyng rifmalyq yrghaqtardan lәzzat alyp tyndauy. Nemis tilindegi spektaklidi tamashalau, Dachyng men Syaojan pikir almasyp, kórinisten alghan әserlerimen bólisu. Gunter Glasstyng ýiine qonaqqa baru. Ol jazushylardy jaqsy kýtip aldy. Ózining ómiri jayly bayandady. Gitler әskerinde bolghanyn, soghys turaly әngimeler aitty. Qytayda bolghan komandirovkadan alghan әserlerimen bólisti. Seminarda eki tarap әdebiyeti, óner, naryq, Amerika iydeologiyasy talqylandy. Dachyng men Syaojannyng Berlin qalasy boyynsha sayahattary jәne Dachynnyng oigha batyp, óz-ózine súraqtar qoiy. Endi Germaniyadaghy saparlarynan keyin olar mahabbat hattaryn bir-birine jaza bastady. Kóp úzamay 1986 jyly Bay Tyanmeyden Dachyng ajyrasugha ótinish berdi. Balalary әkesinen bas tartady. Tyanmey kýizeliske týsti. Alayda, jan-jaghyndaghy adamdardan kóp qoldau tauyp, balalarynyng qoldauyn alyp, óz-ózine keldi. Sottaghy aitystary óte jinishke bayandalghan. Sot zalynda óz әielin ózi tanymay qalady,onyng ózgergen qalpyn kóredi, kiygen kiymi, ýndemes әielining mirding oghynday sheshen sóileui Dachyndy tanghaldyrady. Áyelden ajyrasqan Dachyng auylgha bardy. Auyldaghy Bay Tyanmeyding janashyrlary men tuma-tuystary ony qorshap alyp, soqqygha jyqty. Búl óz úlynyng tapsyrmasy ekenin biledi. Dachyng oigha batty, bәrin saralady. Estelikter kóz aldynan ótkendey boldy. Ol kóp oilanyp, Beyjinge Du Syaojangha bardy. Beyjinde ol jana ruhpen ómir sýre bastady. Syaojan oghan kómektesti. Dachynnyng Qytay әielder volleyboly turaly reportajy sәtti shyqty. Onyng shabyty oralyp, ólender jaza bastady. Kóp úzamay ol qytay oqyrmandary arasynda әigili boldy. Ádebiyet әleminde Syaojan ekeuining mahabbaty anyzgha ainaldy. 1991 jyly Dachyng men Syaojan ýilendi. Biraq Syaojan men Dachyng arasyndaghy kiykiljinder onyng mahabbatyn suytyp jiberdi. Ol ýnemi Tyanmey men balalaryn esine ala bastady. Dachynnyng búrynghy otbasyn saghynyp, eske alyp, múngha batuy.  Keyin tipti Dachyng men Syaojannyng kóp úrysuy. Dachynnyng eki nekesin salystyruy. Syaojannyng balasymen tabysuy.  Tyanmeyding jýrek auruymen qaytys boluy. Dachyng Tyanmeyding topyraghyn salugha keldi, biraq balasy úly Alýng anasynyng aruaghyna jolatpay, oghan tynyshtyq ber dep eskertu aituy. Syaojannyng Dachyndy tastap balasynyng qolyna kóshui. Olardyng aiyrylysuy. [5]

Qarttyq turaly Dachynnyng oilary. Ayaghynda Dachyng ózining tandaghan sheshimining kesirinen ol Syaojannanda, Tyanmeydende, balalarynan da aiyryldy. Onyng tereng oilargha batuy.

Romandaghy ekinshi bir leniya bar onda 1961jyly Dachyng men Jau Guansay ekeui birdey shet tilder instutyna oqugha týsedi. Dachyng orys tilin oqysa, Jau Guansay japon tilin oqydy. Keyingi kezde Jau Guansadyng tasy órge domalap, mansapqa jaqyn boldy. Al Dachyng әdebiyetke qúshtar bolyp, elge tanyla bastady. Tanymal jazushy qatarynan boy kórsetti. Osy eki dos romanda anda-sanda eske alynyp otyrady, sonynda ekeuining de zeynetke shyghyp qaljyraghan shaghynda zaya ketken ómirlerin oilap jylaydy, ózderin ózderi sabaydy, nege osylay it bolarymyzdy 40, 50, 60 jasta bilmedik dep ókinedi.

Sonymen birge búl romanda bizding Qazaqstandaghy tyng iygeru isi de qozghalady. Tyng iygeruge kelgen orys jigiti eline barghan song kóp balaly otbasylargha әleumettik jәrdem aqy bererde bir balanyng sany tolmay qazaqstanda qalghan balasyna kelip ony alyp barghanda әieli eki balasyn kórshisine berip jibergeni tamasha suretteledi. [5]

Búl romannan týigenimiz Van Menning bizge jetkizgisi kelgen oiy otbasylyq qarym-qatynas, adamdar arasyndaghy qarym-qatynasty oqyrmandargha kórsetu. Mýnyng ózi ómirding zandylyghyn kórsetedi. Adamdardyng jalghyz ómir sýre almaytyn qarapayym qaghidany kórsetedi. Sebebi birge bolghan kezde ghana adamdardyng arasynda garmoniya, aldygha degen ýmit, maqsat payda bolady.

HH ghasyr - qytay halqynyng jәne  mәdeniyetining damuy tarihynda airyqsha iz qaldyrghan kezeng boldy.Qytaylardyng karanghylykta kamalyp ekonomikalyk mesheulikte ómir sýrip otyrghany, bilim-ónerden alys qalghany, syrtqy jәne ishki ezgining halyqty tozdyryp bara jatkany siyakty jayttar aqyn-jazushylardyng shygharmalarynda jan-jakty aityldy. [6, 19-20 b.]

Ómir shyndyghyna terendep baryp, onyng kýrdeli jaghdaylaryn suretteuge bet búru, sol arkyly koghamdyk damudyng syryna ýnilu әdebiyetting kórkemdik mýmkindigin keneytti. Álemdik әdebiyet tәjiriybesine sýienu, olardan ýirenu joly bastaldy. Jana janrlar tuyp, eski janrlardyn jana mazmúnda damuy óris aldy. Áuelde әdebiyettanu, demokrattyk sarynda bastalghan realistik suretteu óneri synshyl baghytqa bet búrdy. Osy iygi dәstýr HH ghasyrdaghy býkil әdebiyet damuyna negiz boldy. Ghasyrdyng 20-jyldarynan bastap Qytayda qoghamdyq qúrylystyng ózgeruine baylanysty jana әdebiyet tudy. Ol sosializm ornatudyn kiynshylyktaryn bastan keshe otyryp, kýrdeli damu jolynan ótti. Adamnyn azattyk jolyndaghy oi-tilegin, jana ómir ýshin kýresin, alys armanyn jyrlauda jana әdebiyet birkatar jana sapagha ie boldy. Jana adamnyn beynesin jasaugha kóterildi. Ómirding adamdy ilgeri jeteleytin optimistik baghytyn betke ústap, jalpy adamzat ruhyn kóteruge baghyttalghan әdebiyet dәstýrin kalyptastyrdy. Zamannyng algha qoyghan mindetterin sabak ete otyryp, batys halyqtarynyng ozyk oily әdebiyetimen, sol arkyly әlem әdebiyeti ýlgilerimen tanysty, olardan ýirendi. Osy jolmen ózining izdenisterin bayytty, janrlaryn jetildirdi, kadrlaryn tolyktyrdy. HH ghasyrdyn ekinshi jartysynda shyndykty kórkemdik jolmen tanudyng jana biyigine kóterilgen úrpaq ósip jetildi. Osylardyn enbegimen HH ghasyrdyng әdebiyeti jasaldy. Ol býgin halyq pen onyng mәdeny damuynyn ótken jolyna ainalyp, últtyq mәdeny múrany kúraydy. Ony okyp uyrenu, halyk tarihyn bilu, әdebiyetting ósu jolyn úghynu- jas úrpaqtyng mindeti. Ádebiyet halyq ómirining shyndyghyn suretteu negizinde jas buyndy azamattyq, gumanistik iydeyalargha, Otanyn, últyn suiyge baulidy. [7, 190-192 b.]

Van Menning romandarynan osynday ómirge qajetti qarapayym ómirlik qaghidalardy kóre alamyz. Osy ómirlik qaghidalardy týsine almay ómir boyy arpalysyp ótken adamdar qanshama. Jazushynyng romanynan pәktiktin, nәziktikting samalyn sezemiz. Búl roman bizge oy salyp, dúrys ómir qaghidasyn ústanugha әser etedi. Van Menning romandary qytay oqyrmandaryn ejelden bolyp kórmegen shyt-jana әserge bóledi.

Búl romannan biz jazushynyng nәzik ishki jan-dýniyesin kóre alamyz. Jazushy qyzdardyng әdemi kýlkisining jas bozbalanyng jýregin tamsandyryp, óleng joldaryn jazugha iytermelegenin kóremiz. Jýregine shabyt berip, jana sezim syilady. Búghan deyin ózine beymәlim sezimdi sezdirtti, onyng jýregi qúlshyna týsip, shabyt oty ony óleng joldaryn jazugha mýmkindik berdi. Múnyng ózi ómirde adamgha ýnemi shabyt qajet ekenin, shabyttanghan, qúlshynghan jýrek kóptegen jaqsy nәrselerdi istey alatynyn kórsetedi. Van Menning romanynda pәktikting samaly esip túrghanday, tamsandyrarlyqtay úiqasty keletin de, onda klassik әdebiyetting sharasynan shayqap shygharylghan osy zamandyq súlulyq sezilip túratyn. Shynayy ómirdi surettegen romandary Van Menning shygharmashylyq daraldy. Búl romanda avtordyng negizgi maqsaty – adamnyng ishki jan dýniyesin sipattau.

Avtor romannyng atyn «Eger ómir seni aldaghan bolsa...» dep te qoyghysy kelgen bolatyn.

Romanda Dachyng Syaojangha ýilengenimen alghashqy jaryn qayta qayta esine týsirip saghynady. Sebebi Tiyenmey onyng qas qabaghyna qarap, oghan barynsha qúrmet kórsetedi. Sondyqtan Dachynnyng kónili jay tauyp, júmysyn jasay beretin. Al Syaojan bolsa ózindik oiy bar әiel, ol da ózine degen qúrmet pen iltipatty qajet etedi. Onyng da súranystary kóp. Eger Tianmey janúyasy ýshin bar kýsh-jigerin ayamay, enbektense, Syaojan bolsa ózining qúqyghyn qorghap jýrgen jan.  Ol bәrin tepe-teng jasaghysy keledi. Biraq bir ókinishtisi er adamdar әiel adamdargha qaraghanda búny jay týsinedi.

Bas keyipkerge jetispegeni bir ghana nәrse ózi qiyaldaghan mahabbat, ózi qiyaldaghan súlulyq qana. Sol ýshin ol nekesin búzyp, súlulyqtyng artynan jýgirse de, sol súlulyqtyng qasynda ómir sýre almady. Sebebi otbasynyng baqytty boluy ýshin sezimnen basqa da kóp nәrseler qajet. Ol shydamdylyq, tózimdilik, jaryna degen ýlken mahabbat, janashyrlyq, ayaushylyq sezimi. Osy nәrseler bolghan kezde ghana naghyz baqytty otbasy bola alady dep senemiz. Neke adaldyghyn búzghan Dachyn ózi de aldanady, jarynyng jýregine de ýlken qayau salady. Sebebi ózi de baqytty bola almaydy, jarynyng jýregin de jaralaydy. Jaryndy aldama, neke adaldyghyn búzba degen sózderding aqiqattyghy aiqyndalady. Dachynnyng ekinshi jaryn ýnemi birinshi jarymen salystyruy da beker emes. Ol qansha Tiyenmeydy jaqsy kórmeymin dese de, bәribir ol onyng alghash qosylghan jary. Onyng jap –jas kýninde, 18 jasar bozbala kezinde qosylghan jary bolatyn, sol sebepten de ol әriyne ekinshi jaryn onymen salystyrady. Jәne әkelik mahabbaty, balalaryna degen saghynyshy oghan maza bermeydi. Sebebi jaryn tastaghanda ol balalaryn da tastap ketti. Biraq dәl sol kezde ol búny oilamady. Sebebi aldynda ony qiyaldaghan armany kýtip túrdy. Biraq búl armannyng balalarmen salystyrghanda týkke túrghysyz ekenin kóre alamyz. Onyng bәri de uaqytsha aldamshy kórse qyzar nәpsi qalauy ghana. Al shynayy nәrse degenimiz - onyng balalaryna degen mahabbaty. Sebebi әkelik mahabbat eshqashan óshpeytin mahabbat. Qazirgi kezde әkeler túrmaq, analardyng balalaryn tastap ketip jatqan jayy bar. Búl odan da qorqynyshty. Búl qoghamymyzdyng qúldyrap bara jatqanyn kórsetedi. Materialdyq qúndylyqtardyng ruhani, adamy qúndylyqtardan joghary shyqqanyn kórsetedi. Biz búghan bey-jay qaraytyn bolsaq, kóptegen mәselelerge tap bolatynymyz sózsiz. Hayuanattar da balalaryn tastamaydy sonda qazir biz hayuanattardan da jaman bolghanymyz  shyn.

Van Menning atastyrmay, jastar sýiip qosylu kerek degen oiy dúrys bolsada otbasyndaghy erge qúrmet qana barlyq nәrseni sheshei. Qazirgi qoghamda sýiip qosylghan jastar qanshama... biraq bir qarasang kelesi jyly-aq ajyrasyp jatady. Ókinishtisi kishkentay sәbiyler qinalady. Búny oilap jatqan jastar joq. Kerisinshe әdemi ómirdi, jenil ómirdi izdeydi. Biraq jenil ómir joq, bәri shydamdylyqpen, enbekpen keledi. Sondyqtan otbasynyng beriktigi adamdardyng shydamdylyghy men qajyrly enbeginde dep bilemiz. Múny oilamaghan Dachynnyng ómirine kónili tolmay qalghan ómirin uayymmen ótkizgenin kóremiz....

Romannyng tili óte kýrdeli, epizottary shynayy. Aqparat pen bilimge toly. Qytaydyng tarihy, adam ómiri, qoghamdyq әdet-ghúryptary sóz bolady, onda alpys jyldan astam uaqyt boyy adam janyndaghy ózgeristeri jetkizip, avtor óz tanymyn tolyq kórsetedi. Van Menning halyqtyng azattyghy jolyndaghy kýresinde qytay qoghamyndaghy jastardyng jay-kýii, taghdyry eleuli oryn alady. [10, 200b.]

Paydalanghan әdebitter tizimi:

1. 金莉莉：《中国现当代文学史（上）》教学大纲. 08.08.2022. Osy zaman әdebiyetinen leksiya. 15.05.2023
2. Abdyraqyn Núrhalyq “Jana zaman Qytay әdebiyeti: oqu qúraly”, Ál-Faraby atyn. QazÚU.- Almaty: Qazaq un-ti, 2013.-217b
3. N.Abdyraqyn, Á. Biysenbaeva. Qazirgi zaman qytay әdebiyeti (I bólim): oqu qúraly. – Almaty: Daryn, 2022. – 219 b.
4. N.Abdyraqyn, Á. Biysenbaeva. Qazirgi zaman qytay әdebiyeti (II bólim): oqu qúraly. – Almaty: Daryn, 2023. – 206 b.
5. Abduraqyn N. Van Men «Kýlki men jel» roman audarma. Shyghys әdebiyeti baspasy. 2023. Almaty
6. Van Men. «Vo shy Van Men: Van Meng zibay» (Y Van Men: Van Menning moyyndauy). «Zamanauy jazushylar: Ayandar» seriyasy. - Pekiyn, Tuandjie chubanshe, 1996, 150
7. Van Men. Qazirgi qytay әdebiyeti kontekstinde. \ Qúrastyru. jәne resp. red. S.A. Toropsev. - M., IFES RAS, 2004
8. Go Baolyan .«王蒙小说文体研究(Issledovanie romanov Van Mena)» Pekiyn, - 2006 . 32 s.
9. Cope-Kasten, Vance Meeting Chinese Philosophy // An introduction to Chinese culture through the family / Ed. Howard Giskin, Bettye S. Walsh. -Albany: SUNY Press, 2001. pp. 41-58.
10. 洪子诚：《中国当代文学史》北京大学出版社出版，2023年 503页

Núrhalyq Abdyraqyn

Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti dosenti, PhD doktor

Abai.kz