Qazaq kalendary boyynsha jylbasy sanalatyn Nauryz aiy da kelip jetti. Elimizding týpkir‑týpkiri ony janasha, biyl ghana qabyldanghan «Nuryznama» baghdarlamasy boyynsha saltanatty týrde atap ótti. Úlystyng úly kýni on kýn boyy toylanyp, onyng әrbir kýni últtyng salt‑dәstýrine jәne azamattyq qogham qalyptastyrghan qúndylyqtargha arnaldy. Nauryz, shyn mәnisinde, Qazaqstan halqyn bir kisidey biriktirgen, alys‑jaqyndy tabystyrghan aituly merekege bolyp toylandy.

Alayda, qogham ómiri ýnemi tek shattyqtan túratyn tausylmas mereke emes. Bizde qoghamda da, memlekette de sheshilmegen sharualar әli de bolsa shash etekten desek – shyndyqtan alys ketpeymiz. Búrynnan qordalanghan súraqtardan ózge, qolgha alynghan jana mәselelerding ózi oghan janamalatyp ondaghan jana súraqtardy kóldeneng tartuda. Sodan bolar, qoghamnyng әrbir mýshesi ýshin ómir aghyny tym jyldamdap, uaqyt syghamdalghan keyipke engendey kýige kóshti. Múnday kezende kóp mәselening angharyla bermeui ghajap emes – ol mәseleler syrghyp qana eleusiz qalyp, bolashaqta onyng dýmpui keri әser etui әbden mýmkin. Osyny eskere kele, býgingi maqalada biz Qazaqstan qoghamyna tónui mýmkin qauipter tizbegin ashyq aityp, olargha birshama týsiniktemeler bere ketudi josparladyq.

Sonymen, aldymen qoghamdaghy әleumettik jәne mәdeni‑iydeologiyalyq mәselelerge nazar audaramyz. Qazirgi tanda eldi alandatyp jýrgen súraqtar qataryna mynalardy jatqyzar edik:

1. Memleket qúraushy últ – qazaq últynyng mәdeny jәne ruhany tútastyghynyng әlsizdigi mәselesi.

Búl, әriyne, eldegi últtyq biregeylikting damuymen tyghyz baylanysty. Alayda, biz aityp jýrgen «últtyq biregeylik» ózdiginen jana sipattaghy últ qalyptastyrugha qauqarsyz. Sebebi, «últ qalyptastyru» qyzmetin tek qana memleket qana jýzege asyra alady. Osy baghytta qogham әli de memleket tarapynan sheshushi qadamdardy kóre almauda. Sonyng nәtiyjesinde elimizde últtyq bolmysqa tóner qauip‑qaterler әli de jetkilikti bolyp otyr. Qoghamdyq pikirdi zertteu barysynda qazaq qoghamynyng әli de «memlekettigin» sezinbegeni, kóptegen ishki jәne syrtqy oqighalargha bagha berude qoghamnyng mәselege «memlekettik mýdde» túrghysynan kele almauy, ony talqylauda qogham mýshelerining pikirlerining bir‑birine qarama‑qayshy bolyp shyghatyny – osyghan tolyq dәlel bola alady. Endeshe, memleket biyligi osyny ýnemi nazarda ústap, qoghamdy zertteudi kýsheytui tiyis, әlemdik tәjiriybelerge jýginip, unitarly memleketke say keletin últtyq tútastyqty qolgha jedel aluymyz kerek dep sanaymyz;

2. Últaralyq shiyelenisti boldyrmaudyng aldyn alyp otyru.

Qazaqstan halqy búrynnan kópúlttlyq jaghdayda ómir sýrip keldi. Tәuelsizdikten keyin, tarihy jaghdaylargha baylanysty elimizding últtyq qúramy tabighy eksheuden ótti – kóptegen últ ókilderi ózderining týpki otandaryna oraldy. Qazaq halqy túnghysh ret aragha ghasyrlar salyp óz elinde kópshilikke ainaldy. Áriyne, qazaqtar sol zamandardan beri últaralyq toleranttylyqtyng ýlken tәjiriybesinen ótti. Oghan qazaq halqynyng ejelden qalyptasqan «jan‑jaghyna ashyq» kózqarastaghy últtyq dýniyetanymy men salt‑dәstýrleri yqpalyn tiygizdi. Alayda, sonymen qatar, bodandyq zamanynda qazaq últynda «memleket qúrushy últ» retindegi tәjiriybe jinaqtalmady. Al, endi «memlekettik jauapkershilik» últ iyghyna artylghan zaman tәuelsizdikpen birge keldi... Shynyn atsaq, últ oghan dayyn bolmay shyqty: últtyng óz mýddesin memlekettik dengeyge kótere almauy, әr mәseleni lokaldy sipatta ghana sheshuge úmtylysy, ónirler damuynyng sinkrettiligining saqtalmauy, onda «ónirlik egoizmnin» kórinis berui, últtyq baylyqqa tútas iyelik ete almauy – elimizdegi barlyq etnostardy qazaqtyng últtyq mәdeniyeti men ruhaniyaty tóniregine toptastyrugha, qazaq mәdeniyetining ózgelerdi ózine siniruge qauqarsyz qaluynan oryn aldy. Onyng «kóshirmesin» til mәselesinde de bayqaugha bolady. Múnyng barlyghyn últaralyq qatynasta tatulyq pen birizdilikting boluyna tónetin astarly qauip dep sanaugha bolady. Endeshe, aldaghy jylda memleket biyligi osy mәseleni ýnemi nazarda ústaghany jón;

3. Últtyq bolmys eklektizmi, nemese, bolmystan ajyrau qaupi.

Búl súraq jogharydaghy súraqtarmen tyghyz baylanysty jәne ondaghy mәselelerding kópshiligi sol súraqtardyng der kezinde anyqtalyp, sheshimin tappaghanynan tuyndap jatatyny anyq. Degenmen, «últ bolmysynyng tútastyghy» mәselesi memlekettik biylikting bar dengeyinde ýnemi qarastyrylyp, kýndelikti atqarylatyn is‑sharalar qatarynda túratyn mәsele der edim. Sebebi, búl mәsele Ál Faraby babamyzdyng tilimen aitqanda «potensialdy intellektini» satyly týrde damytyp, ony «әreketshil intellekt» dengeyine jetkizu mәselesi. Yaghni, qarapayym tilmen aitsaq, búl – jana tughan sәby tәrbiyesinen bastap, azamattardy «el basqarushy túlghalar» dengeyine kóteru mәselesin qamtidy. Endi, osylardyng әr buynyna nazar salsaq, onda bala tәrbiyesinde de, mektep tәrbiyesinde de, otbasylyq tәrbiyede de, azamttyq tәrbiyede de ózara sabaqtastyqtyng joqtyghyn kóremiz. Bala – balalyghymen jýr, dana – danalyghymen jýr. Ekeui bir‑birin tanymaydy dese bolady.  Olay bolsa, bizde balany túlgha retinde qabyldau, nemese, balanyng bolashaq túlghalyq beynesin kóre alu qalay damymaghan bolsa,  el azamattarynyng da iskerlik qabileti, oilau qarymy, qarym‑qatynas mәdeniyeti de «memlekettik mýdde» dep atalatyn arnada toghyspaghan. Osynday bey‑berekettilik memlekettik dengeyde «kadrlyq eklektizmge» jol ashyp, kóp mәseleler sheshilmey jatyr. Keyde, múnda tipten memleket mýddesine qauipti qadamdar da oryn alyp jatady. Sonyng biri, kýni keshe ghana kóterilgen «Eltanba mәselesinde» anyq kórindi. Eltanbany synaushylar óz synyn dәiekti ete almady, al, jaqtaushylar – әzirge Eltanbanyng kórnektiligin algha tartyp qarsylyq tanytuda. Alayda, jaqtaushy jaq әli de Eltanbanyng últtyq bolmysqa qanday sebeptermen say keletinin mәdeni, ruhani, tarihy jәne qazirgi zaman túrghysynan ótkir dәleldep bere almay otyr. Múnda da qogham pikiri eklektikalyq sipatqa ie bolyp bara jatyr. Endeshe, memlekette qogham pikirine jik salatynday úsynystar әueli «qoghamdyq pikirdi talqysyna» salynuy kerektigi anyq boldy. Últtyq bolmysty birtútastandyrudyn  eng zayyrly tetikterining biri osy – últpen aqyldasyp, oghan ózining últ ekenin ýnemi sezdirip otyru kerek! Búl zayyrly memlekettilikting belgisi, onyng eng basty demokratiyalyq qúndylyghy.

Ábdirashit Bәkirúly

(jalghasy bar)

Abai.kz