Preziydent Qasym-Jomart Toqaev 2024 jylghy 18 nauryzda ótken Preziydenttik jastar kadr rezervining forumynda bir sóz aitty: «Biz zeynetke shyghamyz, ornymyzgha sizderdey jalyndy jastar keledi. Biraq sizder tughan elge, Otangha qyzmet etuge dayyn bolularynyz qajet», - dep.

Qasym-Jomart Kemelúly búl sózin 15 nauryza Atyrauda ótken Últtyq qúryltayda jasaghan bayandamasynda: «Qazaqstannyng bolashaghy – sizderding qoldarynyzda. Kóp úzamay memleketti basqaru isi, yaghny el tizgini býgingi jastardyng qolyna ótedi. Sizder osy jauapkershilikti qazirden bastap sezinuleriniz qajet. Ózderinizge jýkteletin tarihy missiyany oryndaugha qashanda dayyn bolularynyz kerek», - dep taghy qaytalady.

Naghyz adal jýrekten aqtarylyp shyqqan tamasha sóz!

Búl turaly sәl keyinirek...

Qasym-Jomart Toqaev – Tәuesiz Qazaqstannyng tarihyndaghy ekinshi Preziydent.

Al, Qazaqstan – UZURPASIYaLANGhAN memleket!

Núrsúltan Nazarbaevtyng sol uzurpasiyalanghan memleketting preziydenttiginen ketkenine, onyng ornyna Qasym-Jomart Toqaevtyng Preziydent bolyp kelgenine, mine, túp-tura bes jyl toldy.

Qazaqstandy uzurpasiyalaghan toptyng atamandary – Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov!

Qazaqstandy uzurpasiyalau júmysynyng sonau toqsanynshy jyldardyng basynan-aq bastalyp ketkenin júrttyng bәri biledi.

1995 jylghy Konstitusiya qabyldanghan kýnnen bastap, Túnghysh Preziydentting ainalasyndaghy top memleketti uzurpasiyalaugha sanaly týrde bilek sybana kiristi.

«Qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketedi», deydi. Bizding jas memleketimizding qaqpaghy ashylghan kórinedi. Sondyqtan, úyaty ketkenderding talan-tarajygha salyp jatqany ashylyp jatyr. Jay-jalang sóz emes, naqty-naqty faktilermen aitty. Estigen qúlaqqa, týsingen migha bәri jetip jatyr. Osynday kýdik kóbimizding kónilimizde búrynnan jýrgen. «Qayda ketip jatyr, búl Qazaqstannyng baylyghy?!» degen. A, biraq naq basyp, tap basyp eshqaysymyz aita alghan joqpyz. Qazir sonyng bәri faktilermen ashyldy. Myna jerde mynau tabys – kiris kózi deytinde bәri bar – salyqtan týsetin kiris, anadan týsetin kiris, mynadan týsetin kiris, iyә, astyq satudan týsetin kiris. A, biraq múnaydan týsetin, kómirden týsetin, altynnan, kýmisten týsetin, mystan týsetin kiris degen joq mynanyng ishinde...», – dep ataqty Sherhan Múrtazanyng Qazaqstan Respublikasynyng Jogharghy Kenesining tórinen kýnirenetini – dәl osy tús.

2007 jyly Kәrim Mәsimovtyng Premier-Ministr bolyp taghayyndaluy – búl prosessti odan ary kýsheytti jәne jyldamdatty.

2013 jylghy 4 shildede «Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kәsipkerler palatasy turaly» zany qabyldandy.

Aragha eki ay salyp, 2013 jyly 9 qyrkýiekte QR Ýkimeti jәne «Atameken» Odaghy» qazaqstandyq ýkimettik emes úiymnyng birlesken sheshimimen «Atameken» QR Últtyq kәsipkerler palatasy qúryldy. Onyng tóraghasy bolyp Timur Qúlybaev saylandy.

Sóitip, Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov basynda túrghan top Túnghysh Preziydentting tikeley yqpaly arqyly «Kәsipkerlikti damytugha baylanysty tuyndaytyn qoghamdyq qatynastardy retteydi», «Kәsipkerlerding qúqyqtary men zandy mýddelerin qorghaydy»... degen jeleumen «Últtyq kәsipkerler palatasy» degen memlekettik emes úiymgha shekten tys erekshe zandyq QÚZYRETTER bergizip, Qazaqstandy basy býtin uzurpasiyalap aldy.

Sonymen birge, búl kommersiyalyq emes úiym atalghan zannyng «Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetimen, memlekettik organdarmen ózara is-qimyl» degen 5-baby arqyly Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetimen, memlekettik organdarmen, qauymdastyqtarmen (odaqtarmen), Últtyq palata qúryltayshysy retinde qatysatyn zandy túlghalarmen ózara is-qimyldaryn  tastay qyp bekitip alghan.

Qúzyret degennen eske týsedi, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyndaghy Ýkimetke berilgen qúzyret jeti bap, 32 tarmaqpen bekitilgen.

Al, «Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kәsipkerler palatasy turaly» zanymen bekitilgen Últtyq kәsipkerler palatasynyng qúzyreti jeti baptan, 82 tarmaq pen tarmaqshalardan túrady.

Ýkimetting qúzyretinen ýkimettik emes úiym ÚKP-nyng qúzyreti eki jarym ese kóp.

Qarap otyrsanyz, Qúday-au, Últtyq kәsipkerler palatasynyng múrnyn tyqpaytyn salasy joq. Ylghy jilikting eng mayly basy bar jerde Qúlybaev jәne onyng komandasy jýredi.

Bir sózben aitqanda, býkil Qazaqstan osy «Últtyq kәsipkerler palatasy» degen ýkimettik emes úiymnyng ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda qaldy.

Bayqap otyrsanyz, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Preziydent bolyp kelgeli, әsirese songhy uaqytta «Ýkimetting әreketi jetkiliksiz bolyp otyr...», «Ókinishke qaray, әkimder jauapkershilikti ózine alyp, der kezinde sheshim qabyldaudan qashady», «Preziydent әr oqigha sayyn kelip, tapsyrma beredi dep kýtip otyrugha bolmaydy», «Ortalyqqa jaltaqtamay, jergilikti jerde mәseleni sheshuge daghdylanu kerek!»... degen sózderdi kóp aitady.

Ortalyqqa jaltaqtamay, batyl sheshim qabyldau ýshin atqarushy biylik pen zang shygharushy organda, әriyne, jetkilikti qúzyret boluy kerek qoy.

Bizding atqarushy biylikte de, zang shygharushy organda da qúzyret jetkiliksiz. Qúzyretting kóbin Qúlybaevtyng ÚKP-sy alyp qoyghan.

Sonyng kesirinen, jazushy Múhtar Maghauin aghamyzdyng sózimen aitsaq, otyz jyl ishinde:

– ejelgi qazaq jerining asty men ýstindegi barlyq qazyna men baylyq talaugha týsti;

– adal enbek emes, úrlyq-qarlyq, zorlyq-zombylyq, zansyz iyelik nәtiyjesinde jemit baylar toby jәne bar mýmkindigi shektelgen, kýnkóris jaghdayynyng ózi qiyndaghan taqyr kedeyler taby qalyptasty;

– qazaq auyly qirap, tozyp bitti, ýlken shaharlar tóniregine qayyrshylyq pen sharasyzdyq jaylaghan, túrmystyq qyzmeti tapshy, kembaghal, qotyrash qalashyqtar ósip shyqty;

– belgili bir әulet, úiymdasqan top, biyleushi tap azghana uaqyt ishinde qisapsyz baylyq, barlyq iygilikke jetken jaghdayda, el iyesi, jer iyesi jalpy júrttyng túrmys-ahualy kýn ozghan sayyn tómendep barady;

– el ishinde jappay korrupsiya, joydasyz jemqorlyq etek aldy;

– asa zor kólemdegi jәne úsaq-týiekke deyingi paraqorlyq ýirenshikti, daghdyly túrmys kebi retinde qalyptasty;

– memlekettik qyzmet, kez kelgen mansap – mindetti paryz emes, tek qana iship-jeu, baylyq qúrau, jeke bastyng qajetin ghana óteytin tiyimdi tetik degen týsinik ornyqty;

– sot, prokuratura, qúqyq qorghau, zang mekemeleri әdilet ataulyny ayaqqa basyp, tek jogharydan týsken núsqau, nemese jeke bas paydasy túrghysynan ghana júmys jasaytyn boldy;

– qylmyskerding jazadan qútyluy, kinәsiz kisilerding bas erkinen airyluy – ýirenshikti qúbylysqa ainaldy;

– kýdiktini jauapqa tartu kezinde, sottalghannyng jazasyn óteu mezgilinde adamgershilikke qayshy әreketpen azaptau, janyn qinau, tipti úryp óltiru – sovet túsyndaghydan da qatal, gestapolyq tәsildermen ýiles tútqyn tәrtibi – әdepki jaghdaygha sanaldy;

– auyr túrmys, zansyzdyq pen úrlyq-qarlyq, adal enbekpen mal tabu mýmkindigining qiyndyghy, beysauat jýrgen kisining ózining jeke basynyng qaterli jaghdayy, aram baylar men әkim-qaralardyng jýgensiz minezi – jalpy júrtty azdyryp, әdilet, adaldyq, kisilik turaly úghymdar ayaq-asty boldy;

– ýlkender dýniyeden týnilse, jastar ýmitsiz toryghu dertine shaldyqty, aqyry kәmelet jasyna jana tolghan, tipti tolmaghan órenderding ózine-ózi qol júmsauy – әlemde joq dengeyde óris alyp otyr;

– mýlde beykýnә, nemese kóldenennen kýdikti jeke kisilerge, halyqaralyq dengeyde eshbir teris tizimde joq dini, ruhany toptargha qarsy, olardyng otbasyn, jaqyn tuystaryn qosa qamtityn memlekettik terror zang ayasyna syighyzyldy;

– ýlp etken narazylyq, qarsylyq atauly ayausyz janyshtalyp jatyr;

– oppozisiya qughynmen, qudalaumen tozyp bitti;

– baspasóz erkindigi, jiyn, ereuil qúqyghy shektelgen;

– ýlkendi-kishili әdiletti saylau ataulynyng elesi de joq, demokratiyalyq qúndylyqtar qúrghaq sózben almasty;

– ýstem tap – búrynghy kompartiyalyq nomenklaturanyng әdis-amaly, isi men kýshining ekpinimen Qazaqstan sheginde bir ghana kisining ókimi – syrttan sypayylap aitylyp jýrgendey, avtoritarlyq biylik emes, tejeusiz diktatura ornady;

– osynda aitylghan jәne aitylmaghan qanshama soraqy sebepter nәtiyjesinde Qazaq eli býginde býkilәlemdik shiykizat otaryna, al Reseyding erki kem, búidaly, shyn mәnisindegi basybayly iyeligine ainaldy (Múhtar Maghauiyn, «Qazaqsyz Qazaqstan» maqalasy, 16–20.IH.2013, Karlovy Vary.).

Dәl osy Múhtar Maghauindey jipke tizip, birden basqa úryp túryp kórsetpegenimen, osynday sózderdi «Qasiretti qantar» kóterilisinen keyin Preziydent Qasym-Jomart Toqaev ta aitty:

– Birinshi preziydent – elbasy túsynda Elimizde óte tabysty kompaniyalar toby jәne tipti halyqaralyq ólshemder boyynsha da óte bay adamdar payda boldy;

– Últtyq tabystyng әdil bólinui boyynsha  tengerimsizdik pen problemanyng bar ekeni aidan anyq. Halyqaralyq sarapshylar (KPMG, 2019 jyl) Qazaqstan baylyghynyng jartysy 162 adamnyng ghana qolynda ekenin rastap otyr. Osy rette halyqtyng jartysynyng ailyq tabysy 50 myng tengeden aspaydy. Búl – jylyna 1300 dollardan sәl ghana asady degen sóz. Múnday aqshamen ómir sýru mýmkin emes...

Astaryna ýnile bilseniz, eki-aq auyz sóz bolghanymen, Qasym-Jomart Kemelúlynynyng búl aitqandary Jazushynyng osydan on jyl búrynghy tújyrymyn naqtylaghan, rastaghan qortyndy retinde baghalanyp, tarihta qaldy.

Jalpy «Últtyq kәsipkerler palatasy turaly» zany qabyldanghannan keyin, Qazaqstandaghy zang shygharu ýrdisi mýlde basqa baghytqa búryldy. Ásirese, ekonomikagha qatysty zandardyng bәri qúlybaevtardyng qúlyqyn toltyru ýshin qabyldanatyn boldy.

Oghan dәlel retinde, Qasym-Jomart Toqaevtyng «Zannamalyq retteuding shegi naqty aiqyndalghanyna qaramastan jekelegen mәselelerding manyzyn joghary qon ýshin belgilengen shekterdi búzugha degen úmtylystar әli de oryn aluda. Sonyng saldarynan zang shygharu qyzmeti taqyryptyq jaghynan tarylyp, zandar arqyly vedomstvolyq, salalyq, ónirlik jәne basqa da memlekettik auqymnan tys mýddelerdi qanaghattandyru ýrdisi tuyndap otyr...», – degen sózin de býgin taghy bir mәrte eske alugha tura keledi.

Qasym-Jomart Toqaevtyng búl tarihy sózdi 2018 jyly Senat Tóraghasy bolyp túrghan kezinde ótken Ýkimet saghatynda aitqanyn eskersek, ÚKP-nyng zang shygharu isine emin-erkin aralasyp, oiyna kelgenin istep jatqanyn angharu onsha qiyn bolmasa kerek.

Dәl osy jaghdaydy Joghary biylik basyndaghylardan birinshi bolyp ashyq aitqan joghary lauazymdy basshy – Qasym-Jomart Kemelúly ekenin basa aitqym keledi...

***

Mine, Qazaqstanda preziydenttik biylikting auysqanyna, Qasym-Jomart Toqaevtyng Preziydent bolyp kelgenine bes jyl toldy.

Osynau aituly kýn qarsanynda ne aitylar eken dep, BAQ pen әleumettik jelini kóz aiyrmay qarap otyrdym. Ashyq aqparat qúraldary men bylayghy júrt bes jyl ishinde, jasyratyny joq, eshtene ózgermegenin jazyp, aityp jatyr.

Halqaralyq sarapshylardyng mәlimetinshe, Toqaev biylikti qabyldap alghan 2019 jylghy kórsetkishpen salystyrghanda, kedeylik kórsetkishi 4,3%-ten 5,1%-ke; júmyssyzdar sany 173 mynnan 265 myngha artqan. Qymbatshylyq pen jemqorlyq bayaghydan ary órship túr.

Qysqasy, 2022 jylghy «Konstitusiyalyq reforma» Qazaqstandy búl uzurpasiyadan alyp shygha almay jatyr.

Soghan baylanysty, halyqtyng basym bóligining narazy kónil kýide ekeni anyq. «Toqaev shyn mәninde ózgeris jasap jatqan joq...» («Azattyq Radiosy) – dep, synaushylardyng qatary azayar emes.

Astyn syzyp túryp ashyghyn aitayyn, óz basym búl topta joqpyn!

Men búryn da aitqam, qazir de sol sózimdi qaytalaudan jalyqpaymyn, búl uzurpasiyalanghan jýieni qúrghan Qasym-Jomart Toqaev emes, Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov!

Tilekke qarsy, Qasym-Jomart Toqaev – memleket әbden uzurpasiyalanghan song Preziydenttikke kelgen túlgha!

Qazaqstandy 2011 jyly da, 2022 jyly da qantógiske aparyp soqtyrghan – osy uzurpasiyanghan jýie!

Búl turaly, «Songhy jyldary biz Qazaqstandy týbegeyli janghyrtugha, transformasiyalaugha kóshtik. Týrli salada auqymdy ózgerister bastaldy. Búl keybir yqpaldy adamdargha únamady...», – dep Preziydentting ózi de aitty.

Asqar Mәmiyn, Álihan Smaylov eki mәrte basqarghan Ýkimetting adymyn ashtyrmaghan da – osy uzurpasiya ekeni anyq.

Al, Oljas Bektenovting tebini jaqsy. Biraq, uzurpasiyalanghan jýie onyng da kósilip júmys isteuine mýmkindik bere me, joq pa – ol jaghy osy jyldyng ayaghyna deyin belgili bolady.

Sóitip, tilekke qarsy, Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Qasym-Jomart Toqaevqa uzurpasiyalanghan memleketti tabystap ketti.

Endi Qasym-Jomart Kemelúlynyng Preziydenttik jastar kadr rezervining forumynda jastargha aitqan tarihy sózine oralsaq, aldymyzdan kelesi jas buyngha biz «Qazaqstandy taghy da sol uzurpasiyalanghan kýiinde ótkizip beremiz be, әlde uzurpasiyadan aryltyp, janarghan «Jana Qazaqstan» etip tabystaymyz ba?!!»  degen qatal súraq shyghady. Týsingen jangha tóbe qúiqany shymyrlatyp jiberetin óte qatal súraq – búl!

IYә, qazir Timur Qúlybaev bar qyzmetinen shettetilip, «Atameken» ÚKP-nyng yqpaly sәl bәseng tartty.

Biraq, uzurpasiyalanghan jýiening kóbesi sógilgen joq.

«Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kәsipkerler palatasy turaly» zang da jәne Qasym-Jomart Kemelúly aitqan vedomstvolyq, salalyq, ónirlik jәne basqa da memlekettik auqymnan tys mýddelerdi qanaghattandyru ýshin kezinde ÚKP-nyng túqyrtuymen qabyldanghan zandar da әli kýshinde júmys istep túr.

Sheteldegi aktivterdi qaytaru nauqany bastalghanymen, dәl sol shetel asqan baylyqqa para-par qazyna dittegen jerine jetpey qazir de kóz aldymyzda toqtausyz tonalyp jatyr.

Ol tonau «Áleumettik-kәsipkerlik korporasiya» degen taghy sol Qúlybaevtar qúryp ketken shema arqyly jýzege asuda.

Al, biz bolsaq, eskertkishterding qúlaghanyna mәz bolyp jýrmiz...

***

Sóz joq, býgin Toqaevtyng ainalasynda jýrgen túlghalardyng bireui endi bes jyldan song preziydenttik taqqa kelip otyrady. Sol túlgha «Atameken» ÚKP-gha Qúlybaev sekildi ózining bir jaqyn adamyn basshy etip qoyyp, osy uzurpasiyany odan ary jalghastyra berui әbden mýmkin.

Kelesi Preziydent olay etpeydi dep, eshkim kepildik bere almaydy.

Bizding qazirgi memlekettik basqaru jýiesining qauipti әri qorqynyshty jeri – osy!

Dәl sonday jaghday bola qalsa, Qúday onyng betin ary qylsyn, eski jýie men Preziydent senim artqan jas úrpaqtyng arasynda taghy da QANTÓGIS boluy yqtimal!

Júrt qansha jazghyrghanymen, Qasym-Jomart Toqaev – әlemdik dengeydegi sayasatshy. Intelektuall túlgha. Ol Preziydent bolyp kelgenge deyin Qazaqstan biyligining barlyq basqyshynan ótip, BÚÚ Bas hatshysynyng orynbasyry qyzmetine deyin kóterilgen basshy. Kәsiby deplomat retinde sonau jas kezinen bastap memleket basqarghan iri túlghalarmen, әlemdik dengeydegi Ly Kuan Yu, Den Syaopiyn, Nelison Mandela sekildi Úly reformatorlarmen qol alysqan, dәmdes-túzdas bolghan, olardyng ómiri men enbekteri turaly óz kitaptarynda sýisine otyryp jazghan kemenger.

Ásirese, Ol kisining Tәuelsiz Qazaqstannyng syrtqy sayasatyn qalyptastyrudaghy, ornyqtyrudaghy orny bólek, enbegi erekshe zor!

Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn qoyyp, әlemning eng yqpaldy ýsh derjavasynyng qazirgi preziydentterimen salystyrsaq, Qasym-Jomart Toqaevtyng shoqtyghy biyik túrghanyn esi dúrys adamnyng bәri moyyndaydy.

Al, ózimiz ýnemi kórip jýrmiz, Orta Aziya basshylary  oghan yqtap, ne aitar eken dep, auzyna qarap  otyrady...

Qazaqsha aitqanda, «Preziydenting qaysy?!» dese, «Mynau!» dep, maqtanyshpen aitatyn azamat!

Eng әttegen-ayy, Qasym-Jomart Toqaevtyng preziydenttik taghdyrynyng uzurpasiyalanghan jýiege dóp kelip qalghandyghy ghana.

Eger, Jiguly Dayrabaev nemese Qaraqat Ábden Preziydent bolyp, ol basqarghan memleket dәl býgingi jaghdayda bolsa, men osy kýnime tәube, shýkir der edim.

Qazaqstannyng qazirgi janghyru, damu dengeyi Qasym-Jomart Kemelúlynyng osynau at kótergisiz bedeli men bay tәjiriybesine mýlde layyq kelip túrghan joq, tym olqy soghyp túr.

Júrt әlemdik dengeydegi KEMEL TÚLGhA basqaryp otyrghan «Qazaqstan» degen alyp, bay memleketting múnday jýdeu, júpyny, әljuaz kýide qalmauyn qalap otyr!

Al, Qasekenning eshkimde joq osynau zor potensialynyng óz dengeyinde tolyq paydalanylmay jatqanyna, janashyr inisi әri qoldaushysy retinde, mening ishim uday ashidy!

Qazaqstandy búl qaqpannan shygharyp, endigәri eshkimning dara biylep-tósteuine mýmkindik berilmeytindey etu ýshin, Qazaqstannyng UZURPASIYaLANGhAN MEMLEKET ekenin ashyq moyyndaugha, taghy bir mәrte «Konstitusiyalyq reforma» jasap, preziydenttik basqaru nysanyn parlamenttik basqaru jýiesine ózgertuge tura keledi.

Memleketti Qúlybaevtardyng qúryghynan qútyldyrudyng jalghyz joly – osy! Basqa amal joq!!

Al, búl ózgeristi jasau tek qana Qasym-Jomart Toqaevtyng ghana qolynan keledi. Toqaev ketse, olar qayta kýsheyip, kózderi qantalap, azu tisin aqsityp  shygha keluge dayyn otyr. Kelesi buyngha yryq bermesi anyq.

Qasym-Jomart aghamyz, AQSh-tikindey demey-aq qoyayyn, myna túrghan keshegi taghdyrlas memleket, ózimiz sekildi ejelgi kóshpendi el Mongholiyanyki sekildi memlekettik basqaru jýiesin qúryp ketse, biz ýshin sonyng ózi ýlken olja, zor sekiru bolar edi-au, shirkin!

Sonday-aq, «múragerlik dәstýr» osy ekinshi preziydentpen ayaqtalyp, kelesi preziydentti halyq ózi tandap alatyn jýiege kóshsek, bizding Qazaqstan tomaghasy tartylghan qyranday samghap, shiderden bosaghan túlparday zymyrap-aq ketkeli túr.

Qazaqstan sonda ghana Qasekeng aitqan jalyndy jastardyng qolyna din aman ótetin bolady...

Auyt Múqiybek

Abai.kz