Qazaqstan Respublikasynyn
Premier-ministri Oljas Bektenovke!

«AMANAT» partiyasy óz saylaualdy baghdarlamasynda Eski Qazaqstannyng jýiesi bolghan barlyq dengeydegi deldaldardy joydy iske asyrudy negizge alyp otyr. Osyghan deyin amanattyqtar gaz jәne temirjol salasyndaghy «prokladka» úiymdardy rettese, endi elektr energetikasy salasynda tәrtip ornatatyny anyq. Óitkeni saylaushylarmyzben kezdeskende, elektr energiyasynyng tarifterin negizsiz kóterip otyrghan, el auzynda «ESO» dep atalyp ketken – energiyamen jabdyqtaushy úiymdargha tyiym saludy olar bizge amanat etti.

Osydan 20 jyl búryn liyberalizasiya jәne elektr energiyasynyng bólshek sauda naryghynda bәsekelestikti engizu ayasynda energiyamen jabdyqtaushy úiymdar payda boldy. Olar – naryqta elektr quatyn kóterme baghamen satyp alyp jәne tútynushylargha satudy jýzege asyratyn kompaniyalar nemese jeke kәsipkerler. Bir sózben aitqanda, distribiutorlyq qyzmet atqaratyn deldaldar.

Qazirgi tanda búl úiymdardyng retteletin jәne rettelmeytin eki týri naryqta júmys jasap otyr. Retteletin úiymdar túrghyndargha, zandy túlghalar men budjettik úiymdargha qyzmet kórsetude jәne memleket tarapynan olardyng operasiyalyq shyghyndary eskerilip, jabdyqtau tariyfining ortasha baghasy 1 kVt saghatqa 1 tenge jobasynda bekitilip otyr. Al rettelmeytin úiymdar tarifterin ózderi belgileydi, yaghny olargha «әy deytin әje, qoy deytin qoja joq»!

Últtyq operator – KEGOK-tyng mәlimeti boyynsha, elimizding tútynushylaryna jiberiletin elektr energiyanyng 18 payyzy tariyfi rettelmeytin jýzdegen úiymdar arqyly satylyp otyr. Yaghni, deldaldar arqyly milliardtaghan qarjy ótedi.

Bizding boljamdy esebimiz boyynsha, әrbir deldal jylyna keminde 1 milliard tenge taza payda kóredi eken. 120-dan astam rettelmeytin úiymdardyng bir jyldyq taza tabysy kemi 150 milliard tengeni qúraydy. Búl әzirshe boljam sifrlar, naqtysyn eshkim bilmeydi. Óitkeni búlar eshkimge esep bermey, tek deldaldyq qyzmet arqyly kensedegi azghantay ghana qyzmetkerlerimen halyqtyng adal tabysynan milliardtap qarjy tauyp otyr. Soraqysy – búl úiymdardyng balansynda bir metr elektr jelisi, tipti elektr baghany men transformatory da joq. Búl ne degen batpan qúiryq?!

Eger de budjettik úiymdardy, adal kәsipkerlerdi, eng bastysy – halyqty sýlikshe soryp otyrghan, qanaghatsyz deldaldardyng qyzmeti dәl osylay jalghasa beretin bolsa, búnyng týbi qoghamda sayasiy-әleumettik shiyeleniske әkelui әbden mýmkin. Sebebi, birinshiden, deldaldar tarifti negizsiz kóterudi jalghastyra beredi jәne superpayda tabady. Mysaly, keybir ónirlerde deldaldardyng tariyfindegi taza payda 1 kVt saghat ýshin 25 tengege jetken. Al Qazaqstandaghy eng iri «Ekibastúz I» elektr stansiyasynyng 1 kVt saghat elektr energiyasyn óndiru tariyfi 8 tengeni qúraydy. Deldaldar eshtene óndirmey-aq, stansiyalarmen salystyrghanda kemi 3 ese payda kórip otyr. Qynjyltatyny – sol taza tabystarynan energetika salasyna bir tiyn da investisiya salmaghan. Tipti birde-bir eseptegish qúraldy ornatpaghan. Tirlikteri tek qana qaltany tompaytu, payda tabu.

Ekinshiden, biylghy jyldyng 1 qantarynan bastap memlekettik satyp alu zanynan retteletin elektr jabdyqtaushy úiymdardyng bir kózden kelisimshart jasau normasy alynyp tastaluy sebebinen rettelmeytin deldaldar baghany demping jasap, zandy túlghalar men budjettik úiymdardy ózderine tartyp ala bastady. Sonyng saldarynan budjettik úiymdar arqyly subsidiyalanyp otyrghan túrghyndardyng elektr tariyfi kóterildi. Bagha ósti.

Ýshinshiden, deldaldardyng artynda sheteldik jәne shetelde túratyn qazaqstandyq oligarhtardyng túrghanyn bilemiz. Osy rette ESO-lardyng taza paydasy oligopoliyalyq toppen shetelge shygharylyp jatqany taghy bar. Oghan naqty dәlel – ótken jyldyng ayaghynda «Ratel.kz» aqparattyq portaly qazaqstandyq deldal kompaniyanyng kórshi elding energetika salasyna 2,3 milliard AQSh dollary kóleminde investisiya salatyny jayly mәlimetpen bólisti. Búl degenimiz – Qazaqstanda tapqan tabysty aktiv retinde shetelge shygharumen para-par. Al múnday qarjy iyeleri tapqan kapitaldaryn memleketke qauip tóndiru baghytynda paydalanbaytynyna kim kepil?!

Degenmen, biz Mәjiliste oligarh toptardyng deldaldyq úiymdarynyng ashyq qarsylyghyna qaramastan, «prokladka» úiymdardy joi boyynsha naqty zang normasyn dayyndap, engizdik. Deldaldardyng artyndaghy oligarhtardyng әleuetin jәne olardyng biyliktegi baylanystaryn eskere otyryp, Ýkimet tez arada kelesi naqty sheshimderdi qabyldauy qajet:

– deldal úiymdardy naryqtan tolyqtay alyp tastau;

– elektr energetika naryghynda deldaldarsyz jana qúrylymgha ótu tәrtibin әzirleu;

– tútynushylar ýshin ashyq jәne әdil tarifterdi qamtamasyz etu jәne olardy qatang baqylaugha alu.

Áriptester, 2023 jyldyng shildesinde energetika naryghynda arnayy birynghay satyp alu modeli engizilip, energiyamen jabdyqtaushy úiymdardyng qyzmeti onsyz da maghynasyn tolyghymen joydy. Endigi kezekti osy mәseleni Mәjiliste zanmen bekitip, al Ýkimet naqty iske asyrushy mehanizmderdi jasaqtap, oryndauy tiyis.

«Amanat» fraksiyasynyng deputattary:

Eskendirov M.Z.
Janbyrshin E.T.
Beysembaev E.S.
Jayymbetov M.J.
Músabaev S.B.
Rau A.P.
Ábil E.A.
Smaghúlov B.Á.
Qalyqov A.Q.

«Auyl» fraksiyasynyng deputattary,

«Aq jol» fraksiyasynyng deputattary,

Birmandattyq okrugten saylanghan Mәjilis deputaty:

Bapy E.S.

Abai.kz