Adam bolmysynyng ózgeruine nәpsining yqpaly ýlken ekeni belgili. Búl barshagha ortaq tabighy zandylyq. Búl zandylyqtyng mәni men mәnisin Abay múrasynan jaqsy kóruge bolady.

Jan qúmary әlsiregende tәn qúmary kýsh alyp, adamnyng niyetin nәpsi jenip ketedi. Nәpsi degenimiz adam bolmysyna tәn qúmarynyng yqpaly bolyp tabylady. Búghan jaqsy mysal – egemendi bolghan alghashqy jyldardaghy adamdardyng ózgerui. Kommunister qalyptastyrghan imansyz qoghamda halyq erkindik alghan song toy-dumangha berilip, jappay maskýnemdik, qarta oiyndary tәrizdi basqa da oiyn-sauyqqa salyndy emes pe!?

Nәpsiqúmarlyqtyng nәtiyjesin Abay «Tamaghy toqtyq, júmysy joqtyq azdyrar adam balasyn» dep beredi. Jaybaraqat ómir enjarlyqqa, jalqaulyqqa, nәpsiqúmarlyqqa baulydy. Osylay adam ózi de bayqamay, qayrat-jigerden airylyp, әljuazdanyp, әlsirep, al qogham bolsa odan sayyn qúldyrau jolyna týsti. Qazaqtyng «Aqyrzaman aldynda qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytyn zaman tuady» deytini jaqsy ómirdi aitqany emes, jaybaraqat ómirden tuatyn auyr keleshekti kórsetui bolsa kerek. Sebebi, әlemdegi órkeniyetting shynyna jetti degen elderding qúldyrap, joyylyp ketui osynday beybereket ómirden bastalghan. Jaqsy mysal – ejelgi Úly Rim imperiyasy. Qol astyndaghy halyqty tonap jәne qúldardyng tegin enbegimen qúlqynyn qanaghattandyrghan elding sana-sezimi tómendegeni sonsha, ol tek qana «Nan men qyzyq» talap etken. Ruhany qúldyrau jolyna týsip, olardy ózderi «varvar» dep ataghan soltýstigindegi qarapayym germandar op-onay jenip aldy. Osylay halyqtyng ruhany әlsiregeni sonshalyqty, tipti, bir kezdegi alyp imperiya «jabayylardan» jenilip, byt-shyt bolyp, ydyrap ketti. Adamzat tarihy osynday sabaq beredi. Ruhany azyp, nәpsiqúmarlyqqa beriluding nәtiyjesi, mine, osynday.

Bizding eldegi jaghday da osyghan úqsas. Býkil adamzattyng órkeniyetine ýlken ýles qosqan bir kezdegi kóshpeli týrki halyqtarynyng er minezdi úrpaqtary býgingi kýnderi qoy minezdi halyqqa ainalyp, tek qana kórshi elderge bas shúlghyp otyrmyz. Sebebi, bizding de júmysymyz joq, biraq taghdyrdyng bergen jer asty baylyqtaryn satudan týsken qarjynyng arqasynda tamaghymyz toq. Osylay ózimiz ózimizdi anashanyng iynesine otyrghyzghanday, múnay-gazdy satudan tapqan jenil aqshanyng iynesine otyrghyzdyq. Nәtiyjesi – Abay kórsetken sebeppen elding azuy. Kópshilik qauym júmysy joq bolsa da, tamaghynyng toqtyghyna mәz. Tamaghy toqtyq adamdy nәpsi yqpalyna qúrsasa, al júmysy joqtyq týpki maqsattan aiyryp, qayrat-jigerdi әlsiretip, oy órisin taryltyp jiberedi.

Adamdardyng oy órisining taryluynan býgingi kýnderi egemendik alyp, bodandyq qúrsauynan qútylghanymyzben, ol erkindikti dúrys paydalana almaymyz. Kópshilik qauymnyng boyy búl jaghdaygha ýirendi, kóndi. Kónbegenderi kinәni ózinen emes, ózgeden: otbasynan, biylikten, taghy sol siyaqty syrtqy sebepterden izdeydi. Ózderi qareket etkileri kelmeydi. Osylay bos әureshilikpen jýrmiz. Elimizdegi otbasynyng kýireui; ómirding zardabyna shydamay, ózderine suisid jasaudan elderding aldynghy qataryna kóteriluimiz; halyq ósimining bayaulauy; qazaqtyng azdyghyna qaramay, shet elderdegi qandastarymyzdy jinay almay, al kelgenderge jaghday jasay almay jýrgen dәrmensizdigimizding barlyghy osynyng kórinisteri ghana.

Múnday ruhany jútaghan qoghamnyng ózindik sipatyn Abay bylay dep beredi:

Aqymaq kóp, aqyldy az,

Deme kópting sózi púl.

Osynday jaghdaydy kórip otyryp, Abay sózimen «Kәni bizding nәpsini tighanymyz» deging keledi.

Korrupsiya men jemqorlyq boyyna singen qoghamda әdilettilik ayaqqa basylyp, demokratiya júmys istemeydi. Para alyp qana qoymay, ózi de para berip, әdiletsizdikke kónip, qylmyskerding biri bolyp jýrgen adamdy úyaty bar dey alamyz ba? Múnday adamdy Abay «Ózi shoshqa, ózgeni it dep oilar, Sorpa-sumen, sýiekpen sýidirmekke» dep suretteytini bar emes pe!?

Qoghamnyng osynday soraqy jaghdaygha týsuining negizgi sebebi – adamnyng tәn qúmaryna berilui. Búl turaly Abay ózining jetinshi sózinde bylay deydi:

Tәnnen jan artyq edi, tәndi jangha bas úrghyzsa kerek edi. Joq, biz olay qylmadyq, úzaqtay shulap, qarghaday barqyldap, auyldaghy boqtyqtan úzamadyq. Jan bizdi jas kýnimizde biylep jýr eken. Erjetken son, kýsh engen son, oghan biyletpedik. Jandy tәnge bas úrghyzdyq, eshnәrsege kónilmenen qaramadyq, kózben de jaqsy qaramadyq, kónil aityp túrsa, senbedik. Kózben kórgen nәrsening de syrtyn kórgenge-aq toydyq. Syryn qalay bolady dep kónilge salmadyq, ony bilmegen kisining nesi ketipti deymiz.

Osylay qúldyrau sebebin týsindiredi. Biz de tәnnen jan artyq ekenin úmyttyq. Tәn qúmary jan qúmarymen salystyrghanda boqtyq tәrizdi. Osylay jan qúmary emes, tәn qúmaryna berilgende boqtyqtaghy qarghaday bolyp, ómirding boqtyghyna úmtylyp, ruhany jútay bastadyq. Múnday qogham Abay sózimen aitqanda, «úzaqtay shulap, qarghaday barqyldap, auyldaghy boqtyqtan úzamaydy». Ýilesimdik búzylyp, adam ómiri tómendep, qoghamnyng ómiri de úzaq bolmaydy. Jaqsy mysal ótken ateistik Kenes dәuiri. Ruhany bolmystan qol ýzgen imansyz jýie qoghamgha sheksiz zobalang әkeldi. Biraq ózi jetpis jylday ghana ómir sýrip,  op-onay ydyrap ketti. Búl taghdyrdyng adamzatqa bergen óte ýlken sabaghy jәne eskertui edi. Biraq ony úmyttyq, ghibrat almadyq.

Qoghamdy dúrystau ýshin qatang tәrtip ornatyp, jauapkershilikti kýsheytu kerek tәrizdi. Biraq ruhany jútaghan elde tek qana qatang tәrtip kóp nәtiyje bermeydi. Ádilettilikti ornatu ýshin erik jәne soghan sәikes adamdar kerek. Búl onay sharua emes. Bizde tәrtip qorghaushynyng ózi tәrtipsiz. Korrupsiyamen kýresushiler ózderi korrupsioner bolyp ketetinin ómir kórsetip otyr. «Qargha qarghanyng kózin shoqymaydy» deydi qazaq, sondyqtan olar birin-biri týzete almaydy. Múnday «qarghalar» qoghamdy ózgertkisi kelmeydi. Múnday qogham olar ýshin jayly, ózderi ýirengen orta.

Tirshilik kýresine qayraty jetpey, ómirden týnilgen adamdar óte kóp. Ruhany jútaulyqtan olar taghdyrdyng bergen sabaghyn dúrys qabylday almaydy. Osylay synaqtan óte almay, jeniliske úshyrap joldan tayady, nemese enjarlyqqa salynady. Olar turaly Abay «Zamangha jaman kýilemek, Zamana ony iylemek» deydi. Al zamangha kýilegisi kelmeytin esti, jaqsy azamattargha jol jabyq. «Qargha» bolghysy kelmegen keybir esti jastar «auyldaghy boqtyqqa» kónili toymay, jan qúmaryn izdep belden asyp, shet elge ketip jatyr.

Ómirde nәpsining yqpaly qalay kórinedi? Nәpsining yqpaly qiyanat arqyly kórinedi. Qiyanat bar jerde әdildik ayaqqa basylyp, qoghamdaghy ýilesimdilik búzylady. Mәngilik, mahabbat, әdildik, qamqorlyq tәrizdi ýilesimdilik beretin qasiyetter ruhany bolmystan shyqsa, al túraqsyzdyq, zúlymdyq, әdiletsizdik, qatygezdik tәrizdi ýilesimdilikti búzatyn qasiyetter materialdyq bolmystan shyghady. Olar birine biri qarsy, ýnemi ózara kýreste.

Abay ózining otyz segizinshi qara sózinde barlyq zardap qiyanattan dep kórsetedi. Qiyanat tәn qúmarynyng nәtiyjesi, sondyqtan ol barlyq qasiretting qaynar kózi, adamgershilikting negizgi jauy. Qiyanat adamgershilik qasiyetterge jol bermeydi. Endeshe qiyanattan arylyp, jaqsylyqqa úmtyluymyz kerek. Búl ruhany janghyryp, sana-sezim, oi-óristi keneytudi kerek qylady. Qiyanatty ruhany jetilu arqyly jandy tazartyp, jýrek kózin ashu arqyly ar-úyatty ósirip qana jenuge bolady. Shәkәrim atamyz «Ar týzeytin bir ghylym tabylmasa, Zúlymdyqty jalghanda әdil jenbes» dep tegin aitpaghan. Abay babamyz da óz zamanynyng osynday halin kórip, ony jónge keltiruge úmtylghan.

Sonymen, Abay oiynsha adamnyng qúldyrau sebebi – qiyanat. Qoghamdaghy zorlyq, paydakýnemdik, paraqorlyq, korrupsiya, mansapqorlyq tәrizdi barlyq kelensizder qiyanat kórinisteri. Endeshe qiyanatty joi kerek.

Qiyanatty qalay joygha bolady?

Onyng tura joly – ruhany janghyru arqyly demokratiyany ózining shyn mәnine kóteru kerek. Búghan týrli әdister bar. Búl әdister adamnyng sana-sezim dengeyine baylanysty.

Oy-órisi tómen, Abaydyng «jarym adam» dep ataytyn dengeyindegilerge – qiyanatty kýshpen jasatpau. Olar zannan qorquy kerek. Búl әdis zandylyqty jәne soghan sәikes zang men ony dúrys oryndaudy kerek qylady. Yaghni, qoghamda әdilettilik ornap, ony búzghandar qatang jazalanuy kerek. Búl memleketting qúqyq qorghau, tәrtip saqtau jýieleri óz júmysyn dúrys atqaruy kerek degen sóz. Qiyanatshyl adam belgili bir tәrtip shenberinde bolyp, ony búzghanda qatang zangha tartyluy kerek. Sol kezde adam ózining qylmysy ýshin jauapkershilikti  tolyq sezinedi. Onyng nәtiyjesin Qytay, Indoneziya, birneshe jyl búryn bolghan Gruziyadaghy әreketterden kóruge bolady. Biz jene almay otyrghan korrupsiyany búl elder osynday jauapkershilik arqyly auyzdyqtap aldy.

Al sanasy joghary «adamdargha» oilau jýiesin rettep, ómirge kózqarasyn ózgertu kerek. Olargha erkindik pen tәrtip birdey kerek. Mektep qabyrghasynan bastap ruhany jetilu mәselesin dúrys jolgha qoyyp, olardyng ar-úyatyn oyatu kerek.

Ruhany jetiludin joghary dengeyinde túrghan «tolyq adamdargha» tolyq erik kerek. Qoghamdy dúrys jolgha salugha olargha eshqanday tәrtipting qajeti joq – ishki tiregi bolyp tabylatyn úyat yqpalymen olar óz erkimen-aq qiyanatqa jol bermey, qanday isti bolsa da mýltiksiz oryndaydy. Olar basqalardyng ústazdary, bolashaqqa jol ashatyn shamshyraqtar.

Qogham ómirin ýilestirude demokratiyanyng eki qanaty bolyp tabylatyn tәrtip pen erikti jetildirudin, olardyng ýndestigining qanday manyzy baryn osylay kóremiz.

Jaghdaydy týsine otyryp, oy órisimizdi ózgertu kerek.  Árkim ózine berilgen aqyl, es, qayrat, minez-qúlyq Tәnirding bergen qorshaghan ortamen baylanys jasaytyn qúraly ekenin týsinui kerek. Ol qúraldy jaqsylyqqa da, jamandyqqa da paydalanugha bolady. Jaqsylyqqa paydalanghan qúral adamdy jetilu jolyna salsa, al jamandyqqa paydalanu -- qúldyrau jolyna salady. Sol sebepten, adam ómirin jýrek basqaru keregin, sebebi jan jýrekte ornalasqanyn jazady Abay. Búl adaspaudyng tura joly deuge bolady.

Endigi maqsat – ózimizding ótken tarihymyzgha ýnilip, ózgergen últtyq bolmysymyzdy býgingi ómir talabyna sәikes qayta qalpyna keltiru. Últtyq bolmysty qaytadan qalpyna keltiru turaly kelesi maqalada sóz bolady.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz