Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 4424 4 pikir 12 Sәuir, 2024 saghat 13:50

Eskendir Zúlqarnayynnyng ýsh ósiyeti

Suret: massaget.kz

Ózining qysqa ghúmyrynda jarty әlemdi jaulap alyp, biylik jýrgizgen Eskendir Zúlqarnayyndy bilmeytin adam әlemde joq shyghar.

Eske sala keteyik, Zúlqarnayyn bizding jyl sanauymyzgha deyingi 323 jyldyng mausym aiynda 33 jasynda qaytys boldy. Ghasyrlar boyy onyng sýzek nemese bezgek auruynan qaytty degen pikir qalyptasqan. Degenmen, ol ulandyrylghan boluy mýmkin degen boljamdar boldy, biraq onyng qalay, nemen ulanghany turaly naqtyly mәlimet bolmady. Amerikandyq zertteushilerding pikirinshe, qolbasshyny Stiks ózeninen alynghan sumen ulaghan. Búryndary Stiks ózeni tamúqtan bastau alyp otyr degen nanym-senim bolghan. Búl ózen qazirgi kýni de bar. Ol grekting Peloponnes týbegining taularynda aghyp, Mavronery nemese «Qara su» degen ataugha iye. Mamandar osy ózenning suyna zertteu jýrgizgende, onyng suynyng qúramynda asa qauipti uly bakteriyanyng barlyghyn, ol bakteriyanyng "kaliyheamisiyn" dep atalatyn uly zatty shygharatynyn anyqtady. Degenmen, olardyng Eskendir Zúlqarnayynnyng naqty osy ózen suymen ulanghany turaly boljamynyng neden shyqqany kýni býginge deyin naqtylanghan joq...

Ol kóptegen elderdi baghyndyryp, óz eline qaytyp bara jatqan jolynda oghan bir belgisiz dert jabysady. Dertke em qonbay, kýn ótken sayyn asqyna týsedi. Búl dert sonynda ózining basyn jep tynatynyn, endi eline aman jete almaytynyn әmirshi ishtey sezinedi. Ókinishke qaray, jarty әlemdi biylegen, kýshti әskery qosyny men ómir baqy jinaghan úshan teniz baylyghy ony ajal auzynan arashalap alyp qala almaydy.

Ol ómirden birjolata attanardyng aldynda anasyna bir parsha hat jәne sarbazdaryna ýsh ósiyet qaldyrady. Ol sarbazdaryna: - Men kóp úzamay búl dýniyemen qoshtasamyn, mening senderge aitar ýsh ósiyetim bar, sol boyynsha is jýrgizinder, - deydi hal ýstinde jatyp.

Birinshi, mening mәitimdi tabytqa salarda dәrigerim ózi kóterip salsyn; ekinshi, mening tabytymdy jerleuge alyp jýrgende, mening asyl búiymdarymdy (gauhar, jaqút, altyn, kýmis) jolgha shashyp jýrinder; ýshinshi, eki qodymdy baylamay, syrtyna shygharyp bos qoyyndar, - deydi.

Ámirshining eng jaqsy kóretin әskery qolbasshysy onyng qolyn sýiip túryp:

- Ámirshim, sizding әrbir ósiyetinizdi óziniz aiqanday búljytpay oryndaymyz. Biraq ne ýshin búlay istegeninizdi bizge aityp bere alasyz ba? - dep súraydy.

Ámirshi auyr tynystap alyp:

- Men jer jýzindegi adamdardyng mening ýsh ósiyetimnen ghibarat alghanyn qalaymyn. Mening mәiitimdi dәrigerimning kóterip tabytqa salghanyn kórgender, dәrigerding barlyq aurudy emdep jaza almaytynyn, olar da ajal aldynda sharasyz ekenin bilsin degenim. Sol ýshin adamdardyng ómirdi barynsha qadirlep jýruin ýmit etemin.

Ekinshi ósiyetim, adamdardyng dýnie qonyzdyqqa salynyp baylyq qumaghanyn jәne onyng týbine jete almaytynyn bildiru. Men ómir baqy dýniye, mal-mýlik, baylyq jinaghan bolsam da, biraq ony júmsap, qyzyghyn kóruge uaqytym da ghúmyrym jetpedi.

Ýshinshi ósiyetim, biz jaryq dýniyege qúry alaqan kelgen ekenbiz, onda qúry alaqan ketemiz degenim, - depti.

Al ol anasyna jazghan bir parsha qaghazgha: anasynyng dastarqan jayyp, eshqanday bauyr-tuysy, janashyr jaqyny qaytys bolmaghan, ólim qasiretin kórmegen adamdardy shaqyryp qonaq jasaudy aitypty.

* * *

Adamdar qyzyq osy, biyligi bar, kýshi bar kezinde pendeshilikke salynyp bәrin úmytady da, al ómirining songhy kezinde, óler aldynda aqyldy bolyp, búryn jasaghan isterine ókinip jatatyny nesi eken?

Ózge el basylymynan audarghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1503
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3277
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5736