Beysenbi, 17 Mausym 2021
Janalyqtar 1714 0 pikir 5 Jeltoqsan, 2013 saghat 04:56

Auyt Múqiybek. TATAR MÚNY

Qazaqstannyng telearnalaryndaghy «Qazaqstan dauysy», «Týngi studiya» sekildi baghdarlamalardan әbden mezi bolghanym sonsha, tatymsyz kóp shuyldaqtan qashyp, әsem әnderin tyndaghym kelip, alystaghy Tatarstannyng «Jana ghasyr» degen kanalyn kóretin boldym. Olardyng qazirgi kýnin Qúday eshkimning basyna salmasyn, orystyng otarynda otyr ghoy. Soghan qaramastan, sol bauyrlar júmyr jerding betinde qaytsek tatar bolyp qalamyz dep, kýndiz - týni arpalysyp jatyr. Jasynyng da, jasamysynyng da aitatyny osy bir týiin ghana. Eski әnderin  kempiri men shaly bolsa da jiyp alyp aitqyzyp, ekrangha shygharumen keledi.

Keshe úiqym kelinkiremey, týngi saghat birlerding shamasynda sol «Jana ghasyrdy» ashyp qalsam, «Jana ghasyr»  kóshi-qon mәselesin sóz etip jatyr eken. Búl degeniniz mening jәne mening qandastarymnyng eng bir duyldap qyshyp túrghan jeri ghoy, ary qaray tyndap kep kettim. Studiyada eki jýrgizushi tizgin ústaghan. Qonaq - jeteu. Býkil әlemge taryday shashyrap ketken tatarlardyng tirshiligin shemishkeshe shaghyp otyr. Bir jas jigit:

– Kóshi - qon, ol –  sayasat, ol – órkeniyet, ol - iydeologiya! Qytayda 20 myng qandasymyz bar, olarda últtyq salt - sana, ghúryp, әdep taza saqtalghan. Solardyng bireuin qaldyrmay kóshirip aluymyz kerek! – degende jylap jiberdim.

Qazaqstannyng telearnalaryndaghy «Qazaqstan dauysy», «Týngi studiya» sekildi baghdarlamalardan әbden mezi bolghanym sonsha, tatymsyz kóp shuyldaqtan qashyp, әsem әnderin tyndaghym kelip, alystaghy Tatarstannyng «Jana ghasyr» degen kanalyn kóretin boldym. Olardyng qazirgi kýnin Qúday eshkimning basyna salmasyn, orystyng otarynda otyr ghoy. Soghan qaramastan, sol bauyrlar júmyr jerding betinde qaytsek tatar bolyp qalamyz dep, kýndiz - týni arpalysyp jatyr. Jasynyng da, jasamysynyng da aitatyny osy bir týiin ghana. Eski әnderin  kempiri men shaly bolsa da jiyp alyp aitqyzyp, ekrangha shygharumen keledi.

Keshe úiqym kelinkiremey, týngi saghat birlerding shamasynda sol «Jana ghasyrdy» ashyp qalsam, «Jana ghasyr»  kóshi-qon mәselesin sóz etip jatyr eken. Búl degeniniz mening jәne mening qandastarymnyng eng bir duyldap qyshyp túrghan jeri ghoy, ary qaray tyndap kep kettim. Studiyada eki jýrgizushi tizgin ústaghan. Qonaq - jeteu. Býkil әlemge taryday shashyrap ketken tatarlardyng tirshiligin shemishkeshe shaghyp otyr. Bir jas jigit:

– Kóshi - qon, ol –  sayasat, ol – órkeniyet, ol - iydeologiya! Qytayda 20 myng qandasymyz bar, olarda últtyq salt - sana, ghúryp, әdep taza saqtalghan. Solardyng bireuin qaldyrmay kóshirip aluymyz kerek! – degende jylap jiberdim.

Sosyn, qonaqtardyng ishinde bir qyz otyr. Ózi shetelden kelipti, Otanyna. Janylmasam, Aughanystannan-au deymin. Qazandaghy Tatar jurnalistikasynda oqidy eken. Jýrgizushi jigitting bireui ony sózge tartyp:

– Búl qaryndasymyzdy biz osy telearnagha jýrgizushi etip alsaq, býkil dýniyejýzine habar taratyp, qandasymyz eng bir sýikimdi jangha ainalady. Al, kóshede avtobusqa biylet sattyryp qoysaq, ne bolady? – deydi kózinen ot úshqyndap.

Aytystaryna qaraghanda, ol eldegi kóshi - qon bir tәrtippen, jalpy Resey jaghynan basqarylatyn kórinedi. Endi tatar aghayyndar soghan qarsy. Tatarstannyng ózine tәn, bólek kóshi - qon zany bolu kerek dep jatyr.

Bir qyzyghy, olardyng da basty qaupi qytay eken. Qazaqstangha qytaydyng kóptep kirip ketkeni alandatatyn kórinedi. Tilderinen mening ýzip - júlyp týsingenim solay.  

Ya, Alla, sol bauyrlas halyqtyng tilegen tilegin ongharyp, azat kýnge jetkize gór!

Abai.kz

0 pikir