Júma, 24 Mamyr 2024
Abay.tv 4015 13 pikir 23 Sәuir, 2024 saghat 15:23

«Eski Qazaqstandy» qaytaru - Kenes odaghyn qaytarghysy kelumen birdey mýmkin emes!

Kollaj: Abai.kz. Suretter Vikiypediyadan alyndy

2024 jyly 22 sәuirde ótken QR Parlamenti Mәjilisining jalpy otyrysynda Mәjilis deputaty, «Aq jol» fraksiyasy mýshesi Qazybek Isa QR Premier-ministri Oljas Bektenov pen QR Bas prokurory Berik Asylovqa deputattyq saual jasady. Ol «Eski Qazaqstandy» qaytarghysy kelip, el birligine tas laqtyryp jatqandargha tyiym saludy talap etti.

Biz Qazybek Isanyng deputattyq saualynyng tolyq jazbasha núsqasyn jariyalap otyrmyz.


QR Premier-ministri Oljas Bektenovke,

QR Bas prokurory Berik Asylovqa!

Álemde 9-shy oryn alatyn kenbaytaq jerimizding jartysynan astamyn su basyp, el ýisiz-kýisiz, mal-mýliksiz qalyp jatyr.

Búl oiyna kelgenin istegen eski otyz jyldyq biylikting «Men ketken song dýniyeni topan su qaptasyn» degen teris pighyldy is-әreketining aiqyn belgisi ekeni anyq.

Sondyqtan da tasqyn su apatyn tek «Jana Qazaqstangha» telip, aqparat betterinde qiytúrqy sayasatyn jýrgizip, búl jaghdaydy qazirgi biylikting kinәsi etip kórsetuge úmtylu – úrynyng  «Úryny ústandar» dep aiqaylaghanynday әser etude.

IYә, ekpini orasan su tasqyny «Eski Qazaqstannyn» soyylyn soghushylardyng da jabuyn shayyp ketip jatyr.

Búl әlem elderin de sharpyp jatqan tasqyn sudy tabighy apat degenmen, otyz jyldyq biylikting kezindegi jemqorlyqtyng kesiri de alapat bolghany aiqyn kórinude.

Elimizde Kenes imperiyasy kezinde ekinshi  dýniyejýzilik soghystan keyin salynghan eski su qoymalarynan basqa otyz jylda bir de bir su qoymasy salynbaghan. Tozyghy jetken toghandar men gidroqúrylystargha, tasqynnan qorghanugha bólingen qyruar milliardtar qayda? Halyq qajetine emes, jemqorlyqtyng jemsauynda ketkeni belgili boluda.

Jalghyz gidromeliorativty institutty jauyp tastaghan elde sudyng jayyn kimnen súraysyn? Múraby joq eski biylikting  múrasy osy bizge qaldyrghan...  

Tilsiz jaudy paydalanghan dilsiz jaulardyng jelide esip jýrgen jel sózderi basylar  emes. Aghynsudyng arynynan  aqparattyq aghyn asyp týsip jatyr. Qarany - appaq, aqty - qara ete alatyn aqparattyng kýshi tannan keshke deyin talmay «jer tórtbúryshty» dey berse, birte-birte el soghan sene bastaytyny turaly tәjiriybeni  eske týsiredi. Áriyne, búl mysal óz ústanymy joq, dabyra men daqpyrtqa ere ketetin erme júrtqa qarata aitylghany anyq.

Elge iritki salyp jatqan eski biylikting búl qareketteri talay jyl negizgi tirlikteri bolghan – «Halyqty alday salamyz»  degen ústanymdarynan әli ainymaghanyn kórsetedi.

Otyz jyl jabylyp jatqan jaralardyng endi jarylyp jatqanyn qazirgi  jana biylikke jaba salugha jantalasudyng artynda  sayasy revanshtyq pighyldyng qúlaghy qyltiyp túr...

El basyna kýn tughanda halyq qayghysynan hayp jasau kimderge kerek bolghany belgili bolyp túr.

Arys apaty, Jambyl jarylysy, Qostanay men Semeydegi onshaqty adamdy qúrban etken alapat órt, qazirgi  qyzylsudan bastalyp, topansugha úlasqan tasqynnyng bәri talay jyldan beri jaryluyn kýtip jatqan minalar ekeni anyq.

-Qyzylsu otyz jyl aitylghan qyzylsózding bәrin sugha batyryp jiberdi...

- «Álemdegi elu elding qataryna kirip qoydyq, otyz elge omyraulap kelemiz»  degen otyz jylghy ótirikti tasqynsu tas-talqanyn shyghardy!

- Auyldy qanap, jerdi talap, bir de bir óndiris ornyn ashpay, ótirik zauyttardyng túsauyn kesip sheruletu - sherli halyqtyng mandayyna jazylghan sor boldy.

- Halyqtyng múnay múhitynan qazaqqa tamshy ghana tamyzyp, ken-qazyna men gazdyng ýstindegi elge tezek jaqqyzyp, elding sonynda tezek terip qalyp otyrmyz.

«Biylikte túrghanda úrlyq qylsan, úrpaghynnyng taghdyrymen tóleysin?» - deydi әlemdi biylegen әigili Shynghys han.

Biz otyz jylghy biylikting tonauyn el taghdyrymen tólep kele jatyrmyz әli kýnge deyin...

«Eski Qazaqstan» esti bolsa, qazir halyqtyng 30 jylda tonalghan trilliondaghan baylyghyn halyqqa qaytaru ýshin arnayy zang qabyldanyp, býtin bir komiytet qúrylar ma edi…

Yaghni, «Eski Qazaqstan» arhiyvining syqyrlaghan esigin ashsan, ýstine qaptaghan saudyraghan  skeletter qúlap týsetini anyq…

Sayasy tapsyryspen bolghan qastandyqtardyng bәrin aitpay-aq, biyl 80 jyldyghynda el eske alghan zamannyng eri  Zamanbekti shyndyqty aitqany ýshin ghana ózin-ózi ólgenshe ýsh ret «attyryp», osyghan  bizding halyq senui tiyis degennen artyq er ólimimen  eldi qorlau bola ma?!.

Sol kezde 2005 jyly «Qazaq ýni» gazetinde biz búl auyr qylmysqa qarsy «Atqyzghan kim?!- Atqan kim?» dep maqala jazghan edik...

Býgingi preziydentting búrynghy preziydentke aitqan: «Ketting be -Qayrylma?» - degen qaghidaly sózin qalyng eldin: «Ketting be? - Qarandy batyr» – dep, jappay jalghastyryp  alyp ketui kókiregi oyau, kózi ashyq elding eski biylikke degen qatty  qarsylyghyn kórsetedi.

Yaghni, «Eski Qazaqstandy» qaytarghysy kep jýrgenderding esekdәmesi - әlemdegi eldi úzaq jyl biylep, keyin ekinshi ret biylikke qaytyp kelgen Malayziya núsqasy búl jerge jýrmeydi. Ekeuining arasy aspan men jerdey!

Malayziyada  22 jyl biylikte   otyrghan Mahathir Mohammad elin Aziya jolbarysyna ainaldyryp, әlemdegi ekonomikalyq ghajayyptyng avtory boldy. Yaghni, ol malay halqyn mandayaldy marghasqa elge ainaldyrsa,  al Nazarbaev Qazaqstandy basqarghan otyz jylda, kerisinshe qazaq halqyn malaygha ainaldyrdy... Eks-preziydent aitqanday, kez kelgenin sotqa sýirep aparugha bolatyn  162 oligarh bastaghan sanauly qaltalylar  ghana halyq qazynasy arqasynda esepsiz bayyp aldy...

«Qamysty bos ústasan, qolyndy kesedi!» - deydi qazaq danalyghy. Sondyqtan, býgingi ózgergen «Jana Qazaqstan» sayasatyna aralasqysy kelip, qiytúrqy las oiyn kórsetudi kóksegenderdi bos jiberip, tayrandatyp qongha  bolmas, qatang tyiym kerek!

Óitkeni taghy da ózderi bastap, taghy da tas laqtyruda. Tasqa taspen jauap beru kerek. Búl eldik ýshin, egemendik ýshin kerek!

Biz biylik ýshin emes, elding ózgerui, últtyng jarqyn bolashaghy jolynda toptasa biluimiz qajet. Eldi 30 jyl basqarghan eski biylikke endi jol joq, mәngi jabyq! Búl aksioma!

«Eski Qazaqstan» biyligin qaytarghysy kelip, «Shal, ket!» degen basty úrandy «Shal, kel!» dep basqa úrangha ózgertu, 1991 jyly qúlaghan, kelmeske ketken   Kenes odaghyn qaytarghysy kelumen birdey!

«Eski Qazaqstandy»  qaytarghysy keletinderding jýregi de, basy da joq, sebebi búl eshqanday mýmkin emes!

Tize qosqan el tizerlep qalmaydy! Qazaq birikkende, qay kezde de, qanday qamaldy da ala bilgen! Qazirgi topansudyng tolqynyn da, teris sayasattyng solqylyn da tek eldin  birligi men tirligi  qaytara alady. Búghan aghynsumen alysqan jeti jasar bala men jetpis jasar dananyng qatar túryp qayrat kórsetip jatqany aiqyn dәlel!

Endeshe, biz qanday  auyr synaqty da tek El birligi arqyly jenemiz!

Qúrmetpen, Qazybek Isa jәne

«Aq jol» fraksiyasy mýsheleri

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2295
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2643
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2735
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1736