Bir jarym jyl búryn AQSh-tyng jyljymaytyn mýlik naryghyndaghy kishigirim problemalardan bastalghan ekonomikalyq daghdarys tamyryn terenge jayyp, dendep ketti. Jenil nesiyeler men qarjy piramidalarynyng ainalasyndaghy alypsatarlyq kýrdeli problemalardyng úshy ghana ekenin osy kýni bilip, kórip jatyrmyz.

Búlardyng bәri dollargha negizdelgen qarjy jýiesining tiyimsiz ekenin kórsetti. Endi sayasatkerler, ekonomister, әigili ghalymdar osy tyghyryqtan shyghar jol izdep, jarghaq qúlaqtary jastyqqa tiymey jýr. Alayda Davoss forumynda da, «ýlken segizdik», tipti «jiyrmalyq» ayasyndaghy kezdesulerde de basty saualgha jauap tabylmady. Nege? Bizdinshe, jauapty alystan izdeuding qajeti joq...

Bir jarym jyl búryn AQSh-tyng jyljymaytyn mýlik naryghyndaghy kishigirim problemalardan bastalghan ekonomikalyq daghdarys tamyryn terenge jayyp, dendep ketti. Jenil nesiyeler men qarjy piramidalarynyng ainalasyndaghy alypsatarlyq kýrdeli problemalardyng úshy ghana ekenin osy kýni bilip, kórip jatyrmyz.

Búlardyng bәri dollargha negizdelgen qarjy jýiesining tiyimsiz ekenin kórsetti. Endi sayasatkerler, ekonomister, әigili ghalymdar osy tyghyryqtan shyghar jol izdep, jarghaq qúlaqtary jastyqqa tiymey jýr. Alayda Davoss forumynda da, «ýlken segizdik», tipti «jiyrmalyq» ayasyndaghy kezdesulerde de basty saualgha jauap tabylmady. Nege? Bizdinshe, jauapty alystan izdeuding qajeti joq...

Sonymen, biz jýieli daghdarysty bastan keshirip jatyrmyz. Múny 1930 jyldardaghy AQSh-taghy «Úly toqyraumen» de, 1997-98 jyldardaghy Aziya daghdarysymen de salystyrugha kelmeydi (búghan birinshi jaghdayda asyra óndiris faktory, al ekinshi jaghdayda valuta baghamdarynyng sәikessizdigine birjalyq shonjarlardyng astyrtyn әreketi qosylghany әser etti). Osy túrghydan alyp qaraghanda, qazirgi qarjy daghdarysyn 1940 jyldardyng ekinshi jartysyndaghy ekonomikalyq qúldyraumen әldeqayda úqsas degen dúrys shyghar, sol kezde AQSh ýstemdik jýrgizetin qazirgi qarjy jýiesi qalyptasa bastady.
Osy uaqytta búrynghy amal-tәsilderden (mulitivalutalyq qarjy jýiesi, oqshaulanghan ekonomika, damymaghan naryq qory) bas tartyp, mýldem jana jýie qalyptastyratyn alghysharttar payda boldy. Óitkeni Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin býkil Europanyng tas-talqany shyghyp jatty, KSRO men Qytay әlsiredi, Germaniya, Italiya, Japoniya basyp alyndy, al qalghan memleketter bireuding bodany edi. Osynday jaghdayda sayasy jәne ekonomikalyq bastamalar týgelimen AQSh-tyng qolyna ótti. IYә, әlemdik JIÓ-ning jartysy olardyng uysynda boldy. Búghan ozyq tehnologiyalar monopoliyasyn da qosyp qoyynyz.
Soghystan keyin ekonomikany qayta qalpyna keltiru mәselesi turaly sóz qozghala bastady. AQSh-tyng әskeriy-teniz ministri Djeyms Forrestoldyn: «Búdan bylay «qauipsizdik» degen úghym bolmaydy, tildik qorymyzdan búl sózdi mýldem alyp tastauymyz kerek. Onyng ornyna mektep oqulyqtaryna mynaday aksiomany engizemiz: Kýsh baylyqpen para-par: ony paydalanady nemese joghaltady», - deui tekten-tek emes. Osylaysha, amerikalyqtar dýniyejýzine ózderining ataqty Bretton-Vud kelisimderin mindettep, ózgelerding esebinen shekeleri shylqyp kýn kóruge jaghday jasaghan tarihy mýmkinshilikti asqan sheberlikpen paydalana bildi. 1991 jyly sosializmning qúldyrauy olardyng ýstemdigin tipten nyghayta týsti.
Ómirding ózi - ótkinshi
Búryndary әlemdik ekonomikanyng ashyqtyghynan Batys qana qarpyp qalyp otyrsa, 2000 jyldardan bastap odan damushy elder úta bastady. Óndiris oshaqtary jana aimaqtargha kóshe bastady. Paydaly qazba baylyqtaryn baqylauda qayta bólis bastaldy, eng aldymen múnaydy baqylau tetigi Batys korporasiya­larynan memleketterding ózderine kóshe bastady. Qarjy piramidalary jauynnan keyingi sanyrauqúlaqtarsha kóbeyip, bir kýnde qiray bastady. Nәtiyjesinde, ekonomika tyghyryqqa tireldi, óndiris toqtady, dollardan keyin, әsirese amerikalyq valutagha baylanghan ózge memleketterding aqshasy salmaghyn joghalta bastady.
60 jyldan artyq ómir sýrgen Bretton-Vud modelining aqyry tayap qalghanday. Adamzat onyng songhy kezenin bastan ótkizip otyr. Al jana modelidi әli eshkim oilap tapqan joq. Jinala salyp, janalyq asha salu qiyn, tipti olay bolmaydy da. Óitkeni qazirgi jaghday basqa. Dollar qúldyrap, aqsha qarapayym qaghazgha ainalyp, әlemdik ekonomika úzaq uaqytqa esengirep qalghan jaghdayda ghana qarjy daghdarysy ózining sharyqtau shegine jetti deuge bolady. Osydan keyin siz ben biz búryn-sondy kórmegen jana «múz dәuiri» bastalady, ol kezde Batystyng mýiizi qaraghayday ekonomikasy mamont tәrizdi «óle» bastaydy. «Múz dәuirinen» tek shiykizat pen azyq-týlik óndirushiler, músylman әlemindegi sharuashylyq jýrgizuding islamdyq ýlgisin ústanghan keybir elder, jabyq jәne ózderine jetkilikti ekonomikasy qalyptasqan biren-saran el ghana qalqyp shyghady.
Endigi jerde...
Al búdan keyin deglobalizasiya prosesi bastalady. Bir polyarlyq qúrylymnyng ornyn ózara bәsekelesip qana qoymay, tipti taytalasugha da beyim birneshe oqshaulanghan aimaq basady. Osyghan sәikes әlemning jana kartasy syzylyp, olardyng ishinde ózderining ónirlik ortalyqtary, valutalary, keden odaqtary, sayasi, ekonomikalyq, sauda-sattyq jәne ózge de qarym-qatynastardyng qozghaushy kýshteri payda bolady.
Eger daghdarys kezenine deyin halyqaralyq qarym-qatynastar negizinen Batys-Shyghys (AQSh jәne qalghan elder, Europa men Aziya) dep qúrylsa, búdan bylay qarym-qatynastardyng jana pishini - Soltýstik-Ontýstik bolyp qayta qúrylady. Osy jahandyq transformasiyany jaqtaushylardyng oiynsha, Soltýstik Ontýstikke (Soltýstik Amerika Ontýstik Amerikagha, Europa Tayau Shyghys pen Afrikagha, Resey búrynghy kenestik respublikalargha, Qytay Ontýstik-Shyghys Aziya elderine) yqpal etip, ýstemdik jasamaq. Sonymen birge birqatar jaghdaylarda oqigha barysy tipti basqasha órbui mýmkin, onda, kerisinshe, Ontýstik Soltýstikke әmirshi bolady. Óitkeni býgingi «múz dәuirinen» әlem mýldem ózgeshe bolyp shyghady. Kóz toymaytyn tútynushylyq, qaryz alyp, qaryn toyghyzu әdeti ýnemshildikke, kórpege qarap kósiluge oryn beredi. Búl týpting týbinde óz qarajatyna qarap, ómir sýru saltyn qalyptastyrady. Shyn mәninde, әrbir memleketting bәsekege qabiletti ekenin aiqyndaytyn basty ólsheuishi - óndirgen tauarlary nemese kórsetken qyzmetteri. Búl ýrdis әsirese asa dәuletti Batys elderine qatty әser etedi. Qayyrshylyq, júmyssyzdyq, qylmys keninen etek jaya­dy. Al jaghdaydy týzeu ýshin olardyng ómiri ekonomikasy damyghan, yaghny Qytay, Ýndistan nemese Braziliya siyaqty eldermen qatarlas boluy kerek. Ózindik ekonomikany jandandyrugha alghy sharttar osylaysha payda bolady.
Alayda shartty týrde №3 aimaq (amerikalyq jәne euro-afrikalyq elderden keyin) dep atalyp jýrgen TMD elderinde múnyng jýzege asa qongy kýmәndi. Búl aimaqtyng qalay atalatynyna qaramastan, meyli ol TMD, meyli Euraziyalyq konfederasiya nemese basqasha atalsyn, Resey 1991 jylgha deyin jýrgizip kelgen rólin odan әri atqara beredi. Búrynghy KSRO qúramyndaghy elderding kóbi Latyn Amerikasy, Tayau Shyghys pen Ontýstik-Shyghys Aziya elderi siyaqty emes, әli kýnge deyin tolyqqandy memleket retinde qalyptasa almady. Búghan, mysaly, Gruziya men Ukrainadaghy bitpeytin úrys-kerister nemese Belorussiya men Ózbekstandaghy últtyq bastamany basyp-janshyghan qatal avtokratiyalyq tәrtip dәlel. Búl jaghday syrtqy yqpalgha bas iygishtikti qalyptastyrady. Songhy kezderi Resey Federasiyasynyng sayasatkerleri «ózderining TMD aumaghyndaghy erekshe missiyasy» jayyndaghy tezisterin jii estiymiz.
Áriyne, gipotetikalyq qúrylymnyng basqa mýshelerinde derbestik pen tandau erkindigining atributtary saqtalyp ta qalar. Biraq KSRO Konstitusiyasynda osyghan úqsas kóptegen ereje jazylghan bolatyn, tipti onyng Odaq qúramynan shyghugha qúqyghy bar dep kórsetilgen edi. Al, shyn mәninde, qalay bolghanyn mektep oqushysy da biledi.
Kremli basqaratyn valutalyq odaqqa kirgen elder, mýmkin, últtyq valutalaryn saqtap qalar, al rezervtik valuta, mәselen, rubli dollardyng mәrtebesine ie bolar. Búl grivna, manat nemese somnyng baghamy rubliding baghamyna baylanyp, shartty týrde aqsha ekvivalentining qyzmetin atqarady. Osy kezde emissiyalyq ortalyqtyng oiynyn kóremiz: erterekte AQSh-tyng federativtik rezerv qyzmetining monetarlyq tútqyny bolyp kelsek, endi Reseyding Ortalyq bankining qúzyretine top ete týspekpiz. Keybir sarapshylar emissiyalyq ortalyq retinde Qytaydy atay bastady. Sebebi yuani anaghúrlym senimdirek, al Qytay ekonomikasy basqa eldermen salystyrghanda, anaghúrlym әrtaraptandyrylghan. Sarapshylardyng pikir­inshe, Resey ekonomikasyna qara­­ghanda túraqty. Biraq búl mәselening mәnisin ózgertpeydi, birinshi jaghdayda da, ekinshi jaghdayda da әlgi valutalyq aimaqqa erikti týrde kirgen nemese qosyla qoymaghan elder jenilis tabady.
Monetarlyq oiyn sonynan ekonomikalyq diktattyng basy qyltiyp túrghanyn, al odan әri sayasy ýstemdikting keletinin týsinu ýshin Nostradamus boludyng qajeti shamaly. Sayasat, qorghanys salasynda tәuelsizdik bolmay, myqty, túghyry berik ekonomikada úzaq uaqyt tәuelsizdikti ústap túru mýmkin emes. Ásirese, ýshinshi kýshke iyek artqanda, qoldan bәri susyp ketedi.
Daghdarystyng dýley dauyly barynsha qatty soqqan qazirgi kezde, nege ekeni belgisiz, Batys Karl Marksting iydeyalary turaly aita bastady. Kapitalistik naryqtyng zandaryn ashyp kórsetip, sony ayausyz synaghan, qúldyrauyn boljaghan sol Karl Marks edi. Jalpynyng tendigi men әdildik túrpatyndaghy sosializm turaly aitqan sol Karl Marks. Óz oilaryn dәleldi aitqany sonday, arada 150 jyl ótkende ghalymdar qaytadan «Kapitalgha» den qoydy. Ataqty nemis oishyly sonymen qatar tarihta oqighalar uaqyt ótken sayyn qaytalanyp túratynyn da aitqan bolatyn. Biraq ol ózine-ózi kereghar pikir bildirgen synayly. Áytpese qoghamdaghy tabighattyng ózi bay men kedey, kýshti men әlsizdi qarama-qarsy qoya otyryp, qanalghan taptyng moynyna mәngilik auyrtpalyq ilgen ghoy. Markstyng qaytalanushylyq (sikldik) jónindegi kóripkeldigi HHI ghasyrda dóp kelgenin qalamaymyz. Al teng qúqyqtyq, ýilesimdik pen gumanizmge negizdelgen sosializm bolsa, yntyqtyrghan, biraq oryndalmaghan arman kýiinde qala bermek.

«Jas qazaq» gazeti, №32, 11.09.2009