Júma, 22 Qarasha 2024
Aqmyltyq 2756 20 pikir 24 Sәuir, 2024 saghat 15:05

Jurnalizm – qalam úshyndaghy әlem

Suret: e-history.kz saytynan alyndy

Avtoritarlyq rejim jәne jurnalizm

Avtoritarlyq tәrtip degen ne!? Ýstemshil qoghamnyng sypaty. Totalitarlyq tәrtipting qúrylymdyq eng soraqy jaghy. Jartylay totalitarlyq tәrtipting elementimen kórinedi. Osy zamandyq avtoritarlyq әreket tipten ónge! Bir diktatordyng uysyna qysylghan qoghamnyng taghdyry sәl aiyghyp keledi. Oppozisiya atymen joq, syn men bóten pikir atymen adalanghan jerde avtoritariyat jandanady! Ózine qarsy qaraghannyng bәrin jau kóretin synarjaq ghadet totalitarlyq jýiening bútaghynda úya salady da avtoritarlyq qasang sayasat balapandaydy.

Bir otbasynyng ýstemdigi – klandyq qasang rejimdi әkeledi. Qoghamdy qatang josparly retpen basqaru, bas kótertpey basyp-janshudyng zardabyn búqara kóredi. Evraziyaada osy taqylettes týrli toptardyng salghan әlegimen memleketti basqaru әreketteri orasan qatygezdikke barghan kezderi kóp. Kórshi  orysta da stalindik tabyndyrghysh kósemshilerding ýlgisi de solay. Búnday «mashinagha» qarsy shabuyl tek qana halyqtyng ýni kóneden jalghasqan jurnalizm hәm týrli shenberdegi BAQ- tar. Qogham ómirining ón boyynda sayasy qúrylym, nomenklatura  biyik iydeologiyalyq salada biylikting sýzgili baqylauy óte kýshti jәne tipten jaghymsyz bolatyny zandy qúbylys. Ásirese jogharydan tómen qúlay bitken (meritokratiyalyq) biylikting qúrylymy ýnsiz baqylau men qatty júdyryqpen ýzdiksiz janyshtau mehanizmderine sýienedi. Alayda avtoritarlyq jýie de memlekettik biylikterding qay-qaysysy da әleumettik toptardy totalitarlyq ýlgimen toqpaqtay bermey nasihattyq tәsil, últtyq iydeologiya tetikterin de maqúldauy әbden ýirenshikti tәsildeme. Búnday jaghdayda avtoritarlyq biylik tarapy – «sayasattan basqa jenil-jeleng sherudi rúqsattaudy» nemese jayly «ýnsiz» momyndyqty uaghyzdaydy. Tipti sóz erkindigin, aqparatty senzuralau, sýle synay-syltaumen oqighalar tolqynyn búrmalau, jasyryp qalu tәsilderin qoldanu, shekteu, búghattau sekildi qúityrqy tәsilderdi de jii qoldanghan tauyrihattarda.  Azamattyq qoghamnyng tynysyn biteuge arnalghan týrli qúitúrqylyqty qoldanuy kóp uaqyttar boyy jalghasty. Sonau ótken ghasyr, alys qalghan jyldardaghy ýn paraqtar nemese әlgi bayaghy kiyeli Rimdegi túnghysh gazet habarshy sypattaghy «Relyasion», nemis tilinde jaryq kórgen әlemdegi túnghysh baspager  Iogann Karolusting (26 nauryz 1575 - 15 tamyz 1634) bastamasymen jaryq kórgen 1609 jylghy túnghysh gazet, taghy da 1702 jyly jeltoqsandaghy I Petrding jarlyghymen belgili bolghan, sonyra taman 1711 jyly Sankt-Peterburgte shygha bastaghan shuly «Vedomostiy»-lerding bәri solay. Ol ýshin jurnalizmning hәm BAQ-yn ózine qaray kýshti iykemdeui mýmkin. Avtoritarlyq tәrtipting negizgi syr-sipaty – totalitarlyq toqpaq pen demokratiyalyq qúrylymaralyq «ólira» shebinde ómir sýrui de bek mýmkin-di... Avtoritarlyqtyng bir kórinisi – qattylyghy basym, tipten qasang avtoritarlyq jýie, avtoritarlyqtan demokratiyagha jaqyndau – demokratiyalyq avtoritarlyq jýiening týri de bayqalmaq kerek. Endeshe avtoritarlyq jýieli tәrtipting avtoritarlandyrylghan jana týri jana jurnalistikamen kýndes bola beredi degen birjaqty jansaq  úghym bolmauy da kerek syqyldy. Búnday ólshem bolsa ol – tek kóz joramal ghana!

Azamattyq jurnalizmi – BAQ

Búqaralyq degen úghymgha jaqyn keletin osy ýlgining býgingi jana Qazaqstandaghy kórinisi merzimdi basylymda hәm gazetter men BAQ. Jalpy san jaghynan da tәuir. BAQ-nyng sany 5186, merzimdik gazetter 3676 bolsa onyng 2180 gazet, 1496 jurnal, búqym 191 telearna bar. Búqaranyng kýndelikti túrmystyq aqualy naryqqa tósele bastaghan óliara shaqtan jaylap óte bastaghan sәtten BAQ-y men azamattar nemese búqara halyqtyng arasyndaghy baylanys barynsha kýsheye týsken syqyldy. Qalyng búqaranyng BAQ-targha yaghny mediaqúmarlyghy men mediamәdeniyeti de arta týsti. Keybir sheshimin tappaghan mәselelerding týiinin sheshuge búqara men BAQ-dyng ózara týsinisui, az da bolsa birine birining etene epshilesui búrynghy bualdyr klandyq múnaradan keyingi beleste jaqynnan anyq kórinetin dengeyge jetti. Qara ólende: «...jýgirip shyqtym beleske, beles jaqyn emes pe, osy otyrghan otyrys bir ghaniybet emes pe...» degen qisyn osyny menzese kerek. Mysaly, kәsiby jurnalizm men búqaralyq jurnalizmning ishki ýndestigi men ilki әriptestigi býgingi belesten ýstinde tәuir biline bastady. Júrttyng tandauy boyynsha eng jaqsy BAQ pen eng ójet jurnalshyny izdeui olardy shyn niyetimen qoldauynan búnyng negizderin bayqaugha bolady. Ár kezendegi kórinetin múnday qoghamdyq saualdy tanu qiyn emes әri úrymtal әmbe әbden ontayly. Onyng dәleli ózi bir iri mediaәlemge ainalyp ýlgergen marqúm Beysen Qúranbekting jurnalizm jolyndaghy som beynesi. Sonymen qatar «Barmysyng bauyrym» baghdarlamasy telekórermender men arabaylanysty kýsheytti jәne jurnalist Qymbat Dosjannyng jurnalistik biyik dengeyin kórsetti. Tipten juyqta ghana «shet elge qazaq balany satugha baylanysty» derekti әri ótkir mәselelesi jariyalanghan kezinde búl qisynnyng tipten anyq kórinisi bayqaldy. Endeshe Qazaq elinde azamattyq hәm búqaralyq jurnalizmning danghyl joly bar degendi kórsetedi. Búqaranyng naqty hahy aqparatpen susyndaghysy keletinin, shyndyqtyng betin ashugha úmtylatynyn, aqparatty alyp qana otyrmay oghan tikeley qatysushy bolatynyn endi úqtyq.

RADIO JURNALIZMI

INESKO-nyng dәiegi boyynsha osy HHI ghasyr basynda әlemde 70 myng radiohabar stansiyalary habar taratady. Osy alpauyt sannyng nemese  84 radiostansiyasy Qazaq eline tiyeseli.

Mediatónkerister týreninde

HH ghasyrdaghy eng kólemdi mediatónkeris – radiogha qatysty. Radio – symsyz habar taratushy ghajayyp BAQ. Radionyng shyqqan tegi Gulielimo Markoniyge (Guglielmo Giovanni Maria Marconi; 25 aprelya 1874, Boloniya — 20 iilya 1937, Riym) tike qatysty bolsa  Popov Aleksandr Stepanovich (1859 -1905) ta radionyng babasy!. Reseyde ótken ghasyrdyng 20-30-shy jyldaryndaghy keng taraghan habar tetigi osy radiohabary hәm radiobaylanys. Radionyng órisi kenip BAQ sypatyna mәlim bolghany jalpydýniyejýzilik I qandy qyrghyn kezeni.Túnghysh amerikan ghalymy Ly De Forest (Lee De Forest 1873-1961)aqparattyq sahnagha beyimdegen radiohabary 1908 jyly Parijdegi Eyfeli múnarasynan býtkil ghalamgha úsynylghan-dy. Álemning tyndarmandarynyng qúlaghynyng týbinen sybyrlap, dýniyening janalyqtaryn jetkizetin su jana radio toraptary «jarylys» jasay bastaghan. Dәl osy tústa alystaghy  AQSh-ta (1927) radio turaly zang qabyldanyp, onyng dýmpui dýniyening tórt búrysh, alty qúrlyq, segiz baghytyn kezip endik pen boylyqtaghy týmen júrtqa keng tynys әkelgen-di. Búl tarihy kezeng – «Jeneral Elektriyk», «Vestingauz», «RCA» jәne  «Últtyq habar kompaniyalary» (NBC) ayaghynan túrghyzghan  1930-1940 jyldardyng aralyghyn qamtidy. AQSh-tyng 32-shi preziydenti Franklin Ruzvelitting «radio-preziydent» dep ataluynyng ózi osy tús. Múnda әuelgi kýshti nasihattyng әlqissasy retinde «radioiydeologiyalyq su jana sayasat joryghy» jolgha qoyylghan edi. Franklin Ruzvelitting nysanasy osyzamanauy kýshti jarnamaly kommersiyalyq radiostansiyalardyng kóbeygenine kóp jaqty әser etti jәne radionyng órkendeu nysanasyna dóp tiydi.  Kәri Europa qúrlyghy men Japoniya araly týgeldey radiolanghany da osy tús, hәm osy «radionyng altyn ghasyry» dep sanalady. Ataqty «NHK»-ding ómirge kelgen kezinde 1941 jyldary araldaghy azaly Japoniya 6.5 mln radioqabyldaghyshy arqyly ghalamda ozyq sanalghan.

EURAZIYa RADIOMEN OYaNDY

Eki boyaugha qaq bólingen әlemning jaghdayy tym kýrdeli tústa imperializmge qarsy sayasattyng «nәtiyjesi» radiojurnalizmning ayaqtanuyn jedeldete týsti. Mәskeuden shettegi radioqabyldaghyshtar ýshin 1930 jyldary 58 tilde radiohabar taratyldy. Sol 58 «propaganda - propaganda» nemese әsker-sayasy odaqtyq mәndegi әsire synarjaq nasihattardyng suyt taratushylardyng birine Ortalyq Aziyadaghy úlan baytaq jeri bar tarihy terende jatqan qazaq eli tandalsa kerek. Osy taptyq tapta qazaq tilindegi radiohabary týgendeldi deuge bolady. Qazaq radiohabary qyzu tartystar men geosayasy jaghdayattardyng ushyqqan ústaraday ótkir, asa kýrdeli tústarda óz sózimen óz ýnimen «radiotolqynynda tulady». Batyspen iydeologiyalyq ityrqyljyng yryldasu men sayasy salghylasudyng dýrbelendi lanynan son: býginge sheyin aptasyna 1400 saghattyq habar taratugha quatty «VVS» (1946), aptasyna 1300 saghat radiohabardy dýniyening 43 eline taratushy «Amerika dauysy» (VOA) (1947) jar sala jónelgen. Ghalamdyq qyrghy qabaq soghys (Cold War) stalindik «tolqyndy shayqasty» qyzdyra týskende qazaq tilindegi radio tәi-tәy basqanyn aittyq. Sondyqtan qazaqsha radioqabyldaghysh ghalamdyq eng auyr geosayasy oqys oqighalardyng arasynda órbidi, óz ýnimen býtindele týsti deuge bolady. Batysta oraq pen balghaly – «Orys ýni», shyghysta taghy sonday «Beyjing radiosy» týren kótergen tústarda... Ol kezde ýsh-aq radionýkte bar edi. Biri – «Mayak», biri – Birinshi býkilodaqtyq radio – «Moskovskiy».

Qazaq radiosy – qazaq ýni boldy

Abúiyry,qazaq radiosynyng tarihy da búlarmen dang qúrdas kelmese de osynau dәuirmen qatar ayaqtanghan, shamalas. Qazaqtyng kóne astanasy Orynbordan tikeley translyasiyasy bastalsa kerek.  Qazaq ASSR Halyq komisarlary Kenesi 1921 jyldyng 29-shy qyrkýieginde respublikalyq radiohabarlaryn taratudy qúru jóninde sheshim qabyldady. Otyzynshy jyldar sheginde keng baytaq Saryarqanyng sary dalasyn ýnimen kernep, alystaghy bógde qúrlyqtan bastau alghan radio kerneuindegi keremetterding biri osy radio. Radiohabary qazaq degen ghajayyp qonyr últtyng aqespe ýnin әue tolqynyna әueletti. Qazaq radio jurnalizmining tarihy әlem tarihymen osylaysha ózektesedi. Bayaghy qonyr qazaqtyng – «Enbekshi qazaq» dep iydeologiyalyq oraq pen balghaly әspetpen atanghan qyzyl kommunizmshil dәurendegi óz ana tilimizdegi tól  ýnimizding basy – osy radiojurnalizmning әlipbiyi. Ánuarbek Nyghmetjanúly Bayjanbaevting (1923-1973) qonyr dauysy qonyr qazaqtyng ýnin aua tolqynynda qazaqtyng ýnin anyratty. Alayda últ retinde sansyrap, joghaltqanymyz birsypyra! Biraq, qazaqtyng «Altyn qory» osy dauystar arqyly osy qazaqty kýni býginge sheyin saqtap kelgeni (1948) qazaq óneri men dәstýrli mәdeniyetining salmaghynyng әjeptәuir ekenine kóz jetkizedi. Kenestik qatang qyzyl jýiening uysynda túrghan kommunizmge otar elding jan-jaghy eki ónge boyalghan sosialistik pen kapitalizm, imperializm men internasionalizmning arasynda qayrandaghan tarihy Qazaq radiosy osylaysha qalyng qauymdy úiqysynan oyatqan edi.

«Azattyqtyn» ýni

Solardyng biri halyqaralyq kommersiyalyq emes (búlay emes pe joq pa!?) AQSh Kongresi tura qarjylandyratyn «Azattyq radiosy» Munhende (1950) qúryldy da ile-shala (1953) «Týrkistan redaksiyasy» qazaq bastaghan birneshe tilde habar taratty. Búl bastamany zamanynda arqasyna kótergen «Asan qayghy» Mәulikesh Qayboldygha sodan keyingi Jәken Bapysh,  Qasen abyz Ór Altay (Hasen Oraltay), Smaghúl Abatúly Elubaevqa (1995-2004 jj.) deyingi bahadýrlerge býtkil qazaqtyng býtin tilinde sayraghany ýshin radio tyndarmandary qaryzdar. Sonau alystaghy alpaut elderge otar bolghan Afrika ózaldyna bir kenes. Al, bizding azatshyl elimiz bolsa bostan dauysy óngeshe radioqúrylghynyng týren ýnimen Qiyal Sabdalinning dauysymen oyanatyn-dy... Týgel qazaqtyng ýnin әueletip, oy búghauyn týre  ashqan –«Azattyq radiosynyn» Chehoslovakiya astanasy Pragadaghy búrynghy parlament ghimaraty sarayynan habar taratuy ony sonau shetkeri ózge elderdegi qandastardyng kýndelikti tyndap, quat alyp otyruynyng ózi bagha jetpes qúndy oqighalardyng biri bolghan kezinde. Shettegi etnikalyq qazaqtar kommunistik búghaudan joldaytyn jartykesh aqparattyng ekinshi, ýshinshi jaghyn tәuelsiz «Azattyq radiosynyn» kómegimen býtindep, tolyqtap tyndauy keremet edi. Sol kezdegi Pragadaghy jas tilshi radiojetekshi Edige Maghauinning (1992 jyldan) jәne basqa jankeshtilerding jana talpynysty súqbattarymen shetin jýrgen qazaqtar túshyna tynystaytyn-dy. Sonynan Almatydaghy burosynyng Sayasat Beyisbaylar atsalysqan qazaq tilindegi habarlary da óz túsynda janalyqtyng jarshysy bolghan edi. Osy kezde talantty jurnalist marqúm Rahat Mamyrbekting «Erkin sóz» baghdarlamasy oy erkindigine týrtki boldy (2012). «Azattyq radiosy» búrynghy ótken «Janaózen», juyrdaghy «Qantar oqighasy» turaly ashyq aqparattardy týrli klassikalyq búlaqtardan sýzip alyp ózgeshe taratqandyghymen erekshe. Búl әriyne azamattyq zayyrly qoghamnyng jana oy serpimimin de ýzbey qalyptastyrudy maqsat tútqan-dy. Sonynan Orta aziyalyq qos tildi (orys, qazaq) radiohabardy da tarata bastady.

Áue tolqynyndaghy úshqyn

Sosialistik lageriding sol tústaghy taghy bir ortalyghy bolghan Mongholiyanyng Ulaanbaatar qalasynda qazaq tilinde qúrylghan radiohabary (1956) marqúm jurnalist Qizat Mәlikúly (1931-2021),  diktor Qabylaqat Ábilmәjinúly (1931-1987), redaktor, diktor Aughanbay Qanaqiyaúly (1933-1994), diktor Kýldan Qashqynbayqyzy (1938-2006) qatarly ziyaly azamattar shettegi etnikalyq qazaqtardyng tól ýnin týbki qúrlyq qúrlyq Ortalyq Aziyada jarty әlemge pash etti әri tariyhqa kuәger boldy. Osy qarsanda Mongholiyanyng Bayan-Ólgiy aimaghynda da búrynghy Chehoslovakiya elining kómegimen (1963) úzyn tolqyndy (radius shenberi 360 shaqyrym) radiostansiyasy qúrylghan-dy. Mongholiyanyng Bayan-Ólgiydegi Qazaq radiohabarynyng bas redaktory bolghan shettegi radio tarihynyng kuәgeri, kәsiby jurnalist, aqyn lingvist Bodauhan Toqanúly býginderi esen-týgel Astanada túrady.

Soghystan songhy sәt

Qansha aitqanmen bizding «úly otan soghysy» dep tereng әspettep tergeytin kezenning ózinde qúrlyqtar әleminde qysqa tolqyndy (FM) radiohabarlary da órkenin jaydy. Áriyne әr eldegi mediasayasatpen radiotoraptarynyng óz-óz erekshelikterimen... Osy jana tehnologiya boyynsha sazdy stereotipty qysqa tújyrymdy aqparat ornyqqany bar anyq nәrse. «Jeltoqsan oqighasy» kóterilgen tosyn oqighaly kezenderi (1986) nemese M.S. Gorbachevting túsyndaghy «qayta qúru» reformasy túsynda da (1985-1991) qazaq radiosy ertenine elendegen qalyng qauymdy su jana әri eng suyt habarlarmen tura qamtamasyz etkeni jasyryn taghy emes. Europada eki iri derjava Germaniyanyng irgesining tike biriguimen qosa KSRO-nyng búrynaghy imperiyalyq tas irgesi sógilip, ydyrauy, búqym birge tuysqan Chehoslovakiyanyng eki jaqqa qaq aiyryluyna qatysty – «Slovakiya ýni» (1993), «Horvatiya dauysy» (2003) ómirge keldi.

Sóz óneri maydany

Songhy kezdegi radiohabarlardyng mәtini men til mәdeniyeti, sóz qúlpyrtyp, sóileu mәneri oilandyrady әriyne. Býgingi әlemjelisimen sms tili payda boldy. Búl qasiretting basy! Qazaq radiosynyng sandughashy Sauyq Jaqan Mәsighútqyzynyng «Sóileu tehnikasy» (2002), «Sóileu mәdeniyeti» (2004) eki tamasha taghylymdy tәsildemesi jaryq kórgen-di. Búl degen ýstel ýstindegi «radio-zan» syqyldy keyipti dýniye. Radiohabar – uaqytpen, radio reportaj – jurnalistik is-әreketter, týrli jazbalar, qisyndy belgilemeler, habardy derekteuge qosymshalap pysyqtaghan súqbattar, zertteuler, dәlel, dәiekteuler, úsynystar, týsinikteuler, teng әdildikpen әli de jýrgizile bereri zandy. Kónening bәri kereksiz bolmaydy, kónening sózining kóbi kónergen sayyn jandanyp,  baghalanady. Qúndylyq degenimiz osy. Ol qúndylyq – sizben bizding qúlaghymyzdyng astyndaghy sayraytyn qúrylghy – osyzamanauy radioghalamy. Múndaghy keremet hәm óshpes bir tәsil – radiotizginshi nemese diktor (dictor).Sol keremet qúndylyq egeleri úly aqyn Múqaghaly Maqataev, úly kinoaktyor Shәken Aymanov, әigili operalyq әnshi bariton Ermek Serkebaev, Ahmet Baytúrsynúlynyng tughan jiyeni Mina Seyitova, Janyl Birjanova, Qúnanbay qajynyng túqymy Qatira Ázimbaeva jәne ghajayyp ýnperileri Amanjan Ensebaev, Núrlan Ónerbaev qazaq radiohabaryn jandandyrghandar.Til men sóz últtyq qúndylyq hәm qúbylys-qúbylym.Sol túrghyda «qúlaqtyng astynan sybyrlaghan qúdaydyng isharatyn» qazaq radiosy saqtap keldi, keledi de bolashaqta.

Radionyng sózi

Sóz – Jan – Poli Sartrgha jan-jaghynan bir qatysty bolsa da – alayda qazaqtyng jany – sóz óneri óziniki. Til jýiesin jasaushy nemistik V. Fon Gumboldi men shveysarlyq Ferdinand de Sossurgha qatysy boluy mýmkin deyik... Biraq, qasiyetti qazaq tili óz – tól tilimiz.  Dúrys jazylghan sóz sóilem qúdyretti til. Til – lingvistika, leksika, grammatika (emile), sintaksistik taldaudy qajet etetin bir tútas jýie. Demek qazaq tilining fonetikalyq ózgesheligi dybystyq әuezi tipten ónge. Býgingi jurnalistlerding aqsaytyn jeri de osy man. Qysqa, núsqa qayyrym, muzykalyq әuez – radio aqparattyng jany. Sol túrghyda osy jaghdayattar kelisip túrghanda radionyng túraqty tyndarmany (auditoriyasy) joghalmaytyny hah.

Radio tehnoәlem

Bolashaqtaghy radiohabardy taratudyng tehnologiyalyq qúrylymy bayaghy dәstýrli tolqyndy radiodan elektrondyq (sandyq) janagha negizdelgen keng auqymdy mediamәdeniyetti jәne kәsiby etikaly arly jurnalshylary jәne túraqty tyndarmandary bar radiohabargha qaray tynbay oiysady. Osy kezde radioqabyldaghyshtardyng ózindik sapasyna ózgerister kelui kerektigi aitylyp jýr. Mysaly, orta tolqyndy MW (530 kGs -1710 kGs) qabyldaghysh týngi tynysh, tylsym sәtterde 150-2500 shaqyrymdyq habardy osynday jiyiliktegi bayyrghy meziretimen (búiyrtugha) tyndatugha әbden mýmkin. Qanday da úzaqqa úshqan radio tolqyny qalayda býgindi әne dәl qazirgi sәttik uaqyt, zandy saghatty  kórsetedi. Radiohabarynyng uaqyty degen mýldemge janylyssyz jananyng basy sanalmaq.

Radio jurnalizm

Radio jurnalizm bolashaqta bola ma, joq pa, saqtala ma, әlde tarihta qala ma degen týmen sana, qispasyz pikirler jýredi. Áriyne búny kózi tiri bolghanda sәuegey Gamletten súrau kerek shyghar!? Degenmen qogham ómiri ýnemi janghyrudyng ýstinde ónu, ósu, órkendeu, tipti sónip, ólimsireuding de bәri-bәrinen ainalyp ótpeydi hәm  ózinshe ómir keshedi. Qogham órkendegen sayyn qanday tapsyrys, nendey qajettilik tuyndasa da: soghan oraylas, layyq aqparattyng da әrtektiligi bayqaluy zandy. Aqyldy qúltemirding zamany kelgenge sheyin de kelgennen keyin de radiohabary ghalamtorgha shyrmalatyn týri bar. Radionyng tek tyndaugha arnalghan, tyndau arqyly ony ishtey beynelendire týsinetin óner  aqyl men oidan adasa qoymas. Sózben beynelep әrlep, kózine kórsetip, qolyna ústatqanday etip tyndarmandy baurap alu – sózben syzghan sýgiretting bir parasy bolsa kerek. Sózben sýgirettep, muzykamen býrkep, týrli dybystarmen torlap, әrlep, mәnerlep beyneleu – radionyng klassikalyq qalypty ýrdisi, eng erekshe qúdyretti haylasy!

Janr turaly jalghyz oi

Biz shetelde jýrgende radiodan jýriletin radiohabardan tyndaytynymyz әriyne janrlyq jaghynan sәl-sәl bir jaqtyraq, sólsizdeu bolsa da qazaq tilindegi baghdarlamalary ózine taratatyn edi. «Shalqar» radiosy shettegi qazaqtardyng aq qanatty qarlyghashy boldy.

Qoghamdyq – sayasy әbden ýirenshikti janrlar: radioaqparat, radioreportaj, radiosúqbat, radiobayandar: kórkemsóz, kósemsóz janrlarynan: radioocherk, radiofelieton, radiofilim, radiokompazisiya, radioqoyylym,radiodrama, radioopera hәm spektakli, radioromandar әli de óz orynynda qala bereri sózsiz.

Radio podkast

Podkast – audioformattaghy jazba. iRON pleerleri arqyly iske qosylghan iTunes ontayly «rodcastappliykeyshn». Radiobaghdarlamadaghy tyndaugha eng jenil әri ynghayly jasalghan qoljetimdi elektrondy demokratiya men telekratiyanyng ósim, órimindegi óte nәzik jәne ghajayyp platforma. Osy túrghyda radiojanama basqa BAQ-targha qaraghanda úrymtal podkast jasaudyng nәtiyjesinde ózgelerden oq boyy algha ozyp keledi. Qazaqstanda búl jaghdayat kenjelese de sәl erterek bastalyp ta ketken әubastan.

TELEDIDAR

Teledidar jәne tok-shou

Didary bar keskin  tele­kratiya, yaghny televiziya men tele­kommunikasiyalyq jelilerdegi, viy­zualdyq qúrylghylarynyng soyy – televiziya. Memlekttik media korporasiyalyq jәne jekemenshik tele arnalar. Halyqaralyq – shet eldik, Últtyq telearna – Qaz media hәm Astana, Almaty sekildi megapolis alpauyt qalalyq telearnalar, ólkelik, oblys pen audandyq dengeydegi shaghyn telejәshikter. Baghdarlamalyq erekshelikteri boyynsha kabelidik sporttyq, tanymdyq, bilimnin, kinonyn, balalargha arnalghan (Otau TV) t.t. Otau TV shettegi etnikalyq qazaqtardyng kýndelikti «oqu qúraly» boldy. Búl telearnalardyng birer shaghymy ghana. AQSh-taghy telesәuegeyleri HH ghasyrdyng 60-70-80- shi jyldar shiyreginde infoteynment (infotainment) degen kónildi baghdarlama hәm tyndarmandy arbap, aldamalaytyn telenyspyny (tele tok-shou «talk show») úsynghany bar. Tok-shou – aqparattyq jazba, mәtin, súqbat, betpe-bet (debat), erkin syrlasudan túratyn tiyimdi janr.

Kýrdeli sayasiy-әleumettik aqparattardy jelbiretip eng qarapayym uәj, tәlkek, әzilmen jetkizu tәsilin kerektegen bolsa kerek. HH ghasyr osylaysha tyndalatyn kitap – radiohabar, kóriletin kitap – telearnalardy úsynsa kerek. Osy kezendegi teledidardy óte tәuir zerttep, bolashyghyn dәl boljaghan eki sәuegey ghalym boldy. Onyng bireui – amerikandyq jurnalist Fil Donahiu (Phillip John «Phil» Donahue) ekinshisi sondaghy jazushy teoretik Nil Postmandiki (Neil Postman).

Osydan keyin postkenestik kenistikke qarata reseylikter «Bolishaya stirka»- «Pyati vecherov» (Aleksandr Gordon y Yuliya Baranovskaya), «Strana sovetov», «Prinsip domino», «Chto hochet jenshina», «Korotkoe zamykaniye», qazirgi «Pusti govoryat» (Andrey Malahov) siyaqty tok-shoulardy qaptatyp ómirge әkeldi.

Elding ýnin esken kýnder kýmbiri

Kógildir ekran diktorlary  әr otbasy, әr ýiding tórinde túratyn eng qadirli qonaghy. Bayaghy Zúlqiya Múqanqyzy Júmatovanyng (1920) qonyr ýni – qazaq dalasynan gharyshqa attanghan Yuriy Gagarinmen birge sharlady. Qazaq degen últtyng tól ýni sol oqigha arqyly jappay Euraziya qúrlyqtaryna taraldy. Ardaqty Lәziza Aymasheva Qordaydyng qonyr qyzy 1959 jyldan diktorlyqqa kelgen. Diktor bola túra kino turaly sikl baghdarlamalardy úsynghan úlaghat iyesi. Bayanauyldyng baghlany, kógildir efirding 1960 jyldan bergi oghlany Lәsker Qaliyúly Seyitov Lәziza ekeui aqqu júp, qústyng qos qanatynday bolypty. Orynbala Orazbaeva 1985 jyldan sayraghan sandughashy deyik. Aqtóbening aruy, Embining erkesi Mәriyam Ayymbetova ataghy biyik ardager. Týstiktegi Shyrshyq pen Kiyikatanyng tumasy Tynys Shyndәuletúly Ótebaev (1944 j.t) keremet edi deydi. Qostanaydyng kenerli Temirqazyghynyng teng qadirlisi, «Altyn dәn» habarymen tanys dauysynan « aq bidaydyn, astyqtyng iyisi anqyghan» ghayyp Qajy Qorghan. Býtkil «Vremya» habaryn bir kezende mengergen dayar jýrgizushi Rәbigha Amanjolova, Bayan Sekerbaeva. Jalpy efirdegi diktorlar elding ýni boldy. Bertindegi Ábdirәli Bólebay «Jeti kýn» men tanys t.s.s.

Qazaq tok-shouy

Qazaqtelearnalary telejurnalizmning tok-shouy jana tolqyndaryn ómirge әkeldi. Qazaq sóz ónerining maytalmandary osy «sóileytin kitaptyn» Orta aziyalyq ýlgisin jasady. Saghat Áshimbaevting «Paryz ben qaryz» ataqty túlghalarmen studiyada mezgil mәselesi, til taghdyryn, ruhany óner men mәdeniyetting týgel týitilderin, demokratiya men burakratiya mәseleleri, qoghamdyq ashyqtyq, jariyalylyqty talqylauy jana zamannyng betbúrystaryna týbegeyli jol ashty. Sonynan kóp jyldan keyin Janylhan Mәmejanqyzy Asylbekovanyng «Sónbes sәule», «Kelbet» baghdarlamalary yaky portrettik teleocherki onyng orynyn basty. Qúday bizding sәulemizdi óshire kórmesin! Alayda juyqta osy jurnalist Janylhannyng bir dereginde: «keyingi 4.5 jylda 800-den astam әiel túrmystyq zorlyq-zombylyq qúrbany bolyp, densaulyqtaryna auyr ziyan keltiruding 2086 deregi tirkelgendin» jariya etildi. Áriyne búl da ýlken dabyl edi!?

2002 jyly «Qazaqstan» últtyq arnasyna Imanbay Qúrmanbayúlynyng tanghy «Tansholpa» baghdarlamasy, «interaktivtik «Bar men joq» tok-shouyn júrtshylyqqa úsyndy.  Berik Uәliy «Doda» jәne «Betpe-bet»  qoghamdyq-sayasy tok-shouy  jәne «Altybaqan» mәdeniy-tanymdyq muzykalyq shouy, Sәule Ábedinova (Sәule Ábildahanqyzy) jýrgizetin qazaq tilindegi eng keremet, birden-bir teleduman sipatyndaghy «Aqjýnis» baghdarlamasy 2002 jyly jaryq kórdi. Núrtileu Imanghalidyng «Oy-kókpar», «Eki júldyz» shoulary tәuir jәne Rahat Mamyrbekting «Kýltóbe» telehabary sәl oqshau boldy.  Serik Abas-shah-tyng «Úyat bolmasyn» baghdarlamasy sәtti bolghan.

Qazaqstan jastardyng óspirimderding eli. Imambay Qúrmanbayúly Júmabaev «Úshqyn» men «Mening qúrdastarym» radio qoyylym, «Ashyq alan» radio tok-shoudyng núsqalary tәuir boldy. Jastargha nemese әleumettik nәzik toptaghy jandargha jiti kónil bólinui jaghynan әli de qyrsyzdyq bar. Qazaq radiosy kóbinese balalar men jasóspirimderge, jastargha arnalghan saghattargha mәn bere bastaghan sekildi.

Elding esinde qalghany

Qasym Amanjoldyng «»Shynnyng jýzi», Júmabay Shashtayúlynyng «Ýzengi joldas» sonymen qatar Ghalym Boqashtyng aptalyq aqparat saraptamalyq «Mezgil» baghdarlamasy ANU-yn «CBS» telehabaryndaghy aptalyq «60 minut»-ke úqsas qúbylys bolghany esimde.

«Myng bir maqal», «Degen eken», «Solay bolghan», «Til», «Sózmergen», «Ilik septigi», «Kelbet» t.b baghdarlamalary men tele jurnalizmning tynysyn ashqan Qaynar Qaliyәkparúly Oljaydyng teleekran tarihynda óz orny bar iri dýniyeler esebinde. Sonymen qatar Dana Núrjigitting baghdarlamasy «qysyr әngime» emes.

Songhy kezde...

Songhy kezderi teleekrandy әdemi әlpeti súlu әnshi qyz, kelinshekter jaulap aldy degen hahy syn, pikirler de bar. «Benefis shou», «Qyzyq tayms», «Qalaulym» baghdarlamalarynyng dýrliktirmeli «shouy» turaly kórermender әrtýrli pikirde. Búl baghdarlamalardan «ýrkudin» qajeti de joq. Olardyng efirdegi «ghúmyrlary» tym úzaq jasay almaydy.

Tele qoyylymdargha serialdargha da kóp kórermenderding kónili orta bolady әriyne. Belgili әdebiyetshi Sәken Sybanbaydyng pikiri «bizde әli de oqigha shiyelenisi, intriga әlsiz,dramaturgiya solghyn, dinamika joq, akterlik oiynda jasandylyq, falish kóp... «Telearnadaghy jolbiyke jýrgizushiler qaydan payda boldy?» Ghalymjan Elshibaydyng eskertui de oryndy.

Tele aqparattyng sauatty suyttyghy

BAQ-tyng aqparat habarynyng ózi habar deytin aforizmi bar: 1960 jyldar shiyreginde kanadalyq tele zertteushi Marshall Makluen Gerbert (Herbert Marshall McLuhan 1911-1980)  televiziya bolashaqta «jahandyq dengeyde ózaldyna jeke otau qúrady», «uaqyt toqtap, kenistik joghalady» degeni bar. Osy zamandyq naghyz kәsiby jurnalizm órt shalghan qúrlyqtaghy eng kýrdeli nýktelerde ósip, jetiletini belgili bolyp keledi. Songhy habarlar yaghny jappay lankestik, diny radikalizm, ekstremizm, ekssentrizm, alpauyt imperiyalardyng qateri, Soltýstik Korey  (Korey Halyq Demokratiyalyq Respublikasy  KHDR), Ukraina mәselesinin «no war» anau, mynaudyn týgeline «Breaking news» qoldanbasy qoldanylatyn boldy. Barlyq shúghyl janalyqtardy alumen qatar úrymtal taqyryptargha qosylugha bolatyn ontayly.Álemdegi «VVS» «SNN» suyt habarlargha osy tetik «Breaking news» paydalanylady.

Bәrin jalmaghan – jana jahany ghalamtory

HH ghasy týp-týgeldey  Maykrosoft, Yahoo, Apple-ge baghynyshty boldy. Olar eski jýiening bәrin jalmady. Bayaghy ATS kýresinge ketip, úyaly telefon kelip jetken osy zamanda ósken jasóspirimder IPod, Podcasts-gha ýiir boldy.Tútynushyny aqyldy úyalytelefon (Blackberry), ArreI-ding iPhone, Sumsung, interaktivti TV, viydeo, YouTub-dijital (DVR) әlemining jәne ózge kontentterding «túqynyna» ainaldy.Tym jana tehnologiya ghajayyptary aqkónil tútynushy týbegeyli ózgerdi. Danghyl syzyqty jalghastyrushy tetikter - koaksiali kabeli, internet (dial-up), Wireless (hotspot), (Wi-Fi) tapsyrushy (DSL),әinekti kabeli symyna kóshti.

Sayyttaghy salmaqtar

Osyghan say qazaq әlemindegi jelilik basylymdar, sayttar da barynsha ózgerip keledi. Alash Media Group mediaholdingining qaramaghyndaghy «Tengrinews.kz» – qazaqstandyq internet-basylym jәne aqparattyq portaly jәne «Sputnik.kz», «Nur.kz», «Abai.kz» aqparattyq portaly, «Ádebiyet portaly» әdebiyet әlemi, «Mәdeniyet portaly», «Ult.kz.», «El.kz.», «Ruh.kz», «Hailyg uni», «Baq.kz» (tek qazaq tilindegi), «Argymaq.kz», «E-history.kz», «Galamger.kz», «Massaget.kz» (jastargha arnalghan), «Azattyq ruhy»qatarly eng auqymdy mәdeny baghdarlamalardy nasihattaydy.

Quzauizm men jurnalizm

Osy zamanauy jurnalizmning tólejindi biregey iri baghyty – «Investigative journalism (reporting)» «jurnalistskoe rassledovaniye, rassledovateliskaya jurnalistika». Qazaq jurnalizmine endirilgen terendetilgen (quzau, indetu) jurnalistikalyq zertteuge kelui mýmkin úghym – investigative. Biylikting 48 zanyn jazghan amerikalyq Robert Grin (Robert Greene, 14 mamyr 1959 j. Los-Andjelese) qúpiyanyng sonynan qualay týsken jurnalistting qúdyretti beynetti enbegine qarata anyqtama bergeni bar.Taghy da Amerikalyq Kolumbiya uniyversiytetining (Columbia University) professory Melvin Mencher (MencherMelvin) de quystaghy qúpiyany aqtarugha attanghan tilshining tirligine negizdelgen úghymdaryn úsynghan... Alayda kóptegen telearnalarda kórermenderining kózine kirbin, kóniline qayau týsiretin nemese jalyqtyratyn jaman jarnamalardy jýktep, qara kónil (qara energiya) qaldyrar aqparattan aulaq bolsa degen niyetter de eskertiledi. Ókinishtisi habarda búlar eskerilmesten týgeldey shyrghalang shyrmaq, qylmys, úrlyq, tonau,órt, ólim-jitim, úrys-keris, sheru, soghysqa toly qaraly aqparatty algha salyp bastalatyny tym ersileu sekildi. Quzau men indetuding týbi – jurnalistik zertteuge tirelmek. Zertteu – analitikalyq saraptyng ótkir tini. Ótken jyldary Qazaqstan boyynsha «Álippeni» iyterip tastaghan kezde ony qútqaryp,  saqtap qalu ýshin jýrilgen jurnalshylardyng maydandy joryghy keremet bolghan-dy. Eng keremet poeziya – әlippen bastalsa – sol әlippe 1-shi synyptaghy myndaghan sәby perishtelerding arqalaghan dәu sómkesinde ketip bara jatady! Osy bir piregey tiri ghajayyp sýgiretter әli kýnge sheyin esimizde, әri bәrimizding basymyzdan ótti de. Sol kezde «Álippeni» joghaltugha әreket etilgen kezde (әstәpiróllә!) qútarugha atsalysqan әdiletshil últshyl jurnalshylar shyn mәninde býtkil qazaqtyng ruhyn, tilin qútqardy da aqymaqtyqtyng qasang qamalyn búzyp ótip, úly jeniske jetken! Álippeni ony kótergen tiri sýgiretti әlemde eshbir keskinshi jasay da almaghan bolar. Juyqta ghana bir sauatty jurnalisting «Aqyly jolda – abay bolynyz» degen saraptamasy shyqty. Óte keremet indetu, naghyz jurnalizmning joryghy osynday boluy kerek. Shyghys Qazaqstannan Oljas Kereyhannyng oqtyn-oqtyn týziletin ayaz jamylyp, qarly búrqaq býrkengen aqparattary, omby qarda qalghan  qazaqtyng qalyn  jylqysynyng kisinegen ýnindey tipten ónge, ózgeshe quzau. Jalpy zayyrly memlekettegi meyirli zanda – ghylymy jurnalizmning (Science journalism / Science communication) hosh iyisi anqyp túruy jón sekildi.

Qazaq sport jurnalizmi

Sport taqyrybyndaghy mәselege arnayy toqtalu kerek. Jalpy sporttyng osy zamandyq jurnalizmi payda bolghaly Afina olimpiada qúrylymymen qúrdas. Shamamen sport jurnalizmining kәmelettik jas shamasy 130 jylgha juyq bolsa kerek. 1908 jylghy London oimpiadasy kezenine kelgende Sport taqyryby ghalamdyq dengeyge shyqqaly Dýniyejýzilik, Aziya chempionattar synaltu jәne kәsiby ligalardyng týrli bәseke men jarystary «basketbol, voleybol, auyr, jenil atletika, boks, kýrester hәm grek-riym, klassikalyq, erkin, dzu-do, sambo t.t. shenberinde sporttyq jurnalizmning tili birge qalyptasyp keledi. Qazaq elindegi sport jurnalistikasy 1959 jyldan «Qazaq sporty gazeti» arqyly bastalsa kerek. Denderbay Egiz, Ismatbek Tórebek, Jýsip Qasym, Ghalym Sýleymen, Serik Pirnazar, Baqtiyar Tayjan, Beysen Qúranbek, Sayyn Túrsyn, Amangeldi Seyithan sekildi esimderining ózi óleng sekildi maytalmandar  sport jurnalizmin gýldendirgender esebinde. Qazaqstandaghy alghashqy jelayaq Ghúsyman Qosanov,basketbolshy Áljan Jarmúhamet. «Qayrat» komandasy tepken tenbil dopty da ertedegi grek-rim kýresinen Jaqsylyq Ýshkempirov,  Mәskeu olimpiadasynyng kýmis jýldegeri bokser Serik Qonaqbaetyng kezenindegi sporttyq bәsekelerde  kommentatorlardyng tikeley tele efirdegi sheberligi Amangeldi Seyithannyng erkindigi tarihta qaldy.

Parlament jәne jurnalizm

Adamzat tarihyndaghy qatynastardyng jiyntyq týri – parlament. Kópshilik saylaghan qalauly biyler men  kelisip jasalatyn zannamalardyng kelisi bolatyn sóz sayysy ótetin oryn. Qazaqstandaghy eng jogharghy zang shygharushy orgny, ekipalataly parlamenti. Senat – jogharghy palatasy jәne tómengi palatasy Osy zamandyq zang qabyldaytyn oryn nemese zannyng óndirisi osy orta. Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy 1995 jyly qabyldaghangha sheyin 1926, 1937, 1978, 1993 jyldar aralyghyndaghy Ata zandar negizi. Parlamament biylikting bir tarmaghy, zannamalar qúqyqtyng normalardy, qoghamdyq ústanymdardyng ayasynda eng ýlken baqylau qoyatyn qúrylym. Adamzat tauyrihatynda tas shaqpaqtyng úshqynynan tapqany ot, auyzdyq, ýzengi, shalbar, dambaldyng auy jәne keyingi ghasyrlarda jýre-jýre tapqany – zang qúqyqtary nemese jasaq. Mongholdyng Qúpiya shejiresindegi (MQSh) Sol túrghyda parlamenttik jurnalizmning mindeti de halyq pen zang shygharatyn qúrlymnyng araqatynasyna «bitimgerlik» jasau bolyp tabylady. Memlekt, ókimet hәm biylikting qabyldaghan zang qúqyqtyq normativtik aktler men erejelerin júrttyng payymyna siniru, nasihattau ýshin jýrgiziletin ataly zannyng aqiqatshy jarshysy,  nasihatshysy, әreketshisi. Parlamentting hah taza minberi negizinde osy qúrlymnyng jarshylary, baqylaushysy, halyqtyng saq qúlaghy, sózi osy parlamenttik jurnalizm. Parlament jurnalizmi biylikten bostan da últ aldynda jasyrynbay, jasqanbay sayray alatyn asa jauapty boluy kerek sekildi. «Platon mening dosym: aqiqat odan qymbatyraq...» degen kep te sony menzeydi! Zang qararlardyng alghashqy núsqalary men qabyldanatyn sheshimderdi saralaugha sauatty jurnalshy qyzmet etse qúba-qúp deyik. Eng qyzu hәm zәru talqylanghan otyrystardy tura jetkizu, saraptau, týsindiru jolynda aqiqattan ainalyp ótpeu parlamenttik jurnalizmning maqsat mýddesine say kelmek. Jalpy – «parlamenttik ortalyq» atty úghym onyng nasihaty mәn-maghyna jaghynan sonsha kónergen  qúbylys emes. Parlamenttegi kóterilgen mәseleler men ótkir oqighalardyng ong týsiniktemesi men saraptamasy, qorytyndysy týgeldey búqaragha ashyq jariya etiluimen qúndy bolmaq. Búqaranyng aqparatty tútynu qúqyghyna sәikes parlamenttik aqparattardyng kontenti aiparaday aiqyn bolsa ghana elding ruhany órleuine sep bolady. Tele jurnalizmning parlamenttik baghyty – qoghamgha aqparatty jetkizu, tanymdyq saraptamalardy úshtau, baqylau jasau, keyde kónildi jaqtardy da qystyrma retinde beru, kópshilikting pikir aluandyghyna jol ashu, olargha yqpal etumen birge túraqty kórermenderdi payda bolghyzsa ghana «tórtinshi biyliktin» qalyptasuy bayqalmaq..

Qazaq Baspasózi hәm gazetter

Jana Qazaqstan әleminde 2180 gazetter, 1496 jurnaldar taralady.Ár gazetter ózining qasynda janama, jarnama sayyttarymen qosa ómir sýredi. Tarihta «Týrkistan uәlayaty» (1870), «Dala uәlayaty» (1888) týren salghan. «Qazaq» (1907. 1910-1913) Troiskide, «Ayqap» jurnaly (1910), «Qazaqstan» gazeti Oralda (1911), «Emshi dalasy» (1913) Petropavlda t.t. gazetter jaryq kórip kelgeni qazaq gaztterining túnghysh tarihyna qatysty aqparattardy kórsetedi. Tipti qazbalay berse ghalamat tauyrihat shyghary belgili. Hosh!

Endeshe býgin shamamen yaky eng tómengi mólsher, kóz dolbarmen әr gazette 8 jurnalshy bar dep eseptesek tek gazetterding ózinde 17440 jurnalist, jurnaldarda 6 adam bar bolsa 10 myngha juyq jurnaistler qyzmet kórsetedi. Bir memleketke az emes әriyne. «Egemen Qazaqstan», «Ayqyn», «Jasalash», «Qazaq Ádebiyeti» (1934) gazetterining bylayghy reytinglik dengeyi әzirshe qalypty. Deytúrghanmen býgingi «Egemen Qazaqstannyn» taralymy men oqyrmany ótken 5-6 jyldardan beri ýzdiksiz tómendep kele jatqan synayy bayqalady. Búl qúldyrau emes shyghar!? Ótpeli sәtterdegi sәl-pәl kedergiden boluy kerek.  Al, «Qazaq Ádebiyeti» gazetine naqty marketing jasalyp, últtyq dengeyde kónil bólinse (1980 jj. 250 myn-gha juyq taralymy bolghan) tapsyrylymy 1 mln-gha jete alady qalayda. Kezinde tirajy 270 myngha jetken әigili «Júldyz» jurnaly kem degende 800 myng tirajben kólemdi roman jurnaly boluy kerek. Bizdegi gazetterdi Koreyanyng 3,9 mln túraqty oqyrmany bar «Choson ilibo» aptalyghymen salystyrugha kelmeytini belgili. Búiyrsa jetuge bolady oghan da.

Qazaq gazetteri tipti sonau alystaghy «La Gazette» fransuz tilindegi (1631) gazet, Úlybritaniyanyng  «The Times» (1785) gazeti, Sulisbergerler otbasy basqaratyn «The New York Times» hәm  «The New York Times (1851), Belfast Telegraph (1870) aghylshyn tilindegi aptalyq syqyldy bolugha kóp uaqyt qajet!

Áleumettik әlemjeliler әlemi

Songhy jyldary Internet (ghalamtor) pen web tehnologiyalardyng qarqyndy damuy adamzattyng ómirinde ghana emes, tútas BAQ salasyna da ýlken tónkeris әkeldi. Auditoriyagha jyldam jetetin әri arzan aqparattyq sayttardyn, resurstardyng payda boluy jarnama berushilerding jappay dәstýrli medialardan ketuine әkeldi. Aqparat tútynushylary búrynghyday telearnagha telmirip ya bolmasa gazetting kelesi sanyn kýtpeytin boldy. Áleumettik jeli kýndelikti ómirding eng basty baylanys qúraly men aqparat tútynu arnasyna ainaldy. Facebook, Twitter, Instagram, Telegram, YouTube pen Tik-Tok әleumettik jelileri halyqtyng aqparatqa qol jetkizu mýmkindigin arttyryp, tandau erkindigin arttyrdy. Tik-Tok әleminde Jambyl oblysy Merki eldi mekenining bir azamaty Adamnyng (Faruh Toqtamúrat) ghalamgha laqtyrghan «Jýrek» әnin dýniyejýzining 3 mlrd jankýierleri qazaq tilinde tyndaydy. Dýniyejýzinde gi eng bay til sanalatyn arab tilining 12 million 300 myng sózi bar bolsa býgingi 1 mlrd adam sóileytin 750 myng sózi bar aghylshyn tilining qay-qaysysy da 3 mlrd jangha óz tilderinde әn, әuenin jetkize almay jýrgende: bayyrghy kóshpendi qazaq 92 myng 300 sóz qory bar qazaq tili «...býkil әlem sen maghan aua...» dep algha shyqty!?

WhatsApp, WeChat Messenger-leri jyldam habar almasugha jol ashty. Mәselen, 2024 jyly әlem boyynsha әleumettik jelini paydalanushylardyng jalpy sany shamamen 5,17 milliardqa jetken. Adam balasy aiyna orta eseppen 6-7 týrli әleumettik jelini paydalanady eken. Shekaragha baghynbaytyn әri 24/7 toqtausyz júmys isteytin әleumettik jeleler aqparattyq-psihologiyalyq soghystyng jana dengeyge kóterilip, kiyberqauipting qarasyn úlghaytty. Jasandy intellekting jana qyrqynmen damuy dipfeykting dәuirleui adamzat balasyn qym-qighash jolgha jeteledi. Didjital dәuirindegi orasan ózgerister klassikalyq BAQ-tyng jappay auditoriyasynan aiyrylyp, әlsireuine әkeldi. Onyng ýstine dәstýrli BAQ-ty әsire propaganda jasaugha paydalanghan memleketter túraqty kórermen, oqyrmandarynan tútastay aiyryldy. Sondyqtan memlekettik aqparattyq sayasat milliardtaghan qarjylardyng basyn endigi kezekte didjital arnalargha búryp, jana platformalar jasap, halyqtyng senimin janasha jaulau kerek. Áytpese, memleketting túraqtylyghy men qauipsizdigine núqsan kelui yqtimal.

Súraghan Rahmet

24.04.24

 Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5292